Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria laevaehitus - 10 õppematerjali

Ehitus >> Laevaehitus
laevaehitus - laevakered, laevatekid, siselaed, luugid ja muud detailid • Transpordi valdkond - autode spoilerid, armatuurlauad, autode keremudelid, jm keredetailid 
thumbnail
17
doc

Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need ...

Ehitus → Laevaehitus
50 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...

Ehitus → Laevaehitus
65 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini ta...

Ehitus → Laevaehitus
167 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...

Ehitus → Laevaehitus
232 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Laeva võlliliin

Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...

Ehitus → Laevaehitus
58 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Laevaehituse eksami ülesande arvutus programm

ANDMED L 155,0 m B 20,0 m Tm 13,20 6,60 Tf 6,2 m Tkaup 2446,68 Ta 7,0 m Troo 0,02 462,14 2446,68 Cb 0,86 Tvarud -300,00 2387,00 Cw 0,77 Tbalast 2387,00 0,34 -0,34 roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T ...

Ehitus → Laevaehitus
99 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...

Ehitus → Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007.

Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. K...

Ehitus → Laevaehitus
64 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Laevade ehitus vene keeles

Umbreelingu latt: Gunwale: Umbreelingu tugi: Stay of bulwark: Teki veejooksuplaat: Deck waterway: Raampiim: Web beam: Pool piim: Half beam: Tekiplaadistus: Deck plating: Karlings: Deck girder: Teki pikkijäikusribi: Longitudinal: . Luugi komings: Hatch coaming: Piller: Pillar: Täispiim: Full-beam: Püstjäikusribi: Vertical stiffener: Veekindel vahesein: Watertight bulkhead: Topeltpõhja plaadistus: Double bottom plating: Vertikaalkiil: Vertical keel: Horisontaalkiil: Horizontal keel: Põhjastringer: Intercoastal side girder: Põhjaplaadistus: Bottom plating: Floor: Floor: Topeltpõhja külgvöö: Margin plate: . Kimmikiil: Bilge keel: Kimmivöö: Bilge strake: Lastiruumikaar: Hold transversal frame: Lastiruumipiim: Hold beam: Pardavöö: Side strake: Vahetekikaar: Tweendeck frame: Piimiknii: Beam knee: Siirivöö: Sheer strake: Veejooksuplaat: Bulwark waterway: Tekistringer: Deck stringer: Umbre...

Ehitus → Laevaehitus
27 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...

Ehitus → Laevaehitus
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun