Liibüa kõrb (2)

Liibüa kõrb
Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri . Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2.
Liibüa kõrb:
Kliima:
Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav . Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini.
Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik , kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas.
Väheste sademete ning tasase reljeefi tõttu on Liibüa kõrbes vähe jõgesid. Erandiks on jällegi Vahemere rannik. Seal asub mõne kilomeetri kaugusel rannikust madal astang. Kuna seal sajab talvel 50 kuni 150 mm vihma, suures osas paduvihma, leidub seal jõgesid, kus vihma ajal ka vett voolab. Niiluse vasakkaldal leidub küll ka orge, nt. Kuningate org, aga sademete vähesuse tõttu voolab seal harva vett.
Tekke põhjused:
Liibüa kõrb on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel.
Maakera telje  pöörlemisel tekib võimas õhumassi liikumine. Soe õhk tõustes üle ekvaatori, vajub lõuna- ja põhjapoole, jahtub kõrgemates kihtides ja laskub kõrgrõhkkonna aladel mõlemas subtroopilises tsoonis.  Neist põhja ja lõunasse jäävad veel kaks tõusvat madalrõhkkonna-ala. Kaugemale põhja ja lõunasse jäävad polaaralad laskuvate õhumassidega. Tõustes õhk jahtub ja kaotab niiskust (niiskus vabaneb sademetena), laskudes soojeneb ja kogub niiskust kuivatades nii maad, millest üle liigub. Seetõttu ongi 30.-tel laiuskraadidel kõrbevööd.
Joonise parempoolsel küljel on ära näidatud Coriolise jõu (Maa pöörlemise tagajärjel tekkinud jõud) mõjul valdavate puhuvate tuulte suunad.
Kõrbetüüp:
Liibüa kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega .
Ehk siis Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb.
Taimestik :
Liibüa kõrbes on vähe taimi, peamiselt nõgudes. Liibüa kõrbes esineb põhjavett. Kohati imbub see allikate ja kaevude kaudu maapinnale. Nii asub kõrbes nõgude ahelik, kus paiknevad Kharjah, Dākhilah, Baḩarīyah ja Farāfirah oaas, ka asuvad kõrbes Sīwah’ oaas, Al-Kufrah oaas ja Wādī an-Naţrūn. Seevastu Qaţţārah nõos on vesi soolane , mistõttu seal on vaid soolakuid ja soid .
Kõrbete raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused :

• Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne.  
  

• Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik – nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik.  
  

• Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid . Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. 
  

Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas.
Kaktusesarnane piimalill on põhiliselt Saharas ja Liibüas. Piimalille lehed on moondunud astlakujuliseks, et vähendada veeauramist.
Loomastik :
Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad . Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde.
Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet . Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel.
Varaan
Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv.
Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes
Inimtegevus:
Liibüa kõrbe alla jäävad Egiptus ja Liibüa, mis on suhteliselt hõredalt asustatud, väljaarvatud linnad.
Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid , hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra , nisu, lutserni , riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju.
Moodsamad araabia linnad ei erine kuigi palju Euroopa linnadest. Varem kinnine muhameedlaste ühiskond muutub üha avatumaks. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lamedakatustega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõues on aed ja kaev . Mere äärsetes linnades on peamiseks tuluallikaks turism . Liibüa kõrbes on avastatud ka naftat, mis on samuti üks tuluallikatest. Rahvastikutihedus on 1-4 inimest km2 kohta.
Kasutatud materjal:

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.ht m

http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp

8 klassi geograafia õpik

http://karavanserai.bluemoon.ee/Aafrika/egiptus.php#inimesed

http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa_k%C3%B5rb

Eesti entsüklopeedia

www.google.com (pilte sealt)

Maailma Atlas