Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs..........................................................................................................
Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit 5 3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni.
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ü...
1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsiveikud, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on arvukas bioloogiliste ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga ...
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappetest. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemet abil. On olemas neli valku struktuuri tase. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Aminohappelise koostise määramiseks kasutatakse värvusreaktsioone. Valkude denaturatsiooniprotesso uurimisel sadestamismeetodid. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kahte tüüpi: universaalsed (biureedireaktsioonid), mis on omased kõikidele valkudele, ja spetsiifilised, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis. Biureedireaktsioon Annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu 2+ ioonidega sinakasvioletse, peptiid id aga roosa värvusega biureet kompleksi. Töö käik Valasin k...
Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1
Laboratoorne töö I Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides
TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid. Järeldus Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika...
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise Keemia õppetool Töö nr 1.1; 1.2 Töö AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA: Juhendaj Malle pealkiri VALGUD JA SÜSIVESIKUD a Kreen Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 13/02/2012 Arvestatud Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö Nr.1 Protokoll Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud
Tallinna Tehnikaülikool Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1.1 Valkude reaktsioonid
Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused. 1 KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes kvantifitseerimisküsimus, vaid samuti teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Võib uurida sündmusi, organisatsiooni talitust, sotsiaalseid keskkondi, vastasmõju ja suhteid. Mõnedes nendest uuringutest võivad andmed olla kvatifitseeritud, kuid analüüs ise on kvalitatiivne, nagu rahvaloendusaruannete puhul. uurijate seas on üsna tavaline koguda oma andmed vaatluste ja intervjuudega,
Veetarbimise mudel, mida artiklis kirjeldatakse, on toodetud kui osa CC:DEW (klimaatiline muutus: veenõudlus) projektist, mis on volitatud Suurbritannia Keskkonna Agentuuri poolt ja sisaldab kõiki Suurbritannia valitsuse agentuuridega seotud veevarustustööstuse määrusi ja veevarustuse kompaniisid. Selle projekti eesmärk oli luua kliimamuutuste mõju kujutis tööstusele, põllumajandusele ja kodusele veetarbimisele. Mudel loodi hõlbustama kvalitatiivsete hinnangute kinnitamist, ettekujutust ning aktsionäride informatsiooni. Esimene mudeli versioon oli puudulik, kuna põua lõppedes naasis keskmine veetarbimine koheselt põuaeelsele tasemele. Teine versioon suunati sellele puudusele. Teises versioonis mõjutas majapidamisi vaid naabrite käitumine. Majapidamiste käitumise esituse tuumaelement on heakskiidumehhanism-- igal agendil on komplekt reegleid, mis jaotavad heakskiidud, mis on lisatud nende oma esitusele teistest agentidest
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollit...
Muutub aegade jooksul, sõltub sellest, mis parasjagu on iluetaloniks Kehaline areng- bioloogiline protsess, mis iseloomustab inimorganismide vormide ja funktsioonide muutusi. Emotsioon-inimese isikliku suhtumise väljendusviis nendesse nähtustesse, mida ta kogeb ümbritseva keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist ,
Turismiettevõtte personalitöö Seminari tööleht 2 Kasutatav kirjandus: Effects of staff bonus systems on safety behaviors. 1. Mõningate uurimuste tulemuste põhjal (nt Cooper, 2001) võib väita, et töötajate premeerimisel vigastusteta töötamise eest võivad olla negatiivsed tagajärjed? Millised? Töötajate premeerimisel vigastusteta töötamise eest võivad olla negatiivsed tagajärjed, sest töötajad hakkavad tehtud vigu/õnnetus/haigusi varjama ning ei teata nendest. Seeläbi muutuvad probleemid „nähtamatuks“ ning neid ei parandata. Pigem peaks premeerima töötajaid ohutusalastest koolitustest osa võtmise eest, vigadest teatamise eest jms. 2. Milliste ülesannete puhul võivad boonused mõjuda töösooritusele eriti pärssivalt? kvalitatiivsete ülesannete puhul, mis nõuavad paindlikku mõtlemist ja probleemide lahendamist 3. Milliste faktorite poolest võivad erineda tulemustasu maksmise süsteemid? a) kuidas töösooritust mõõdetakse b) tulemusta...
Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel, kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele. Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine-inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Sotsialisatsioon-väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide, mis kehtivad antud ajahetkel antud
Inimese silmade värv võib olla pruun, sinine, roheline, ... Kvantitatiivse tunnuse puhul saab katse käigus alati arvulise näitaja. Näiteks taevakeha heleduse mõõtmise tulemus, reisijate arv lennukis, saavutatud koht võistlustel jne. Tunnuste mõõtmisskaalad (I) Nominaalskaala koosneb üksteisest sõltumatutest klassidest, mida ei saa loogiliselt järjestada (rahvus, eriala, mullatüüp, elektrilaengu polaarsus ("+" või "-") ...). Kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks. Statistilise töötlemise võimalused on küllalt piiratud. Nominaalskaala kasutamise korral nimetatakse mõõtmist tavaliselt klassifitseerimiseks. Ordinaalskaala koosneb erinevatest klassidest, mida on võimalik järjestada. Näiteks eksamitulemus "puudulik", "kasin", ..., "suurepärane"; küsitlustulemused "vastu", "pigem vastu kui poolt", ..., "poolt", Beauforti tuule tugevuse skaala. Ordinaalskaalat kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks.
Fenomenograafia Kristiina Kangro AP II Mis on fenomenograafia ? Fenomenograafia on kui uurimissuund, mille eesmärgiks on inimeste kogemuste kirjeldamine, analüüsimine ja mõistmine. F. Marton (1981: 180) Fenomenograafia kui kvalitatiivsete uuringute strateegia sai alguse 1970a. Ference Martoni poolt Göteborg´i ülikoolis tehtud uuringutest. Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane Matrikli nr Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise
(https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Idee luua kataloog avatud juurdepääsuga kiideti heaks ainult aastal 2002 Esimese Põhjamaade konverentsil Lundis (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani). (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Tuginedes proovivõtu tulemuste ja kvalitatiivsete andmete jagamine kolme erinevat ajajärku on soovitanud: · pioneer aastat (1993-1999) · innovatsiooni aastat (2000-2004) · konsolideerimine aastat (2005-2009). (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Iseenesest, Open Access on pidevas arengus ja kogu andmebaas arenes välja erinevatest kogudest (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) (http://www.doaj.org/doaj?func=loadTempl&templ=about&uiLanguage=en) 2
Kõige paremini kuulevad inimesed vahemikus 1000...5000Hz. Müra mõõtmiseks kasutatakse müramõõturit. Lubatav ekspositsiooniaeg- on ajavahemik, mil inimene võib viibida müras, ilma et kahjustaks kuulmiselundeid. Ekvivalentne müratase- on kindlal mõõteperioodil mõõdetud mürataseme energeetiline ekvivalente ehk muutuva müratasemega sama akustilist energiat omav püsiv müratase. 3.Valgustatuse hindamine Valguse efektiivsust saab islemoomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvanitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kege määratavause tõttu on levinud valgustatuse ehk valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumem. [1 lm]. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: Loomulik valgustus Tehisvalgus Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltudes nii aastajast, kellaajast kui ka meteoroloogilstest tingimustest.
........................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon....................................................................................................21 2.UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE............................................................................... 27 2.1 Algallikate ja kirjanduse analüüs....................................................................... 28
uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale
uurimisküsimusele ja mis on eesmärk. Strateegiad võivad olla kvalitatiivsed, kvantitatiivsed või kombineeritud. Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study)
) Ajalugu Esialgu keskenduti interaktsiooni verbaalsetele aspektidele,siis vähehaaval uurimute haare laienes:hakati huvi tundma vestlejate kõne kattumise,kuuldava hingamise ja intonatsiooni vastu.Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused. diskursuse analüüs Diskursuse ingliskeelne vaste (discourse)sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist. Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs) On nagu vestlusanalüüski kvalitatiivsete andmete analüüsi vorm,mis on välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust. Kasutatud kirjandus: Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust olu...
EESTI MAJANDUS ÜLEILMASTUVAS MAJANDUSKESKKONNAS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1.EKSPORDI NÄITAJA................................................................................4 2.LISANDVÄÄRTUS................................................................................... 4 3.AUTORI ARVAMUS.................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................. 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mi...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
TALLINNA ÜLIKOOL UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID
Uurimismeetod Minu uurimustöö teemaks on “õpetajate valmisolek aidata ja toetada lähedase pereliikme kaotanud last Nõmme linnaosa koolides töötavate klassiõpetajate näitel.” Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õpetajate kogemused ja kokkupuuted lastega, kes on kaotanud lähedase pereliikme. Selgitada välja koolis töötavate õpetajate valmisolek ja võimalused lähedase pereliikme kaotanud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Uurida infovajadust lähedase kaotanud lapse toetamiseks haridusasutustes. Kuna tegemist on üsna isikliku ja hella teemaga, siis on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma intervjuu, kus saan vahetult tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada küsimusi kui selleks on vajadus ja saan otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod. Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist. ...
superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahel seoses · Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik innovatsioonisüsteem) · Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad,1990-ndad) neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega (darvinistlik lähenemine) e. inkrementaalne innovatsioon · Innovaatiline miljöö territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne, suhtlemine ja teadmiste ülekanne peab olema lihtne · Avatud mudelid väliskeskkonnast tulenev innovatsioonimudel. Oluline kommertsialiseerimisvõime. Kaasatakse innovatsioonitegevusse ja projektidesse ka teisi ettevõtteid. Suurettevõtted enamasti.
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID
2) ebatäpne mõiste ,,teave" kasutamine 3) peatamatu oletamine infoühiskonna teoreetikutelt, et kvantitatiivne info kasv muudav kvalitatiivseid sotsiaalseid muutusi. Tema arvates on raske määratleda mõistet ,,teave" ning tänu sellele on ebamäärane ka ,,infoühiskond". Üritades defineerida mõisteid ,,andmed" ja ,,infoühiskond" on tal üldine arvamus, et kui suureneb info, siis on tegemist kvalitatiivsete sotsiaalsete muutustega ja see tähendab, et on tegemist infoühiskonnaga. Ta väidab, et info koguse suurus ei tähenda kohe infoühiskonda, peab olema mingisugune lähtekoht, enne kui saame kindlalt öelda, et elame infoühiskonnas. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja
Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles
Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Fütoplanktoni populatsioonide arenemine järvedes ja jõgedes on seotud temperatuuri, valguse, lahustnud gaaside -ja lahustunud anorgaaniliste toiteainete hulgaga vees. Silikaatide kontsentratsioonid, nitraadid ja fosfaadid mõjutavad vetikate kasvu ja liikide esinemist veeökosüsteemis. 1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid...
soendus. · Tahtejõud Mis on jõud ? Jõuharjutused on nii võistlus kui tervisespordis vastupidavusharjutuste kõrval üheks efektiivsemaks hea enesetunde, kõrgema töövõime ja parema toonuse saavutamise vahendiks. Jõud on defineeritav kui kehaline võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Liikumine toimub tänu lihasjõule. Jõud on üheks limiteerivaks põhifaktoriks liikumise ja liigutuste kvalitatiivsete kiirus, sagedus, amplituud ja kvantitatiivsete parameetrite kestvus, võimsus avaldumisel. Teisiti öeldes lihasjõud võib omada erineva kvalitatiivse iseloomu sõltuvalt liikumise (liigutuste) kiirusest, välise vastupanu suurusest ja pingutuse kestvusest. Kuidas arendada osavust ? Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. Selle arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid
otstega, mis katavad hinnatava parameetri. 51. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon Kui mõlemad regressiooni liinid X sõltuvalt Y ja Y sõltuvalt X on sirged, siis korrelatsiooni nimetatakse lineaarseks. Mõõdetakse tunnuste korrelatsiooni tase põhikogumis. Korrelatsiooni koefitsient: Mittelineaarne: Kui regressiooni joon on kõverjoon, siis on mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline: Objektid A ja B on kvalitatiivsete tunnustega. Kvalitatiivsed tunnused on halvasti mõõdetavad, kuid need võib seada taseme järgi. Taseme korrelatsiooni Spearmani valimi koeffitsient leitakse valemiga: 56. Juhuslike suuruste modeleerimine Monte-Carlo meetodiga Antud on diskreetse suuruse jaotusseadus Vajalik on leida väärtus a uuritavale suurusele. Selleks valitakse JS X, mille matemaatiline ootus on võrdne a: EX = a. 58. Juhuslikud funktsioonid
0 dl du 2 4- du 4- dl 4 |-----------|--------|--------|--------|--------|-----------| 0 < d < dl - positiivne korrelatsioon dl <= d <= du - ei ole võimalik otsustada du < d < 4-du - autokorrelatsioon puudub 4-du <= d <= 4-dl - ei ole võimalik otsustada 4-dl < d < 4 - negatiivne autokorrelatsioon Ehk siis suurim väärtus, mis peaks võimalik olema peaks olema 4 ja see tähendab negatiivset autokorrelatsiooni. 29. Kuidas tõlgendada kvalitatiivsete muutujatega regressioonivõrrandi kordajaid (vabaliiget ja muutujate kordajaid)? Kvalitatiivsed muutujad on mittenumbrilised muutujad. Kvalitatiivsete muutujate puhul kasutatakse dummy- variable, et andmeid regressiooni sisendada. Näiteks kui tahetakse kirjeldada inimese soo mõju palgale, siis saab lisada muutuja Df, mis võrdub ühega kui inimene on naissoost ning nulliga kui inimene ei ole naissoost. Muutujat Dm ei lisata kuna tekib perfektse multikollineaarsuse probleem
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA..................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................7 ...
töönõuded ja madal kontroll töökohas. Mitmed Euroopa riigid tunnistavad,et lisaks kvantitatiivsetele nõuetele, on ka oluline informatsioon teiste tüüpide nõuete seast. Soomes on kasvavaid muutusi kvantitatiivsetes nõuetes mõõdetud, mis väljendub peamiselt ülesannete edasiarendustes. Rootsis on muutused tähelepanus ja keskendumises, mille nõudlus tööl kasvas järsult, peale seda uuesti stabiliseerus. Uus-Meremaa kvalitatiivsete nõuete andmed on saadaval ainult pärast 2000.a ning need väljendusid väheses languses. Mis aga puutub emotsionaalsetesse nõuetesse või emotsioonide varjamisse, siis selle kohta esines vähesel määral levinud andmeid. 4 1.2 Variant B- Tööstress Villa Wessetis ettekandjatel (toitlustuse valdkond) Töö sisu. Töö sisu on on jaotatud ebaühtlaselt. Ettekandjatel on töökoormus suur, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
