Tulude ja kulude ringkäik (0)

Q: Mis on veel oluline SKP arvestamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Tulude ja kulude ringkäik

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on veel oluline SKP arvestamisel?

MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
Tulude ja kulude ringkäik
Tulude ja kulude ringkäik –
majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende
müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda
uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne.
Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult
kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted
Majapidamine (ka: pere) –
majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise
eelarvega perest
Teguritulu –
on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis-
tegurite eest
T

TASU HÜVISTE

EEST
MAJAPIDAMISED
ETTEVÕTTED

TEGURITULUD

Y
Joonis 13.1. Tulude–kulude ringkäik I
ANDRES ARRAK
1                  AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
T



M
V

K
KAUDSED
VALITSUSE
MAKSUD
KULUD
MAJAPIDAMISED
VALITSUS
ETTEVÕTTED
TULU-
OTSESED
SIIRDED
MAKSUD
M  M

  Ü    O



Y
Joonis 13.2. Tulude–kulude ringkäik II
Otsene maks –
valituse poolt tegurituludele rakendatud maks
Kaudne maks –
ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni
makstud maks
Tulusiire –
rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigi-
eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena
ANDRES ARRAK
2                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
T
INVESTEERING



M V
I

K
FINANTSTURG
MAJAPIDAMISED
VALITSUS
ETTEVÕTTED
SÄÄST S
M


M
O
Ü


Y
Joonis 13.3. Tulude–kulude ringkäik III
Sääst –
osa sissetulekust , mida ei kulutata kaupade ja  teenuste
ostmiseks
Investeering –
kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmis-
vahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes
loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasva-
tamist ühiskonnas
Finantsturg –
turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse
raha ja laenatakse seda välja
ANDRES ARRAK
3                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
T
PUHASEKSPORT

IMPORT


I
I
M
M
K
EKSPORT
V
E
FI R
N A
A H
N A
T T
S U
T R
U G
RG
  VÄLISTURG
VI 
VÄLISINVESTEERINGUD
MAJAPIDAMISED
VALITSUS
ETTEVÕTTED
S

M

M
O
Ü


Y
Joonis 13.4. Tulude–kulude ringkäik IV
Eksport –
oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
Import –
välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodu-
maiseks kasutamiseks
Puhaseksport –
ekspordi-impordi vahe
ANDRES ARRAK
4                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
Rahvamajanduse arvestus
Ühiskonnas loodud väärtusi võib mõõta kolmest aspektist lähtudes:
lähtudes kaupade ja teenuste ostmisel tehtavatest kulutustest
lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust
Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) –
riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja
teenuste kogusumma rahalises väljenduses
I. SKP arvestamine tulumeetodil
Rahvatulu –
ühiskonna majandussubjektide (majapidamised,
ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu
Amortisatsioonikulu –
kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
RAHVATULU      =     SKT    –    KAUDSED   –   AMORTISAT-
    MAKSUD
SIOON
Palk
Rent
teguritulud
Intress
Kasum
ANDRES ARRAK
5                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
II. SKP arvutamine kulumeetodil
Investeeringud
Valitsuse
Puhas-
kulutused
eksport
Eratarbimine
Eratarbimine –
majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo-
dangu või -teenuse hankimiseks
III. SKP arvestamine toodangust lähtudes
LISANDVÄÄRTUS   =   LÕPPTOODANG   –    VAHETOODANG
Lisandväärtus –
tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö
väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
Lõpptoodang –
ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang
vahetoodang –
lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprot-
sessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu
ostmist võib ka investeerimiseks nimetada
ANDRES ARRAK
6                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
Tabel 13.1. Jalgratta hinna kujunemine
Realiseerija     Kaup           Jaemüügi Vaheprodukti     Lisand
             hind (kr)
väärtus (kr)        väärtus (kr)
Kaevur,           Tooraine          100

Kummitootja,  ühe jalg-
värvitootja      ratta jaoks
100
Jalgratta         Jalgratas
350
         100
tootja
250
Vahendaja       Jalgratas
500
         350
150
Poemüüja       Jalgratas
600
         500
100
KOKKU
1550
         950
600
ANDRES ARRAK
7                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
Mis on veel oluline SKP arvestamisel?
Nominaalne SKP –
arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja
teenuste jooksvates hindades
Reaalne SKP –
näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP’d
on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga
Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP
Aasta
Hinna muutus
Nominaalne SKP       Reaalne SKP
(tuh kr)
   (tuh kr)
1995
       100
     40 869,8
      40 896,8
1996
       233
     95 275,1
      55 192,1
SKP ühe elaniku kohta –
saadakse, kui jagatakse aasta  jooksul loodud SKP riigi
rahvaarvuga
Ostuvõime pariteet (OVP) –
printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel
raha reaalset ostuvõimet
Puhas majanduslik heaolu (PUMAH) –
lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoo-
dangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on
saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest
on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskon-
nareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne
ANDRES ARRAK
8                 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

Document Outline

PowerPoint Presentation
Slide 2
Slide 3
Slide 4
Slide 5
Slide 6
Slide 7
Slide 8

.PPT Laadi alla originaalfail 8 lk · .ppt · 6 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kikopoiss Õppematerjali autor

Tulud kulude ringkäik ringkäik majandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Pensionid ja pikaajalised investeeringud

Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust

Majandus

doc

Turg

REGULEERIDA 1.otsene keelustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Positiivne ehk välistulu(nt.erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber Maksud= kaudsed KM (aktsiisid) + otsesed SM (tulumaks) Seadlusandluse kujundamine majandustegevuseks: - konkurentsi seadus - äriseaduslik - maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega

Turundus

docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Töötud saavad töötu abiraha, pensionärid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni jne. Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse.

Majandus

docx

Makroökonoomika I 1. teema konspekt

mõõta teatud ajahetke seisuga eristada tuleb nominaalset ehk ,,jooksev- e praegu kehtivates hindades" ning reaalset, tegelikku ehk ,,konstantsetes, püsivhindades", mingi baasaasta võrreldavates hindades koguprodukti näitajat; RKP ja SKP on majandustegevuse, mitte aga heaolu mõõdud; RKP/SKP arvestus ei kajasta toodete ja teenuste sotsiaalset hinda, ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel koguprodukt on nii kogutoodangu kui ka tulude (sissetulekute) mõõt, kuid ei arvesta tulude jaotust erinevatesse majanduskihtidesse kuuluvate elanike gruppide osas (vt ka Lorenzi kõver ja Gini koefitsient); Puhas majanduslik heaolu MEW näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud koguproduktile ka vaba aja ning varimajanduse väärtust, samuti negatiivsete välismõjude arvestust (keskkonna saastatus, ühiskondlik ebastabiilsus jne) RKP ja SKP kajastavad loodusrikkuste kasutamist kui tulu, mitte aga kui kulu;

Makroökonoomika

docx

Makroökonoomika eksami kordamine

tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T   MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED   Y Y – teguritulud, T – tasu hüviste eest 7. Mis on teguriturg ja toodete turg? a. Teguriturg – Pakuvad majapidamised ettevõtetele tootmistegureid, et teenida tulu. b. Toodete turg - 8

Makroökonoomika

pdf

Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt

SISUKORD 1. Majandusteooria metodoloogilised alused................................................................. 2 Majandusteooria mõiste ............................................................................................. 2 metoodika................................................................................................................... 3 6. Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus .............................................................. 4 Tulude ja kulude lihtsustatud ringkäik ....................................................................... 4 tulude-kulude täiustatud ringkäik ja tasakaaluseosed ................................................ 6 ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmine ..................................................................... 6 skp arvestamine, lähtudes toodangust .........

Sissejuhatus majandusteooriasse

pdf

Majandusteooria eksami konspekt

Sissejuhatus majandusteooriasse

docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

Kui on olemas näljane, vaene, see küsib leiba, see ei küsi riiki ega omandikaitset. Avaliku sektori osakaal pole talle oluline. Mida rikkamaks ta läheb, seda rohkem hakkab ta küsima avaliku sektori teenuseid. · Informatsiooni asümmetria see toob kaasa valed otsused. Maksame kõvasti juurde tänu sellele. Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika

Majandusteadus

Rohkem sarnaseid