Troopiline kliimavööde (2)

Sissejuhatus
Oma uurimustöö teemaks valisin ma troopilise kliimavöötme. Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast , kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest.
Kliima
Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis , öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli.

Pildid troopilisest kliimavöötest

Kõrbed
Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud . Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Suurimad kõrbed on näiteks Sahara , Araabia ja Austraalia .
Teistsugune on aga troopiline kliima mandrite idarannikul, kus ookeanidelt puhuvad passaattuuled ning mandrite idaranniku mäestikud põhjustavad sademeid. Need õhumassid toovad rannikualadele piisavalt sademeid ning sellest tulenevalt on neis piirkondades üsna hea kliima, mis meenutab ekvatoriaalset, kuid on inimestele pisut paremini talutav. Sellised piirkonnad on näiteks Brasiilia kagurannik ja Kesk-Ameerika. Passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed. Kõrbed katavad peaaegu kolmandiku kogu maailma maismaast, mis teeb neist kõige laiaulatuslikuma elupaiga maal. Kõrbeelustik on tihti hõreda levikga, kuid osav äärmuslike temperatuuride ja karmide tingimustega toime tulema .
Enamik maailma kõrbetest asub lähistroopikas, kus antitsükloniteks kutsutavate hiiglaslike kuivade õhumasside pöörised püsivad järjest kuude kaupa paigal.
Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit.

Kõrbetüüpidest lähemalt:

Kuumakõrb - üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav . Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20 – 25 oC. Kõrgeimad keskmised on vahemikus 43,5 – 49 oC. Miinimumtemperatuurid langevad vahel kuni –18 oC-ni. Pane tähele äärmuste ja keskmise erinevusi. Hoolimata sellest, et keskmised temperatuurid on meie mõistes talutavad, oleks meil äärmustega harjumine raske. Vihma sajab kas väga vähe või väga lühikest aega pikkade põuaaegade vahel. Vahel sajab vihma, kuid see aurustub enne maapinnani jõudmist. 
Poolkõrb - suved on pikad ja palavad nagu kuumakõrbes, talvel sajab, aga vähe. Keskmised temperatuurid suvel on vahemikus 21 – 27 °C. Tavaliselt ei ületa temperatuur 38 kraadi, ka öösiti on piisavalt jahe: 10 oC. Öine jahenemine aitab taimedel tasakaalustada päevast vee aurustumist ja hingamist. Õhu jahenemine võib kondensatsiooni suurendada ja põhjustada mõnel pool isegi vihmasadusid. Keskmine sademetehulk on 200 – 400 mm/a.
Rannikukõrb - mõõdukalt pikale ja soojale suvele järgneb külm talv. Keskmine temperatuur suvel on vahemikus 13 – 24 oC ja talvel 5 oC või alla selle. Maksimaalne temperatuur on umbes 35 oC ja miinimum –4 oC. Tšiilis on juuli keskmine temperatuur vahemikus –2 – 5 oC ja jaanuaris 21c – 25 kraadi. Sademeid on mitmes paigas 80 – 130 mm. Maksimaalne sademete keskmine üle aastate on olnud 370 mm ja miinimum 50 mm.
Kõrbes on vett vähe, kuid kõrbetes on siiski ka jõgesid, järvi ja allikaid . põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. Seal, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, asuvad oaasid . Oaasid võivad tekkida ka jõgede äärde (Niiluse ääres asub maailma suurim oaas) ja allikate juurde.
Kõrbest ei alga ühtegi jõge, kuid nad võivad sealt läbi voolata (Colorado, Volga ). Mõned jõed ei kuiva kunagi, teistest jäävad kuivad voolusängid, mis täituvad veega ainult pärast piisavalt suurt vihma ja sedagi väga lühikeseks ajaks. Selliseid voolusänge nimetatakse erinevates paikades erinevalt. Austraalias kutsutakse neid kriikideks (creek) ja Aafrikas, Araabias vadideks. 
Järvi leidub kõrbeis sellistes kohtades, kus sajab rohkem või ei saa vesi nii kiiresti pinnasesse imbuda. Siiski on kõrbejärved suure aurumise tõttu ajutised ja on suurem osa ajast soolaväljad.
Kõrbetes kasvavatest taimedest
Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus – seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused:
v  Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne.  
v     Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik – nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik.  
v     Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid . Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. 
Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni – see on vaid üks suur ja õitsev väli.
Saguaaro kaktusel on kurrutatud pind- see aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kuna vesi on kõrbes väga nõutud, peavad taimed, kes loomade eest ära joosta ei saa, end katma okkalise kasukaga. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet.
Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime.
Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitšia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitšia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul.
Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides . Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas.
Troopilised metsad
Troopilised metsad kubisevad loomadest, alates ahvidest ja poolahvidest kuni maailma suurimate putukateni. Ent see elustik on paljuski ohustatud, sest troopiliste metsade pindala on kiiresti vähenemas.
Troopikas on kahte tüüpi metsi. Enamik inimesi on kuulnud ekvaatori lähistel kasvavast troopilisest vihmametsast, neil aladel on kliima aastaringselt niiske ja soe. Sellised aurusauna tingimused võivad inimese jaoks tõeliselt ebamugavad olla, ent need on täiuslikud puude ja teiste taimede jaoks. Teine tüüp - mussoonmetsad ehk sesoonselt niisked vihmahaldjad metsad – kasvavad troopika servaaladel . Mussoonmetsades vahelduvad pikad kuivaperioodid korrapäraselt ägedate vihmaperioodidega, millega siin elavad taimed ja loomad toime peavad tulema.
Mussoonmetsas algab vihmaperiood suurejoonelise vaatemänguga, kus sissejuhatuseks valgustavad öist taevast raevukad äikesetormid. Alles mõni päev hiljem hakkab sadama, aga siis ka põhjalikult. Rasked rünkpilved veerevad üle taeva ja puistavad alla viinamarjasuurusi vihmapiisku, mis langevad läbi lehestiku raskelt vastu metsaalust. Mets saab tihti üle ujutatud, kuid puud vajavad seda vett, sest kätte on jõudnud nende kasvamise aeg.
Kuus kuud hiljem, kuivaperioodi haripunktis, näeb mets hoopis teistsugune välja. Üleujutused on asendunud põuaga ja enamik puid on oma lehed langetanud.Õhk virvendab kuumusest ja mahalangenud lehed krõbisevad jalge all. Niivõrd rohkete raagus puude tõttu näeb mets välja otsekui meie lehtmets talvel, ent mitte kõik puud ei puhka sellel ajal. Mõned neist on valinud selle aastaaja hoopis õitsemiseks. Üheks kõige kuulsamaks just põuaperioodil õitsevaks puuks on jakaranda. Seda värvirikast, lillade õitega kaetud puud on istutatud parkidesse, aedadesse ja teeäärsetesse üle kogu troopikavööndi.
Mussoonmetsades kasvavad läbi kogu maapealse troopikavööndi, alates Kesk- ja Lõuna- Ameerikast kuni Kagu-Aasiani ja Põhja-Austraaliani. Aasias on need metsad koduks ninasarvikutele ja elevantidele, samuti kolmele maailma suurimale kaslasele.
Teadlased ei tea täpselt, kui palju putukaid vihmametsades elab, kuid nende hulka kuulub vähemalt 5000 erinevat liiki kilke, 40 000 liiki liblikaid ja üle 100 000 erineva mardikaliigi. Viimaste hulgas on ka mõningaid putuka-maailma hiiglasi, keda iga kollektsionäär oma kogusse himustab. Kesk-Aafrikas elutsev koljatmardikas on maailma raskeim putukas , kaaludes kolm korda rohkem kui keskmine hiir . Kesk-Aafrikas elaval arlekiinsikul on ühed kõige pikemad tundlad – väljasirutatutena ulatuksid need peaaegu üle kogu selle lehekülje. Selliste koletiste jälile saamine vajab kannatust, sest harilikult on nad aktiivsed alles pärast päikeseloojangut. Ent palju lihtsam on märgata sipelagaid, sest enamik neist tegutseb päevaajal.
Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on
saledad , väheste okastega , võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline,korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade , lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood .
Kokkuvõte
Referaati tehes troopilise kliima kohta sain ma väga palju teada uusi ja huvitavaid asju. Tutvusin rohkem näiteks kõrbeliikidega, seal kasvavate taimedega jms. Sain rohkem teada troopilistest metsadest ja seal elavatest loomadest. Nüüd rohkem uurides ja teada saades kõigest uuest, meeldib troopika mulle veelgi rohkem.