Egerti
osa - Geograafiline asend ( ka majandusgeograafiline)
Tuneesia asub Põhja-Aafrikas Alžeeria ja Liibüa vahel. Põhjast ja idast
piirab riiki
Vahemeri . Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat
Sahara kõrb ja
Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu
700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m).
Tuneesia
põhjaosas ja
rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi
keskosas ja lõunas aga
troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad
nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri
Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad
põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab
siin harva – Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 100–1500
mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas
10–21°C,
juulikuu oma aga 26–33°C, seetõttu on kevadel ja
sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll
palav , ent kosutavat
jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuuleiilid. Õhk on siin kuiv,
seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad.
Tuneesia
asukoht maailmakaardil
Ajalugu. Tuneesia
on terve oma ajaloo vältel olnud väga tihedalt Euroopaga seotud.
XII sajandil eKr maabusid siinsetel rannikualadel
foiniiklased , kes
tõid Tuneesiasse esimese
oliivipuu . Siit levis puu kogu
Põhja-Aafrikasse ja Hispaaniasse. IV sajandil eKr oli Tuneesia suure
kaubandusimpeeriumi Kartaago keskus, hiljem sai see ala
Rooma impeeriumi osaks. VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest
araablased , XIX sajandil aga
prantslased . Tuneesia sai iseseisvaks
riigiks alles 1956. aastal, mil
tollane president Habib Bourguiba
rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat.
Tuneesia
pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2
ning
seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi
riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on
dinaar. Riik saavutas iseseisvuse 20. märtsil 1956. Riik jaguneb 26
kubernerkonnaks, kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis
omakorda jagunevad valdadeks.
Araabia keel on riigikeel, kuid
räägitakse ka palju prantsuse keelt.
Riigilipp
ja vapp : alumine
on Tuneesia riigilipp kuni 1831. aastani. Ülemine on praegune lipp
ning nende kõrval asub Tuneesia riigi vapp.
- nafta
- fosforiit , rauamaak
- plii-, tsingi-, hõbeda-, elavhõbedamaak
- maagaas
Tuneesia
lõuna- ja lääneosas leidub naftat. Riigi läänealadel
kaevandatakse fosforiiti ja rauamaaki. Peale selle kaevandatakse
Tuneesias plii-, tsingi-, hõbeda- ja elavhõbedamaaki. Riigis leidub
ka maagaasi. Suurem osa Tuneesia elektrienergiast tuleb
soojuselektrijaamadest, kus toodetakse aastas ligikaudu 12 miljardit
kWh.
Gustavi
osa
Tuneesias
leiab aset nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine
- rahvaarv on ~ 10,4 miljonit. Tunises elab ~1,4mln (2009)
Tuneesias
elab 10,4 miljonit inimest, kellest pealinnas Tunises elab ligikaudu
1,4 miljonit. Enamik rahvast elab riigi lääneosas Vahemere
kaldal .
Kõrbeosa on hõredalt asustatud.
- Rahvastiku tihedus on 63.7 in/km2
Tuneesia
rahvastiku tihedus on 63.7 in/km2
Tuneesias
on 98%
sunniite , 1%
juute ja 1% kristlasi. Tuneeslaste
endi sõnul on nende riik kõige liberaalsem islamiriik. Suurlinnades
võib tõepoolest leida nii tegutsevaid kristlikke kirikuid kui ka
sünagooge. Selles riigis elavad erinevate usundite esindajad
üksmeeles.
Tuneesial
on mitmekülgne majandus, mis ulatub põllumajandusest,
kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja petrooleumtoodetest
turismini.
- põllumajandus, mäendus, turism
Põhilised
majandussuunad on põllumajandus, mäendus ja turism. Riigi
peamine tulu tuleb Põhja-Tuneesiast, kaugele
Vahemerre ulatuvalt Cap
Boni poolsaarelt, kus kasvab ligi 60 miljonit oliivipuud. Suur osa
oliivisaagist läheb ekspordiks (Tuneesia on üks suurematest
oliiviõlitootjatest maailmas).
- 2008. aastal SKT 41 miljardit USD.
- põllumajandus 11,6%
- tööstus 25,7%
- teenindus 62,8%
- turism 7%
2008.
aastal oli Tuneesia SKT 41 miljardit USA dollarit, millest
põllumajandus moodustas 11,6%, tööstus 25,7%, teenindus 62,8% ning
turism 7%.
- Euroopa liit - 75% ekspordist ja 72,5% impordist
Tuneesial
on Euroopa Liiduga tähtsad majandussidemed, sinna läheb 75% riigi
ekspordist ja sealt tuleb 72,5% riigi impordist.
Kaidi -Lisa
osa - Suurimad ekspordipartnerid
Suurimad
ekspordipartnerid on Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning
Hispaania Euroopa Liidus ja Liibüa Aafrikas.
Eksporditakse
erinevad tooteid näiteks: tekstiilitooteid, masinaid, keemiatööstuse
saaduseid ning põllumajandussaaduseid (
oliivid ,
tomatid , datlid,
suhkrupeet ja tsitruselised)
Araabia
kevadTuneesia
rahutused olid kõige esimesed. See algab Mohamed Bouazizi
enesetapuga (tüüp pani ennast põlema). 2010 dets. Sellele
järgnevad protestid läbi riigi, mis on päris vägivaldsed.
Protestide põhjused olid: suur tööpuudus,
korruptsioon ,
sõnavabaduse puudus jne. 14.01.2011 president Zine El Abidine Ben
Ali, põgeneb, ta 23 aastane võimul olek lõppeb.27.01
peaminister korraldab parlamendi ümber. 27.02 uus peaminister.
Egerti
osaToitTuneesia
köögile on suurt mõju avaldanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania
toiduvalmistamise traditsioonid, seetõttu on riigi rahvusköök
sarnane peene maitse poolest kuulsale prantsuse köögile. Seal
puudub
sealiha kuna islamis on sealiha söömine keelatud. Tähtsal
kohal on aga kala. Arvatakse, et Tuunikala järgi on Tuneesia endale
nimegi saanud.
- sõjaliste või mõne muu riikliku tähtsusega objekti pildistamine ja filmimine rangelt keelatud.
- Kohalikku valuutat riigist välja viia ei tohi.
- Tervisekeskuste poolest (on Tuneesia) maailmas teisel kohal.
- Kaubahindasid pole poodides peale märgitud ja väga kergesti võib tüssatud saada. (hinnad erinevates poodides võivad kõikuda mõnest korras lausa mõnekümne korrani)
- Tänapäeva tuneeslased hoiavad huvitavaid kombeid alal. Iga mees (välja arvatud psüühiliselt haige) peab naise võtma. Samas on aga abiellu heitmine rangelt keelatud, kui mehel ei ole maja ega korterit , kuhu naist tuua. Kuni meheleminekuni ei oska tuneeslannad ühtki majapidamistööd teha. Kohe pärast pulmi tuleb aga noorpaari juurde mõneks ajaks elama mehe õde või ema, kes õpetab noorikut kõike tegema nii, nagu oli mehe kodus kombeks teha. Kui lahutus toimub lastetus peres, jagatakse varandus pooleks, kui aga on lapsi, jääb kogu vara naisele ja lastele. Üks ebameeldivamaid tuneeslaste loomuomadusi on soov saada tasu või jootraha ka kõige väiksema teene eest ning püüd turisti tüssata (kauplemiskohtades tasub olla eriti tähelepanelik ja jälgida teile pakendatavat kaupa ja tagasi antavat raha). Siin ei saa iial teada, kui palju kaup tegelikult maksab – sama kauba hind võib ise kohtades erineda mõnest korrast mõnekümne korrani. Turistides tekitab tihtipeale hämmeldust see, et poodides ei ole kaupadele hinda märgitud ning hinna väljaselgitamine nõuab pikka kauplemist. Sageli häirivad külastajaid tüütud kaupmehed tänaval. Ettevaatust - Tuneesia autojuhid ei lase jalakäijaid ülekäigurajal üle tee, vaid annavad üksnes signaali!
Kõik kommentaarid