50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadryy
Õppematerjali autor
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimis
perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele
Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu
kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära vaba · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta P=MC Eesmärk on toota võimalikult väikse hinnaga, sest turuhinda keegi muuta ei saa. Turutasakaal täieliku konkurentsi korral kujuneb nende mõjul: 1. Teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad 2. Majapidamiste sissetulekud 3. Ettevõtete ressursid 4. Kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused) 5. Toomisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia)
Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võ
kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid