Sahara Kõrb - Referaat (0)

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kõrbe asend 4
Kliimavöötmed 4
Kõrbe ulatus 4
Kliimatingimused 5
Tekkepõhjused 5
Sahara kõrbe tüüp 5
Kõrbe elustik 6
Kõrbetaimed 6
Kõrbe Loomastik 7
Kaamel 7
Skorpionid 7
Inimtegevus kõrbes 8
Egiptus 8
Sahara kõrbe valitsevad usundid 8
Sudaan 9
Pildid 10
Infoallikad 10

Sissejuhatus

Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse.
Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas.
Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine . Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe.
Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust , või allikast hakkab kasvama lopsakam taimestik. Sellist kohta kõrbes nimetetakse oaasiks.
Joonis 1 - Kõrbe oaas

Kõrbe asend

Sahara
Maailma suurim liiva-, kivi- ja savikõrb, Sahara, asub Aafrika mandri põhjaosas, Aafrika maailmajaos .
Sahara kõrbes asuvad järgmised riigid: Alžeeria, Tšaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger , Sudaan, Tuneesia ja Lääne Sahara.

Kliimavöötmed

Sahara kõrb asub valdavalt troopilises kliimavöötmes. Läbiv loodusvöönd on nagu ka nimetuses – kõrb, kuid esineb ka kõrgusvööndilisust. Joonis 2 - Sahara kõrb kaardil

Kõrbe ulatus

Kõrb ulatub idast läände 4800 km ning
põhjast lõunasse 1800 km,
kattes seega üle 9 400 000 km2 .

Kliimatingimused

Sahara on olnud meie planeedil kuiv ja kuum paik juba mitusada tuhat aastat. Peale viimast jääaega, umbes 10 000 aastat tagasi muutus Sahara kohal kliima niiskemaks, tekkisid mussoonid . 5 000 aastat tagasi taandus jääaeg peaaegu lõplikult ja ka mussoonid taandusid ning Sahara kliima muutus taas kuivaks. Kõrbes valitsevad karmid tingimused: päeval on kuum, temperatuur võib tõusta 50°C varjus ning ~80°C maapinnal, päikese käes. Vihma sajab aasta keskmiselt 20 mm, kuid mõnel aastal ei saja üldse.

Tekkepõhjused

Sahara kõrb on tekkinud kuivade ja kuumade troopiliste õhumasside tõttu. Ekvaatoril , tekkinud madalrõhumassid tõusevad, jahtuvad ning kaotavad oma niiskuse, ning hakkavad ~30° laskuma, soojenedes ˇ seejuures kiirelt. Joonis 3 - Vaade Saharale

Sahara kõrbe tüüp

Enamus teab Saharat, kui suuri liivaväljasid, kuid peale liivakõrbe on saharas ka kivikõrb ja savikõrb. Kivikõrb asub Sahara keskosas, kus asub ka Sahara kõrgeim tipp, Emi Koussi 3,415m.
Joonis 4 - Kivine kõrbemaastik

Kõrbe elustik

Kuna kõrb on laiaulatuslik ja oaase ning vaba vett on vähe elutseb saharas suhteliselt vähe liike. Taimestik on kidur , kuid lihakad lehed ja varred sisaldavad palju toitaineid. Kõrbes liigub päeval ka vähe loomi, enamik neist tegutseb hoopis ööjaheduses, et energiat säästa.

Kõrbetaimed

Keset liivameresid taimed päris ei kasva. Taimed kasvavad Saharas rohkem nõgudes, kuhu koguneb saju ajal rohkem vett, kaljulõhedes, kuid ka otseloomulikult oaasides . Paljud oaasid on tänapäeval asustatud, tänapäevased kõrbete suurlinnad ongi tekkinud just oaaside juurde.
Oaasides saab tegeleda põllumajandusega, ning niisutussüsteemide abil kasvatatakse kõrbeoaasides aprikoose, pähkleid, arbuuse, meloneid, teravilju jt.
Looduslikult kasvavad Saharas Kõrberoosid, datlipalmid, madalad põõsad, kõrrelised jt. Joonis 6 - Kõrberoos
Joonis 5 - Kõrbe põllumaad
Kõrberoos võib suure veepuuduse korral ka ilma lehtedeta õitseda ja paljuneda.
Datlipalmid kasvavad põhiliselt Aafrika ja Araabia ps. kõrbetes. Oaasides kasvavad palmid on päikesevarjuks nii inimestele, loomadele kui ka väiksematele taimedele. Datlid on olnud läbi aegade ka kõrbeelanike põhitoiduks, sisaldades ligi 70% suhkrut, siis see vili ei rikne.
Joonis 7 - Datlid

Kõrbe Loomastik

Kaamel

Kõige tähtsamad ja tuntuimad kõrbeloomad on kindlasti kõrbelaevad – kaamelid. Kaameleid on kahte liiki, ühe küüruga ehk dromedar , kahe küüruga ehk baktriar. Kaamelid kaaluvad ~800 kg ning suudavad vedada väga suuri, umbes 300 kg koormaid. Tuhandeid aastaid on kõrbeelanikud kasutanud kaamelit oma sõiduvahendina. Kõrbelaev suudab liikuda nii tapva kuumuse, kui ka tiheda liivatormi ajal. Liivatormi ajaks pigistab kaamel oma silmad kinni, kuid õhukesed silmalaud tagavad siiski küllalt hea nähtavuse ümbrusest. Rohke toidu ja vee korral võib kaamel ära juua üle 100 liitri vett ning varuda tohutult rasva enda küürudesse.

Skorpionid Joonis 8 - Kaamel

Skorpionid on ämblikulaadsed lülijalgsed väikesed, kuni 20 cm pikkused kõrbe asukad . Nad tegutsevad öösel püüdes väikseid närilisi oma mürgiga. Skorpioni mürk võib olla surmav isegi inimesele, kuid enamasti skorpion ei ründa, juhul kui talle just peale ei astuta. Skorpion ei joo, kogu vajaliku vee ammutab ta saakloomadest. Joonis 9 - Skorpion

Inimtegevus kõrbes

Egiptus

Egiptus paikneb Sahara kõrbe idaosas, Vahemere ja Punase mere ääres. Egiptusest voolab läbi Aafrika ja kogu maailma pikim jõgi Niilus . Niilust peetakse elu hälliks, kuna arvatakse, et esimesed inimesed tekkisid just seal kandis . Igatahes Niiluse jõe orgu, maailma suurimat oaasi on kasutanud inimesed mitmeid tuhandeid aastaid oma põldude ning elupaigana.
Enamik rahvastikust elab niiluse jõe orus ja selle deltas. Mujal, kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 in/km2 . Joonis 10 - Niiluse jõe org

Sahara kõrbe valitsevad usundid Joonis 11 - Egiptuse rahvastiku tihedus

Egiptuses, kui ka mujal Saharas valitseb peamiselt islami usk, mille tõid keskajal sinna araablased . (70%)
Kuid ka ligi 15% elanikkonnast on kristlased.
Kõikides riikide Saharas räägitakse vähemalt ühe põhikeelena araabia keelt.

Sudaan

Maailma suuruselt kümnes riik, Sudaan asub Punase mere ääres Egiptusest lõunas.
Sudaan on rikas riik, kuna maavaradest leidub seal kulda, hõbedat, vaske, niklit , tsinki, uraani, maagaasi, naftat, koobaltit jt. väärtuslikke maavarasid.
Samuti nagu Egiptus on ka sudaani asustus väga varajane. Esimesed asukad sel maal elasid kümneid tuhandeid aastaid tagasi, tsiviliseeritud riigi moodi asustus tekkis aga alles 8000 aastat tagasi.
Suurem osa rahvast on koondunud linnade ja tööstuspiirkondade ümber. Põhja pool, kõrbealadel on Sudaani rahvastatus samuti nagu egiptusel 1-4 inimest km2 kohta.
Joonis 12 - Sudaani rahvastik
Joonis 13 - Sudaani kõrbeala

Pildid

Joonis 1 - Kõrbe oaas 3
Joonis 2 - Sahara kõrb kaardil 4
Joonis 3 - Vaade Saharale 5
Joonis 4 - Kivine kõrbemaastik 5
Joonis 5 - Kõrbe põllumaad 6
Joonis 6 - Kõrberoos 6
Joonis 7 - Datlid 6
Joonis 8 - Kaamel 7
Joonis 9 - Skorpion 7
Joonis 10 - Niiluse jõe org 8
Joonis 11 - Egiptuse rahvastiku tihedus 8
Joonis 12 - Sudaani rahvastik 9
Joonis 13 - Sudaani kõrbeala 9
http://en.Wikipedia.com/wiki/sahara
http://en.Wikipedia.com/wiki/Sudan
http://en.Wikipedia.com/wiki/Egypt
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.ht m
http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=SDN #
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.ht m