Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine - Muld (0)

1 Hindamata
Punktid
KORDAMINE- MULD
  • Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine
  • Füüsikaline – rabenemine , toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine - porsumine , kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas
  • mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
  • Muldade jaotus lõimise (1. Liivmullad 2. Saviliivmullad 3.liivsavimullad 4. Savimullad ) ja mulla veerežiimi alusel (1. Läbiuheteline 2.tasakaalustatud 3. auramise ülekaalus) niiskust väheneb õhu hulka mullas väheneb soojenemiskiirust väheneb toitainete sisaldustsuureneb viljakust suureneb
  • Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste ( happevihmad , väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine ),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
    Muld-maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid , huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline murenemine , murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine, lähtekivim-pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim , gleistumine -pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine -happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine -huumuse kogunemine mulda, sooldumine , ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda
    kliima
    veerežiim
    horisondid
    mullaprotsessid
    viljakus
    Tundravöönd
    Lähisartiline,sademeid rohkem kui aurustumist, igikelts , madal temp.
    Igikelts takistab läbiuhtelise mulla teket
    Gleimuld , turvastunud gleimullad AT-BG-C
    Gleistumine, turvastumine, voolamine
    Väeviljakas, vähe toitaineid
    Okasmetsad
    Parasvööde, jahe, palju sademeid
    läbiuhteline
    Kõduhorisont, huumusehorisontväljauhtehorisont O-A-B-C
    Leetumine, turvastumine, soostumine
    Väheviljakas, saab kasvat. Kui väetada
    Lehtmetsad
    Soe-merelineparsv. Soe, niiske,soodustab lagundamist
    tasakaalus
    Kõdukiht,huumuskiht, sisseuhteh, lähtekivim O-A-B-C
    leostumine
    Suteliselt viljakas,
    Rohtlad
    Parasv, soe, kontinentaalne, vahel liig kuiv
    tasakaalus
    Kõdukiht, huumuskiht, sisseuhte, lätekivim O-A-B-C
    kamardumine
    viljakas
    Kõrb-ja poolkõrb
    Troopiline , parasv, vähe sademeid, soe, pinnas soolane
    Auramise üleolek
    Sisseuhteh, lähtekivim A-B-C
    sooldumine
    Ei ole viljakas
    vihmamets
    Ekvatoriaalne, kuum, niiske
    läbiuhteline
    Kõdukiht, sisseuhteh E-B
    Keemiline murenemine ferralisatsioon
    viljakas
  • Kordamine - Muld #1 Kordamine - Muld #2 Kordamine - Muld #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor G . Õppematerjali autor
    kõik mullast, erinevad küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Pedosfäär
    3
    doc

    Pedosfäär

    Pedosfäär ­ muld Mõisted: Muld ­ maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus ­ maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.

    Geograafia
    Pedosfäär
    3
    rtf

    Pedosfäär

    orgaanilistest ühenditest huumuseks. Mullatekketegurid.Passiivsed: Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse.soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused, mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.Aktiivsed: Kliima- Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena

    Geograafia
    KORDAMINE GEOGRAAFIA KT
    4
    docx

    KORDAMINE GEOGRAAFIA KT

    kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma

    Geograafia
    Pedosfäär
    5
    doc

    Pedosfäär

    Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste

    Geograafia
    Muld-Mulla kujunemine
    3
    doc

    Muld. Mulla kujunemine

    Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine ­ kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik ­ maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b

    Geograafia
    Pedosfäär
    2
    doc

    Pedosfäär

    4.Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Passiivsed tegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus

    Geograafia
    PEDOSFÄÄR- kordamine
    7
    docx

    PEDOSFÄÄR- kordamine

    temperatuuri kõikumise ulatus  kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliimas  Kõrbes  Temp kiirendab protsesse ja sajuveest  Niiskes ja jahedas kliimas kivide moodustuvad lahused pragudes olev vesi Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.  Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Füüsikalisel murenemisel

    Pedosfäär
    Pedosfäär-mulla profiil
    48
    ppt

    Pedosfäär, mulla profiil

    PEDOSFÄÄR · Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. · Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. · Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks. · Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. · Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. · Mulla viljakus on võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. · Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale. MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI

    Eesti mullastik




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun