Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria laevaehitus - 12 õppematerjali

Ehitus >> Laevaehitus
laevaehitus - laevakered, laevatekid, siselaed, luugid ja muud detailid • Transpordi valdkond - autode spoilerid, armatuurlauad, autode keremudelid, jm keredetailid 
6
doc

Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007.

Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. Kõik süvis...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
63 allalaadimist
2
doc

Eksamiülesanne

NÄIDIS EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2008. Ülesanne. Variant #. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m3), ballastitankides on 500 m3 mereveest ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! ...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
97 allalaadimist
20
doc

Laeva võlliliin

Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võl...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
58 allalaadimist
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvu...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
253 allalaadimist
17
doc

Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle

Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need laevale...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
50 allalaadimist
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoon...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
64 allalaadimist
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandig...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
162 allalaadimist
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurv...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
229 allalaadimist
7
doc

Laeva jõuseadmed eksami raudvara

Eesti Mereakadeemia Õppeaine: Laevajõuseadmed ja abimehhanismid Õppeaine raudvara A Füüsikalised suurused ja mõisted Rõhk: 1Pa = 1 N/m2, 1 MPa = 106 Pa, 1 bar = 105 Pa; 1 kgf/ cm2 = 0,981 bar Temperatuur: absoluutne T (K), t (0C) T = t + 273 K Jõud: 1 N = 1 kg/msek2, 1 KN = 103 N, 1 kgf = 9,81 N Töö: 1 J = 1Nm, 1 kJ = 103 J Võimsus: 1 kW = 1 J/sek , 1 HJ (HP) = 75 kgfm/sek = 0,735 kW Soojushulk 1 J = 0,239 cal Pöörete arv n = 2×60 1/min, kus on nurkkiirus 1/rad Tihedus (kg/m3); erikaal = g (N/ m3) Soojusväärtus Q (kJ/kg); nafta baasil kütustel 39500...44000 kJ/kg (39,5...44 MJ/kg) Viskoossus, kinemaatiline (m2/s, mm2/s, cSt) B Fundamentaalsed loodusseadused a) mehaanika: mehaanika põhiseadused, liikumisimpulsi seadus, potentsiaalne ja kineetiline energia, tsentrifugaaljõud; b) termodünaamika: I ja II põhiseadus, ideaalsete gaaside protsessid ­ isobaarsed, isotermilised, isohoorsed, adiabaatsed,...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
147 allalaadimist
2
xls

Laevaehituse eksami ülesande arvutus programm

ANDMED L 155,0 m B 20,0 m Tm 13,20 6,60 Tf 6,2 m Tkaup 2446,68 Ta 7,0 m Troo 0,02 462,14 2446,68 Cb 0,86 Tvarud -300,00 2387,00 Cw 0,77 Tbalast 2387,00 0,34 -0,34 roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
95 allalaadimist
1
odt

Laevade ehitus vene keeles

Umbreelingu latt: Gunwale: Umbreelingu tugi: Stay of bulwark: Teki veejooksuplaat: Deck waterway: Raampiim: Web beam: Pool piim: Half beam: Tekiplaadistus: Deck plating: Karlings: Deck girder: Teki pikkijäikusribi: Longitudinal: . Luugi komings: Hatch coaming: Piller: Pillar: Täispiim: Full-beam: Püstjäikusribi: Vertical stiffener: Veekindel vahesein: Watertight bulkhead: Topeltpõhja plaadistus: Double bottom plating: Vertikaalkiil: Vertical keel: Horisontaalkiil: Horizontal keel: Põhjastringer: Intercoastal side girder: Põhjaplaadistus: Bottom plating: Floor: Floor: Topeltpõhja külgvöö: Margin plate: . Kimmikiil: Bilge keel: Kimmivöö: Bilge strake: Lastiruumikaar: Hold transversal frame: Lastiruumipiim: Hold beam: Pardavöö: Side strake: Vahetekikaar: Tweendeck frame: Piimiknii: Beam knee: Siirivöö: Sheer strake: Veejooksuplaat: Bulwark waterway: Tekistringer: Deck stringer: Umbreeling:...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
27 allalaadimist
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­...

Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
103 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun