Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.
Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist.
Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled.
Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas.
Kõrbe põliselanikud – beduiinid Saharas, hotendotid ja bušmanid Namibi kõrbealadel, aborieenid Austraalias.
Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim.
Kõrbekohastumine - loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda.
Kõrbeala pikkuseks on kuni 2100 km, laius on lõunas 70-130 ja põhjas 30-50 km ja pindala on 50000 km2. Seal asub ka Sossusvlei rahvuspark, kus on maailma kõrgeimad liivaluited (kuni 300m). Kütid- korilased on seal elanud juba 750.000 aastat.
Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötme.
Kõrbe pindala on umbes 400 000 km2. Ligikaudu pool Atacama kõrbest paikneb Tšiilis (umbes 181 000km2). Kõrb moodustab Vaikese ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle merepinna.
Kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat.
Kõrb – kuivas kliimas levivad sooladerikkad mullad sademete vähesuse, kõrge temperatuuri tõttu. Aktiivne mullateke võimalik vaid kohtades, kus mullad saavad põhjaveest või jõgedest niiskust juurde.
Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige põllumaade majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma.
Kõrbeloomastik on halva kuulsusega, selle põhjuseks on peamiselt asjatundmatus ja sellest tulenev hirm, mõningal määral ka ohtlikud loomad ise. Ämblikulaadsete seas on mürgiseid liike kõige rohkem.
Kõrbealadel on linnu vähe ja ainuke asi millega enamus inimesi tegeleb on rändkarjakasvatusega (rändkarjakasvatajaid kutsutakse nomaadideks). Nomaadid kasvatavad peamiselt lambaid ja hobuseid.
Kõrb on kiraniku jaoks kurb, sest ta ikka veel ootab printsi tagasitulekut.. Veidi autorist ja raatamu analüüs: Antoine de Saint-Exupery(1900-1944). Sündis Lyonis.
Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.  Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik.
Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval.
Kõrb - ja Troopiline, Auramise Sisseuhteh, sooldumine Ei ole viljakas poolkõrb parasv, vähe üleolek lähtekivim A-B- sademeid, soe, C pinnas soolane
Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid.
Kõrbe maastik on mosaiikne: kõrvuti valkjast graniidist skulptuure meenutavate rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid.
Kõrbehallmullad – esinevad kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte
Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred.
Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes.
Kõrbemullas ehk liivas võivad seguneda tolm ja kruus, kuid vahel on osakesed tuule poolt täpselt ühesuurusteks sorteeritud.
Kõrb – väga kuiv, sajab vähe, taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil, tuul anaab kõrbetele oma näo
Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest.
Kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt.
Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt väga vähest taimestikku.
Kõrbeelustik on tihti hõreda levikga, kuid osav äärmuslike temperatuuride ja karmide tingimustega toime tulema.
Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik.
Kõrbe pikkus on umbes 1500 km ja laiuseks 800 km. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused( kujunemise seaduspära )
Kõrbed - sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.
Kõrbed – sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad;
Kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil hispaanlaste poolt
Kõrberebane e. Fennek  Meesipelgad  Punakänguru  Varaan  Skorpion  Hulgaliselt roomajaid
Kõrbes ellujäämiseks on palju võimalusi, kuid kõigi nende rakendamiseks on vaja palju oskusi ja materjali/asju.
Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral.
Kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim.
Kõrb on kuulus enam, kui 160 eriliigiga kaktuseid, 90 neist kasvab ainult Atacama kõrbes.
Kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise.
Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks.
Kõrb on tekkinud külma Peruu hoovuse tõttu, mis ei võimalda seal sademete teket.
Kõrbeloomi on suhteliselt väikest kasvu, sest suured loomad jääks seal veepuudusesse.
Kõrb - surnud maa. Mets on varaait küll aga sinna tuleb ka midagi tagasi anda.
Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise.
Kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in. tingimused.
Kõrbelill – õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks.
Kõrb on kiraniku jaoks kurb, sest ta ikka veel ootab printsi tagasitulekut.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kõrb - Kohastumine - kuidas üle elada kuivus ?! - vältida aurumist!? öine eluviis heleda värvilised maa sees koobastes vähese veega harjunud kiired jooksjad läbivad väga pikki vahemaid puuduvad higinäärmed, on aga erilised soolanäärmed,et eritada sooli niiskust
Kõrbealadel on Sudaani rahvastatus samuti nagu egiptusel 1-4 inimest km2 kohta.
Kõrbe võib - olla. Kaugele ja tundmatusse kohta, pidepunktidest väljapoole.
Kõrbed - aurumise ülekaaluga, sooldumine, hallikas toon vaevumärgatav
Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad.
Kõrb – Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad.
Kõrbe loomastik on kohastunud eluga maa all ja on enamasti öise eluviisiga.
Kõrbed on hõredasti asustatud, kuid oaaside läheduses on linnad.
Kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene.
Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora on liiva- ja kivikõrb.
Kõrbed on laienenud kuna on liigselt tegeletud karjakasvatusega.
Kõrbemuld – sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass,
Kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale.
Kõrbeloomadel on väledad jalad ning see on nende peamiseks kaitseks.
Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused.
Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid lõunaosas
Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad.
Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks.
Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad.
Kõrbe taimestik on vaene, kuid siiski kasvavad mõned kuivtaimed.
Kõrb on ala, kus sademete hulk on alla 250 mm aastas.
Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist.
Kõrb on üks hõredama asustusega loodusvööndeid.
Kõrb – Kõrvi värvuse määrab ära aguuti geen.
Kõrbeline poolsaar - Siinai, mis geograafiliselt jääb Aasiasse.
Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas.
Kõrb - Aurumine suur, mullad on sooladerikkad.
Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega.
Kõrbed on enamasti väga hõredasti asustatud.
Kõrbesipelgatel on kõrbes elamiseks oma kohastumused.
Kõrb põhja - Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas.
Kõrb – velvetsia, sukulendid, aaloe.
Kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides.
Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud.
Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid.
Kõrbe pinnas on taimedele kasvamiseks liiga
Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel.
Kõrberebane e. fennekil Molook Meesipelgad
Kõrbepüüd ehk sadžat, punane hunt jne.
Kõrbed on püsiva põua piirkonnad.
Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km².
Kõrb - Taust sõidule kõrbes.
Kõrb – hallmuld, sooldumine
Kõrbealad on hõredasti asustatud.
Kõrbed on hõredasti asustatud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kõrberahvad on tavaliselt rändkarjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud.
Vote UP
-3
Vote DOWN
Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun