SAHARA KÕRB – ISELOOMUSTUS (1)

X KOOL
SAHARA KÕRB – ISELOOMUSTUS
Referaat
Koostas : X
Õpetaja : X
Detsember 2010
1.Asend
Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus.
Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega
2.Kõrbe ulatus
Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni
savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus , Sudaan , Algeeria, Chad , Liibüa, Mali, Mauritaania , Maroko, Nigeeria , Tuneesia.
3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused
Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim
õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini.
Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav . Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid.
Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20º – 25º C. Kõrgeimad keskmised õhutemperatuurid on vahemikus 43,5º – 49º C.
Miinimumtemperatuurid langevad vahel kuni –18º C-ni. Vihma sajab kas väga vähe või väga
lühikest aega pikkade põuaaegade vahel. Vahel sajab niinimetatud kuiva vihma – vihmapiisad
aurustuvad enne, kui need maapinnale jõuavad.
Sahara kõrb on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit.
4.Kõrbete tüübid
Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega . Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa - ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks.  Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks
5.Taimestik ja loomastik
Saharas on väga hõre või lausapuuduv taimkate . Põhjuseks on vee puudus – seda on väga
raske taimedel kätte saada. Tänu vähesele õhuniiskusele on maapinna lähedal ka temperatuurid väga kõrged ja nende raskete tingimustega võitlemiseks on taimedel omad kohastumused . Enamik taimedest kasvavad oaasides ja mäeahelikes, tihti ka kaljulõhedes, sest seal on vähem tuult . Enamus taimi muutuvad aktiivseks pärast vihma.
Nende seas on kõrbeuba, kõrbeliilia ja väike kõrbeliaan. Kõrbetes leidub ka selliseid taimi, mis ei vaja turgutavat hoovihma õitsemiseks, näiteks velvitša, okotiljo, agaav, kaktused , siilkaktus ja kõrberoosid.
Joonis 2 Datlipalm
Kuid kõige tähtsamad taimed kõrbes on datlipalmid. Kuivatatud datlid on iga kõrbeelaniku laual, kuna need säilivad väga hästi ja on sealjuures väga toitvad.
Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda elutsevad putukad, ämblikulaadsed, skorpionid ,sisalikud, tirtsud , maod ja ka linnud . Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja šaakaleid. Enamik kõrbelinde toitub putukatest,
kuid siiski elutseb seal ka seemne-ning lihatoidulisi linde. Enamik
kõrbeloomi on suhteliselt väikest kasvu, sest suured loomad jääks seal veepuudusesse. Mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües, teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest
eemal. Enamasti on kõrbeloomad heleda värvusega, väiksed ning neil on pikk saba, mis aitab nende keha jahutada.
Joonis 3 Kaamel on kõrbes inimestele vajalik
Kaamelid on ühed tähtsaimad seltsilised kõrbes. Neid kasutatakse nii inimeste kui ka kaupade
transportimiseks. Kaamelite vastupidavus seisneb selles, et nende kehatemperatuur peab väga palju tõusma, et nad higistama hakkaksid. Küür on kaamelitel sellepärest, et seal peituvad rasvatagavarad, mida kasutatakse ainult viimasel juhul.
6. Inimtegevus,Põlisrahvad,Rahvastikutihedus ja paiknemine

Joonis 4 Rahvastiku tiheduse kaart
Kõrbed on enamasti väga hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändkarjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Selleks, et karjale piisavalt värsket rohumaad jätkuks peavad nad pidevalt liikuma. Kõrbealadel kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid.
Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.
Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu , riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tšaad, Sudaan.
Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. 
Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige põllumaade majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Viimastel aastakümnetel on kõrbealad laienenud keskmiselt umbes 6 kilomeetrit aastas. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Piirkondades, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too.
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Sahara
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_lilija.ht m