Namibi kõrb (0)

NAMIBI KÕRB
ASEND JA ULATUS
Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis.
NAMIBI KÕRBE ASEND
Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2.
KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED
Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus , mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad.
UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL
Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas.
Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust . See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk saavad seal kokku.
SADEMETE HULK NAMIBI KÕRBE LINNADES
KÕRBE TÜÜP
Namibi kõrbe lõunaosa on luideterohke liivakõrb, kus jõed imbuvad maapinda. Põhjaosa on valdavalt kivikõrb, mis on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, kuigi kohati on sealgi liivakõrbe.
NAMIBI KÕRBE LÕUNAOSA
NAMIBI KÕRBE PÕHJAOSA
TAIMED JA LOOMAD
Namibi kõrbes on üle 600 erineva taimeliigi ning paljud neist on väga erilised ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Üks tuntumatest seal kasvavatest taimedest on Welwitschia mirabilis , mis kasvatab endale mitme meetri pikkused pikad ribakujulised lehed, mis krutivad ennast kõrbetuulte käes keerdu. Lisaks kasvab seal aloe, akaatsia , makalani palm jne.
WELWITSCHIA MIRABILIS
Enamuse Namibi kõrbes elavatest loomadest moodustavad lülijalgsed ja teised väikesed loomad, nagu näiteks mardikad , sisalikud ja maod . Nad kõik on kohastunud eluks kõrbes ning tulevad toime vähese vee ja suure kuumusega. Seal leidub ka suuremaid loomi nagu antiloop, gasell ja kõrbe elevant .
ANTILOOP NAMIBI KÕRBES
INIMTEGEVUS
Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on bušmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides.
BUŠMANID, TAUSTAKS NENDE ELAMU

RAHVASTIKU TIHEDUSE KAART NAMIIBIAS
Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse.
Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.tixik.com/namib-2366273.ht m

http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp

http://en.wikipedia.org/wiki/Namib_Desert

http://www.jle.com/en/revues/agro_biotech/sec/e-docs/00/04/39/F8/article.phtml?fichier=images.ht m

http://www.enchantedlearning.com/biomes/desert/desert.shtml

http://www.travelandtourisminfo.com/Namibia/Namibia_Tourism.asp

http://www.namibian.org/travel/namibia/namib-naukluft.ht m

http://3.bp.blogspot.com/_uIzrzNrPu20/SLRG8EwIcLI/AAAAAAAAAJU/_XTWtn7IQG0/s1600-h/namiibia1_+504.jpg