Sahara Kõrbe loomad, taimed ja muu huvitav (0)

SISUKORD
SissejuhatuS
Abiootilised tegurid
PinnamooD
LoomaD
Taimed
ToiduAhel
Muu Huvitav
Kasutatud materjal
Sissejuhatus
Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla
250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur.
Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see
kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus
tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º.
Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle
8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning
Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.
Abiootilised tegurid Saharas
·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a.
·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade.
·Kõrbes on õhuniiskus 10 ­ 20%
·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval.
·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis
kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi
ülesoojenemisega.
Pinnamood
Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on
karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva
pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti
mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates
jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja
oaase ­ nende vahel rändlevad tuareege.
Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju
kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja
taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest
karjakasvatuseks sobimatu.
Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel.
Loomad
Kohastumused
·paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese
eest
·tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest
·toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab
·sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad.
Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte
taimeseemnetest
Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate,
varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (õime omastada vett toidust või
organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti
tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on omapäraseid
hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks
taliuinakule).
Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui
põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad
suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist
vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks
vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame
tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda.
Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel
ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes
ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel
tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja
vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub
kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust
koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse
veel piima, villa, liha ja nahka.
Taimed
Kohastumused
·lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks
võimalikult väike
·mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi
nimetatakse sukulentideks
·efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad
väga kiiresti
·pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda
pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes
Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla
maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad
mõne päeva jooksul.
Sahara Kõrbe loomad on ühed vanemad liigid, mis
elavad Maal. Liikide paljusus on kesine. Vähe
taimtoidulisi loomi.
Inimtegevusest põhjustatud probleemid
Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning
kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad
loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel
laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise
tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel
iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile
kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei
tea veel täpselt,
millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib
tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just
kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad
alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud
rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala
(23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja
vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest
kaitsetuks ning hakkab liikuma.
Muu huvitav
Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim
õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel
harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm.
Kasutatud materjal
·http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm
·http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm
·http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Kohastumused1
·http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html
·http://et.wikipedia.org/wiki/Sahara
·http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
·http://www.chacha.com/question/what-is-the-environmental-impact-that-humans-have-on-the-
sahara-desert