Pedosfääri info (0)

MULLATEKKETEGURID – lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg

Taimede lagunemisel tekib mulda huumus , mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele.
Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil.
Vale põlluharimine võib mullad hävitada – keemiline saastumine, erosioon , sooldumine , kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus – mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine.
Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida.

MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID

Kõrbestumine – muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike protsesside tõttu. Kaitseks taimede säilitamine, istutamine, ülekarjatamise vältimine
Muldade keemiline reostumine (degradat- sioon ) – esineb tööstuspiirkondade lähe-dal, kus kahjulikud keemi-lised ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus
Pidev niisutamine – põhjustab sooldumist, kus peale vee aurustumist sadenevad mulda soolad
Liigne väetamine, kahjuritõrje, raskmetallide sattumine mulda – põhjustavad muldade hapestumist
Mehhaaniline – teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks
LÄHTEKIVIMID- kivim , mille saaduseks on osa tema kohal olevast mullast
Lähtekivim – mineraalne alus, määrab mehhaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise
Lähtekivimi omadused avaldavad suurt mõju mulla omadustele: keemilisele koostisele , lõimisele, füüsikalistele omadustele ja viljakusele.
Lähtekivimi osa, mis praktiliselt pole mullatekkeprotsessist haaratud ja mõjutab seda ainult kaudselt , nimetatakse mulla  aluskivimiks .
Lähtekivimeid võib klassifitseerida mitme tunnuse põhjal. Mehaanilise koostise põhjal jagatakse neist tekkinud mullad liivmuldadeks, liivsavimuldadeks jasavimuldadeks. Keemilise ja mineraloogilise koostise põhjal jagunevad nad karbonaatseteks, päevakivimuldadeks jne. Päritolu põhjal jagunevad nad näiteks alluviaalseteks muldadeks, liivsavimuldadeks, turbamuldadeks jne.
Lähtekivimite mõju mullale:

• Lähtekivimist tulevad mulda mineraalid murenemise teel
  
• Lähtekivimi koostisest sõltuvad mulla omadused
  

MURENEMINE – keemine ja füüsikaline murenemine
Keemiline murenemine e. Porsumine toimub intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraale nt vihmametsades.
Füüsikaline murenemine toimub kesskonna, kus on suured temperatuuri erinevused, nt kõrbetes.
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise
Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele:

• Mineraalide muutumise tulemusena tekivad muld ja setted ning muutub pinnamood
  
• Muld moodustab osa bioloogilisest aineringist ning on elukohaks paljudele organismidele
  
• Mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele
  
• Muld on kui filter : puhastab vett ja õhku
  

MULLAPROTSESSID – leetumine , kamardumine , soostumine , gleistumine , sooldumine
Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb .
Kamardumine – esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega
Soostumine – liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles orgaanilist ainet sisalda-vad horisondid turvastuvad ja mineraal -sed horisondid gleistuvad. Peamiseks põhjuseks: sademete hulk on suurem kui auramine
Gleistumine – toimub piisavalt liigniiske ja hapnikuvaese keskkonnas
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte

MULLATEKKETINGIMUSED - JA PROTSESSID

Tundra – enamiku aastast valitseb madal temperatuur, põhjustab maapinna läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi kliima tõttu, toimub vaid suvel ülessulavas osas. Külmu-nud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud igikeltsa ja mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana
Okasmets – jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise , läbi-uhteline veerežiim. Mullad liivakad ja vett läbilaskvad. Okkavaris laguneb aeglaselt ja mullapinnale koguneb püsiv mitmekihiline kõdu- horisont . Sademete toi-mel uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont
Rohtla – kontinentaalne kliima, sademed ja aura-mine tasakaalus. Tekivad tüseda huumushorisondi , kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisaldusega mustmullad . Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub.
Kõrb – kuivas kliimas levivad sooladerikkad mullad sademete vähesuse, kõrge temperatuuri tõttu. Aktiivne mullateke võimalik vaid kohtades, kus mullad saavad põhjaveest või jõgedest niiskust juurde. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist . Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav
Vihmamets – kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani -line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit -savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub . Samuti kui on palju happevihma, siis muld hapestub

MULLALIIGID

Tundragleimullad – esinevad piisavalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas
Kõrbehallmullad – esinevad kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte
Mustmullad – esinevad piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega

MÕISTED

Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega
Mullatekketegurid – on jagatud kaheks: passiivseteks (lähtekivim, reljeef ja aeg (mulla vanus) ja aktiivseteks (kliima, organismid ja inimtegevus)
Mulla mineraalne osa – mulla tahke eluta osa, tekib lähtekivimi mure-nemisel liivaks, kruusaks, saviks, kivikesteks jne
Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraaliühenditeks. Mineralisat-sioonil vabaneb energia, lagu-neva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedase kõdukihi alla moodus-tunud pruuni kuni musta värvusega moodustunud amorfne aine
Mullahorisont – mulla vertikaalläbilõikes (mullaprofiilis) silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne erivärvusega (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht