Mets
kui varaait
Mets
on paljude inimeste jaoks väga vajalik, nii ka minu jaoks. Metsast saame me väga palju vajalikke asju näiteks puid, ravimeid, marju
ja seeni. Mets on ka paljude inimeste elatusallikas, elukoht ja
puhkekoht. Ilma metsata inimesed ei saaksgi elada, sest mets toodab
meile vajalikku hapnikku.
Mets
on elupaigaks enamikel maakeral elavatele loomadele ja lindudele.
Mets annab maastikule ilme ja välimuse.
Mulle
isiklikult on mets varaait, sest meie pere saab sealt talveks marju
ja puid, mulle meeldib metsas jalutada ning sportida ja seda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariannaz
Õppematerjali autor
Inimene on osa loodusest ja mitte kõrgem, vaid kõige ülejäänuga võrdne osa. Inimene pole priviligeeritud olevus rohuliblede, ussikeste, kivide, liiva, mändide, kasvõi amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem.
Loodust ja looduse osasi Fifth level tuleks kaitsta mitte neid hävitada ega oma soovi järgi muuta. Rabad on meile kõige olulisemad õhusaastuse puhastajatena ning rabaloomade elukoht. Turbakaevandamisel väheneb seda kiirelt kuid tagasi tekib see katastroofilise aeglasusega ning seetõttu, ei suuda raba inimese poolt tekitatud kahju vajalikuks tähtajaks likvideerida ning võib välja surra. Mets Mis on mets? Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas
4) Vihmametsade tähtsus? Vihmametsades elab ligikaudu pool maailma taime- ja loomaliikidest ehk koduks paljudele. Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks,mööbli ja paberi tegemiseks. Vihmametsade piirkonnas kaevandatakse kulda ja teiste metallide maake. 5) Vihmametsade probleemid? Illegaalne puude maha võtmine, mille tulemusel hävivad paljude loomade ja taimede elupaigad. Tekib niiöelda tühja metsa sündroom - mets on aga loomi pole.Puidu - olulise maavara raiskamine. Riigid - Brasiilia, Indoneesia. 6) Parasvöötme okasmetsad - Paiknevad parasvöötme põhjaosas, sest lõunas pole piisavalt maismaad. Riigid - Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi. Kliima. Parasvöötme mandriline kliima, aastane temperatuuri kõikumine suur. Vähe sademeid võrreldes vihmametsaga, külm. Muld. Leedemullad - huumuse kiht puudub võion väga õhuke, sest okkad ei anna kõdu. Valge väljauhte horisont, toitainete vaene. Taimestik
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Katrin Kiviselg Mets kui elukeskkond Tallinn 2012 Metsa mõiste Mis on mets? "Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus ,,Puude taga on mets". Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool."1 "Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud, et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa ning ka linnastunud eestlasele on
sõsarhaudega. Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele puudele kahju tekitada. Valdav osa üraskitest asusta terveid puid vaid haigeid, nõrgestatud puid ja värskelt raiutud metsamaterjali. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele.
keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj
Turberaied need uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1. Aegjärkne raie mets raiutakse järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga. Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena s.t., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. 2. Häilraied raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Ühe hektari kohta kuni 5 häilu, läbimõõduga kuni 30 m. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid