Sahara kõrb (0)

Sahara Kõrb.
1.Asend mandril , maailmajaos, riigis, kaart.
Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas.
Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega.
2. Kõrbe suurus, ulatus
Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km².
3. Kliimatingimused
Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära)
Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal . Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Ebaõige maakasutuse , põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. oodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Kunagistel saagirikastel aladel laiub nüüd kõrb.Sageli esineb kõrbes liivatorme – samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit.
3.Kõrbete tüübid.
Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. . Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikust, mille nimetus on "reg". Kaljune jäätmaa on aga "hamada".
4.Taimestik
Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult.Rohekem oaasides ja mägede läheduses.Taimi või koguni puid võib
Näha kasvamas nt kaljulõhedes.Kõrbe pinnas on taimedele kasvamiseks liiga kuiv.
Tüüpiline kõrbeala.
5.Loomastik.
Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad , välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja šaakaleid. 
Must Mamba väga ohtlik, suur, ning mürgine madu
Antiloop , tüüpiline kõrbetes elutsev loom.
6.Inimtegevus, Põlisrahvad, Rahvastikutihedus ja paiknemine , kaart
Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu , riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tšaad, Sudaan .
Inimesi elutseb 1.ruutkilomeetril 1-4, üle terve Sahara kõrbe. Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta, ning Saharas saab pidada ainult rändkarja.(rändkarjakasvatus)
Järgmisel leheküljel rahvastiku tiheduse kaart.
Rahvastiku tiheduse kaart: