Kõrbe iseloomustus - Gobi kõrb (0)

Kõrbe iseloomustus
Gobi kõrb
1. Asend mandril , maailmajaos , riigis + kaart.
Gobi on suur kõrb Euraasia mandril, Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt ka Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega. Nii asubki Gobi kõrb mäestike vahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus.
Joonis 1. Gobi kõrbe asend
2. Kõrbe suurus, ulatus.
Gobi kõrb on maailmas suuruselt kolmas kõrb ja Aasias on gobi kõrb suurim. Kõrbeala lääne – ida suunaline , pindala on umbes 2 milj. km2. Kõrbe pikkus on umbes 1500 km ja laiuseks 800 km.
3. Kliimatingimused, tekkepõhjused( kujunemise seaduspära )
Gobi kõrbes on, võrreldes teiste kõrbetega üsna külm kliima, harva võib ka esineda lund, mis tuule tõttu kohale kantud Siberi steppidest. Külmi kliimaolusid soodustab tema asukoht, ta asub kaugel Põhjas , kus kliima hoopis külmem. Pealegi asub Gobi kõrb merepinnast 900-1500 meetrit kõrgemal. Gobi kõrbes sajab kõrbe kohta täitsa piisaval, umbes 194 mm aastas ning enamus sellest sajab alla talvel. Tugevate tuulte tõttu on Gobi kõrbes väga suur teperatuuri kõikumine. Suvel võivad temperatuurid ulatuda kuni +40-ne kraadini, aga talvel samas langeda -40-ne peale. Gobi kõrb on mandri sisealale tekkinud kõrbeala. Tekkepõhjuseks on see ,et niisked õhumassid, mis merelt tulevad , ei jõua mandrisisealadele.
Joonis 2. Gobi kõrbe kliimadiagramm .
4. Kõrbete tüübid
Gobi kõrb on suuremalt osalt mandri sisealal asuv lössikõrb, aga esineb ka kivi- ja savikõrbe. Lössikõrbes on vanadest mäestikest tuule tõttu väljakantud tolmjast liivsavi , mida nimetatakse lössiks, mis on ka peamine pinnakate. Esineb ka kohti, kus maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik
Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp
5. Taimestik ja loomastik
Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju , okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks.
Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti.
Joonis 4. Gobi loomastik(kaksküürkaamel) Joonis 5. Gobi taimestik(efedra)
6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastikutihedus ja paiknemine
Gobi kõrbe asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega( kaamelid , lambad , hobused ). Gobis elavad nomaadid ehk rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Peamine probleem gobi kõrbes on kõrbestumine, mis tekib karjaloomade tõttu, kes kõik taimejuured katki tallavad ja selletõttu peab maapind edasi liikuma. Rahvastiku kesmine tihedus on 1-5 in. km2. Natuke rohkem inimesi elab põhjaosas 5-25 in. aga see on väga väike osa, enamasti on seal 1-4 in. km2.
Joonis 6. Rahvastiku tihedus
7. Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Gob i
http://www.google.ee/
http://www.hot.ee/kliimavoondid/
http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert
http://innovateca.files.wordpress.com/2008/05/gobi-desert.jpg
http://www.seguilsentiero.it/immagini/Riserva%20naturale%20del%20Bosco%20Pantano/Efedra.jpg
ENEKE 1, lk 263