50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Käthlin Rillo
Õppematerjali autor
läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest
Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Temperatuurireziim ja stratifikatsioon
ahven. Soolsuse suhtes stenohaliinne (ei esine meres)- järvekarp; eurühaliinne (nii magevetes kui ka Balti meres)- keeristigu. -fiilsed e. fiilid (midagi eelistavad liigid)- nt. termo-, krüo-, halo-, reofiilid (sooja-, külma-, soola-, voolulembesed liigid). -foobsed e. foobid (midagi vältivad) -biondid (ainult mingites kindlates tingimustes elavad),nt. hüdrobiondid (vees), termobiondid. Mõned liigid (nt. harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes, järvede hapnikuvaeses sügavas vees jne, see näitab, et nad ei talu teiste liikide konkurentsi ja lepivad seetõttuka kehvemate abiootilisete tingimustega. Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid)
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt
teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine. Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused Vahetused (suktsessioonid) on muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. -autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes
pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. on üks liikide kooselu tüüpidest ökosüsteemis. nt esineb amensalismi bakterite suhetes, kus ühe organismi metabolismi käigus vabanevad keemilised ained, mis mõjuvad teisele organismile kahjulikult. vormiks on allelopaatia, kus nt ühe taime juureetised on pärssiva toimega teise taimeliigi kasvule. 6. Koosluste- ehk sünökoloogia Kooslus – sünökoloogia uurimisobjekt - kuidas kooslused varieeruvad ajas ja ruumis, uurib põhjuslikke mehhanisme, miks kooslused varieeruvad. Koosluste liigiline koosseis: - liik, - liik on isendite kogum, mis on äratuntav eripäraste, ainult talle omaste tunnuste kaudu. “liik = “isend” kuid siis on vaja iga isendi kohta omadusi teada, aga see on ebarealistlik. Liikide kohta on rohkem andmeid ja teadmisi.
Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid