teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleheitliku katse põgeneda koos temaga, aga noormees keeldub ja palub teda oodata. Aasta möödudes ei vöta aga ta enam Nastenkaga ühendust. Seda muret jagabki Nastenka tänaval tutvunud noormehega, kellega nad on sõbrunenud jalutuskäikude ajal. Noormees hakkab Nastenka murele kaasa elades teda
·Millistele tegevustele matemaatika õpetamine lasteaias toetub? - Matemaatika õpetamine lasteaias toetub vaatlemisele koos kuulamisega, võrdlemisele ja modelleerimisele. ·Milline tegevus on rühmitamine, järjestamine? - Rühmitamine on paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Ühise tunnuse abil rühmadesse jaotamine. Järjestamine on objektide võrdlemine neid eristava tunnuse abil. ·Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega?
Minu arvates see kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli väärtustada lapsi, perekonda ja elu. Minu arust said esinejad oma esmaettekandega väga hästi hakkama. Koori ja solistide sõnadest oli lihtne aru saada , mis andis teose peamõtet veelgi rohkem edasi, ning nende hääled sobisid väga hästi kokku. Laulud olid eriliselt pühad ja kuidagi puutumatud. . Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga tähele, sest olin ametis Helen Lokuta kuulamisega. Saateks kasutatud pillide valik oli hea Kontsert toimus kirikus , mis andis ka omamoodi pühalikkust ja eripära juurde.. Kontsertil loeti isegi Meie Isa Palvet. Meel läks natukene kurvaks, aga kontsert mulle tegelikult isegi meeldis. Kontserti lõpus lasti veel mingeid sulgi õhku, mis oli ka väga vahva ! Mulle meeldis see kontsert väga. See ei olnud minu jaoks taavaline kontsert , teose mõte jõudis väga hästi minuni ja ma nautisin selle kontserti vaatamist. Kuigi mul on selle üle
Mis kasu on ilust, kui seda ei nähta? (Itaalia) Mis teeb inimesele rõõmu, paistab talle ka ilus. (Sanskriti) Need ütlemised on väga tabavad ja mõistatuslikud. Me pöörame ju enda ümber rohkem tähelepanu välisele ilule, kuid palju olulisem on märgata inimeses seda seesmist ilu. Seega arvan, et enese meikimine ja kallite riiete ning ehetega kaunistamine pole esmased ilu näitajad, vaid eelkõige puhtuse, aususe, teistega arvestamise ja kuulamisega seotud iseloomujooned on ilusa inimese tunnused. Ilu algab inimesest endast. Mind on õpetatud elama selliselt, et ma ei sooviks ega teeks teisele midagi seesugust, mida ma ei taha, et mulle tehtaks. Kahjuks pole see küll alati õnnestunud. Ikka tulevad ette omavahelised tülid ja riiud, mis tegelikult võiksid olemata olla. Sellised asjad tekivad arusaamatustest ja muudavad inimesed üksteisele vastumeelseks. Lahendada saab neid olukordi rahulikult rääkides.
NÕUSTAMISPROBLEEMID 1. Agressiivne laps lasteaias Probleem: 4-aastane lasteaias käiv poiss ei suuda enamasti teiste lastega koos sõbralikult mängida, läheb kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja
hävitab teise väite ja teeb meist võitja. 2. Passiivne või tähelepanelik kuulamine me oleme siiralt huvitatud teise inimese mõtete ja vaadete kuulmisest ja mõistmisest. Me oleme tähelepanelikud ja passiivsed kuulajad. Me eeldame, et me kuuleme ja mõtleme täpselt, aga püsime passiivsed ja ei kontrolli seda. 3. Aktiivne või kaalutletud kuulamine on üksainus kõige kasulikum ja tähtsaim kuulamise oskusi. Aktiivse kuulamisega me oleme ka siiralthuvittud mõitmast, mida teine inimene mõtleb, tunneb, tahab või mis on sõnumi mõte ja me aktiivselt uurime järgi kas me mõistame teist inimest õigesti enne kui vastame meie enda uue sõnumiga. Me sõnastame ümber , kuidas me meistame teise sõnumit ja peegeldame selle kinnitusesks(tõestuseks) saatjale tagasi. See kinnitamise või tagasisideme andmise protsess on see, mis teeb vahet aktiivsel kuulamisel ja teeb selle efektiivseks.
arusaadavad. Tema arvates peab inimene ennast muusika sisse kirjutama ning ,,igal rohuliblel peaks olema lille staatus". Teistel ei jää muud üle kui nõustuda. Peale selle, et Arvo Pärt on hiilgav helilooja, on ta ka hea huumorimeelega. Tihti vaatab ta tagasi enda noorusaastatele, ajale, mil ta oli alles avastamas oma muusikahuvi. Ta naerab selle üle, kuidas ta pidi vigasel klaveril puuduvaid noote kaasa laulma või sõitma ringiratast ümber telefoniposti, et oma peret sümfoonia kuulamisega mitte häirida. Esimesel esinemisel ühel õpilasõhtul ei olevat ta jalad maani ulatunud ja seetõttu vehkis ta nendega närviliselt. Enim meenutab ta oma kunagist õpetajat, keda ta pidas ingliks ning kelle kingitud noodist ja sellesolevast tsitaadist ta veel aru ei saanud. ,,Muusika saladuse", nagu ta seda nimetas, kaotas ta aga ära. Märkimisväärne on Arvo Pärdi loomingu maht. Tema enda sõnul on ta tegelenud muusikaga
Muusikal aga ei saanud lõppeda hästi, kuna ämbliknaine ootas huviga, keda suudelda.Selleks valis ta välja Molina ning Molina surigi selle Ämbliknaise suudlusesse. Minu lemmik lugu oli ,,Ämbliknaise suudlus", sest see oli väga huvitav ja põneva ülesehitusega.See lugu on kirjtatud pop muusikaks.Seda lugu laulis Tanja Mihhailova ja minu aravates laulis ta seda väga hästi ja väga puhtalt, sest oli näha, et oli palju harjutatud.Ma sain selle loo kuulamisega väga hea emotsiooni, kuna see lugu oli üks esimesi, sain aru et mulle see muusikal väga meeldib. Minu varasem muusikakogemus on üsna väike,aga võrreldes seda nendega, kus käinud olen meeldis see mulle väga.Kontserdi organisaatoritele teeksin ettepaneku korraldada rohkem sama huvitavaid muusikale.Mina jäin selle muusikaliga väga rahule.
Ja kuidas me seda saaksimegi teada, kui me ei kuula? Organisatsioonides on seoses tööga kolme tüüpi informatsiooni allikaid, mis nõuavad efektiivset kuulamist: kliendid, töötajad, juhid. /10/ Kliendid võivad omada ideid tote või teenuse parandamiseks, juhid ideid töötajate moraali tõstmiseks, töötajatel ideid tootmise suurendamiseks. Kuid seni, kuni pole kedagi neid ideid kuulamas, ei saada nendest ideedest ka mingit kasu. Tasuks meeles pidada ka Calvin Coolidge sõnu: "Kuulamisega pole keegi tööst ilma jäänud". /4/ Klientide kuulamine Parimad on need ettevõtted, kes kuulavad, mis nende klientidel neile öelda on. Kuulates kliente saab ettevõte olulist informatsiooni oma toodetest ja teenustest. Nii näiteks võib klient öelda, mida tuleks toote juures parandada, samas kui toote arendamise osakond on just nimelt selle omaduse kahe silma vahele jätnud. /10/ 9
Küll oli see aga väga kaasahaarava ja ilusa meloodiaga. Järgmiseks looks oli ,,Pärl", mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor. Lugu ,,Salaja" oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule. Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele ,,Tule kui leebe tuul". Kahtlemata üks kõige populaarseimaid laule Henry Laksi repertuaarist. Laulu lõpuks pälvis Henry Laks suure aplausi. Henry Laks on alati tundunud väga sümpaatne inimene ja taaskord sain selles kinnitus. Suurepärane muusik, kes on loonud väga palju ilusat muusikat. Hoolimata mõne laulu vanusest kuulatakse neid ikka ja jälle. See oli kontsert, mis pakkus tõelist elamust.
avamisest alates. Tema motivatsiooni tõstmiseks oleks võimalik maksta lisatasusid staazi pealt või minna kuupalga pealt üle kombineeritud palgale, kus ajapalgale lisanduks veel tükipalk. Probleemid, mis hõlmavad sotsiaalset taset, tuleks lahendada sise-eeskirjade muutmisega, mis arvestaks rohkem erinevaid osapooli. Tuleks sätestada valju muusika kuulamise kohta piirangud. Kasutada muusika kuulamiseks individuaalseid kõrvaklappe või valida ühtne muusika, mille kuulamisega oleksid kõik rahul. Ühtsustunde ja töötajate omavahelise suhtlemise parendamiseks oleks otstarbekas korraldada mõni ühtne koosviibimine või üritus, kus oleks võimalik töötajatel omavahel rohkem suhelda ja teineteist tundma õppida.
Paljud lood ei ole klassikalise ülesehitusega (salm-refrään-salm-refrään jne) vaid arenevad justkui ühest loost teiseks. Merriweather Post Pavilion ei ole argipäeva muusika, ta on selleks liiga eriline. Nende muusika on tihe, justkui sillerdaks, nagu selge allikavesi. Tavaliseks tantsumuusikaks seda nimetada ei saa, kes soovib, see tantsib, mõni nutab, mõni jääb mõtlisklema, mõni satub meeldivalt segadusse. Tegu ei ole kindlalt kerge kuulamisega, liiga palju erinevaid osakesi (hüpnootiline klaver, kitarr, süntesaator, vokaal, igasugused plõksud ja klõpsud jne).Mõned ei saagi aru mis on nende fenomen, nad ei saagi nende muusikast aru. Iga kord avastad uusi varjundeid, mis viivad ekstaasi. 10 punkti
Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaaslase uhkema auto juurde, seal suitsu kimuvad ja räigekoelisi nalju rääkides rämedalt naeravad. Sageli ei puudu pildist ka trance või eesti räppmuusika. Ossid suhtlevad omavahel peamiselt sõnumeerides või rahvarohketes kohtades kõvasti telefoni karjudes. Tegu on üldse väga lärmaka rühmaga- neile meeldib endale tähelepanu tõmmata kas valjusti rääkimise või muusika kuulamisega. Tüüpilisteks üritusteks ongi stiihilised kogunemised mõne tuttava bemmi kõrval, kus saab omasugustega primitiivsel viisil mõtteid vahetada. Kokkusaamistel kuulatakse valjusti Powerhit raadiojaama või mõnda populaarset trance muusikastiili lugu, tehakse suitsu, räägitakse räigekoelisi nalju ja arutatakse antud subkultuurile olulistel teemadel naised, autod jm. Intelligentset vestlust reeglina ei toimu. Peamised
2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ning eristamisega. Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal.
Õpetatakse ära tundma kuuldud laule ja muusikapalasid. Laulmine on lapsele kõige loomupärasem muusikaline tegevus, mille kaudu ta saab väljendada ja avada oma sisemist maailma. Laulmise kaudu õpib laps väärtustama ja austama enda ja teiste laste tundeid ja oskusi ning teistega arvestama ja nendega sallivalt käituma, mõistes, et kõik inimesed pole ühesugused. Muusikalis-rütmiline liikumine. Võrdselt laulmise ja muusika kuulamisega aitab muusikalis- rütmiline liikumine avada ja mõista muusika sisu, äratada huvi muusika vastu. Lapsele on liikumine loomulikuks eneseväljendusviisiks. Muusika ja liikumise ühendamine ühtsesse õppeprotsessi loob tõeliselt lapsekeskse lähenemise õpetamisele, võimaldades õpetuses omandatut väljendada loovalt keha abil. Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust,
Halvimaks kuulamise vormiks oleks halb kuulamine. Kus kuulamist peaaegu üldse ei toimu või siis toimub info suvaline sõelumine oma vajadustest. Loengus kogetu põhjal polegi aga kuulamine just kõige lihtsam tegevus. Mõistsin kui olulised on tegelikult erinevad nüansid kuulamisel. Kuidas on sinu keha hoiak , kus hoiad oma käsi ja milline on sinu näoilme. Huvitav oli ennast kõrvalt vaadata ja mina kui juht sain seekord kuulamisega päris kenasti hakkama. Aga eks õppidagi ole omajagu veel. 2. Mina kui teiste mõjutaja ,enesekehtestaja Arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Parim on mõjutada kahtlevaid ja oma otsustes ebakindlaid inimesi. Kui aga inimesel on välja kujunenud kindlad põhimõtted on teda pea võimatu mõjutada. Enesekehtestamine see võiks olla kus inimesel on võime end väljendada, oma õigusi kaitsta, samas ei tohiks ka piirata teiste õigusi
vaadates tundusid enamasti kõik rahulolevate ilmetega, või vähemalt natukene vanem rahvas näis olevat kontserdiga rahul. Kuid muidugi jäi silma ka mõni noorem kuulaja, kes pead kätele toetas - ilmselt väsimusest või muusika mitte mõistmisest. Kuid kes teab, võib-olla oli see hoopis tema viis sellise muusika tunnetamiseks. Nagu eelnevalt mainisin, siis tekitas Jaan Räätsa muusika minus vastakaid tundeid. Algselt kriipisid viiulid mu kõrva, sest pean viiulimuusika kuulamisega veel harjuma. Kuid asi muutus minu kõrvadele positiivsemaks, kui kõlama hakkasid teosed klaveril. Kontserdi teises pooles olin juba hakanud harjuma viiulimuusikaga, kui mängu tuli uus instrument - trompet, mille kõlast ei olnud ma eriti vaimustuses. Minu arvates muutis trompetisoolo teose järsuks ja rahutuks. Kokkuvõttes oli seda kontserdielamust huvitav kogeda, kuid tunnistan, et oma hingelt olen rohkem lüürilisema muusika austaja.
Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel
hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit. See mees meenutas mulle oma koheva ja lokkis soenguga ja põskhabemega Aleksandr Puskinit. Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei pööranud sellele erilist tähelepanu, ehk jälle mingi võõras, kes sattus siiakanti
gregooriuse koraal jäänud veelgi aeglasemaks. pikad tugihelid ❁ motette hakati kirjutama 13. sajandil ❁ motett on mitmehäälsuse vorm. laenatud põhimeloodia, mis ei pea pärinema gregoriuse laulust. laenatud viis on alumises hääles. mitmetekstiline ❁ kirikus keelati motetizanr kuna kompositsioon oli liiga keerukas milletõttu tekst muutus arusaamatuks ja lakkas täitmast põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist Just in case kui tuleb ka kuulamisega seotud ülesanded Euripides, Stasimon Chorus from Orestes (408 B.C.E.) Gregorian Chant Kyrie Eleison Ave Maria - Gregorian Viderunt Omnes - Leonin Perotinus - Viderunt omnes. Motet - El mois de Mai/De se debent/Kyrie
Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist (Kuulamine 2011). 1.1 Aktiivne kuulamine Hea kuulamine on aktiivne kuulamine. Aktiivne kuulamine jaguneb kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. 1.1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4
Varsti saadigi aru, et coaching’ut saab kasutada ka edukalt väljaspool sporti, sealhulgas äris. Teises peatükis seletatakse täpsemalt lahti, milline on coaching’u dialoog juhi ja treenitava vahel. Enamasti toimub coaching’u sessioon GROW mudeli järgi, selle lahti seletamine toimub teise peatüki esimeses alapeatükis. Veel räägitakse selles peatükis kahest coaching’u dialoogi tähtsast osast – kuulamine ja mõjukate küsimuste küsimine. Õige kuulamisega saab coach informatsiooni kõikjalt, näeb, kuuleb, tajub. Ta tajub hästi töötaja emotsioone, kehakeelt. See kõik viib juhi õigete küsimuste küsimiseni. Küsimused peavad olema vastatavad pika vastusega, mitte ainult ‘’jah’’ või ‘’ei’’. Kolmandas peatükis seletatakse, millistel juhtudel peaks ettevõttes kaasama professionaalse coach’i ja mida peaks juhina tegema, et töötaja jaoks oleks coaching kõige efektiivsem. Näiteks,
• on raskustes, kui antakse • on ekstravertse loomuga • kasutavad kõneldes käsi suuliseid juhiseid • naudivad tegevusi, mis on • eelistavad kanda mugavaid • jätavad nägusid meelde seotud kuulamisega riideid • sirgeldavad vihiku äärtele • naudivad, kui kuulevad • armastavad meisterdada/ • on loomu poolest vaiksed kedagi midagi selgitamas oma kätega asju teha
oskused on kuuljatest eakaaslaste oskustega võrreldes palju madalamad. Ometi oli ka lapsi, kelle sõnavara areng oli täiesti eakohane. On leitud, et paljud lapsed, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaadid, ei suuda hästi kinni pidada vestluste teemadest. Spencer (2004) on selle põhjal järeldanud, et nendel lastel võib olla keerulisem keskenduda vestluse teemale, kui samal ajal peab väga põhjalikult tegelema kuulamisega ning mõnel juhul ka vastuse genereerimisega, mis võib tekitada raskusi. Sellest tulenevalt on laste vestluse sidususe jälgimine aeglasemalt arenenud. 6 Kokkuvõte Kuulmislanguse puhul on kõneareng üldiselt halvem kui kuuljatel lastel. Nii kuuldeaparaati kasutavad lapsed kui ka sisekõrva implantaati kasutavad lapsed õpivad rääkimise ära.
3.1 Aktiivse kuulamise vormid Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine. Nende mõlema osatähtsus kuulamises on väga suur. Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja. 3.1.1 Vaikne kuulamine Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. 3.1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulaja annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei
tähelepanu ja keskendumine huvi mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu tehnikate tundmine ja kohane kasutamine kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. (Uverskaja, 2013) 1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud
5. Suudab tihtipeale kuulata järje-pidevalt vaid siis, kui esitus on hästi struktureeritud, vastasel juhul võib kaotada kuulamisjärje. Püüd üles kirjutada kõike öeldut viib selleni, et ei kuulata tähelepanelikult. 6. Kuulab põhiliselt fakte - kuupäevi, nimesid, valemeid jms., mida on aga raske meelde jätta ning on tihtipeale ka tähtsusetud. Samas jätab tähele-panuta mitteverbaalse kõne. 7. On olnud vähem kogemusi seoses "raske" kuulamisega. Eelistab kee-ruliste intervjuude jälgimistele kergesti jälgitavaid TV- ja raadio-programme. Arvab, et kõik rääkijad peavad olema elava loomuga, lõbusad ja huvitavad, et hoida tähelepanu. 8. Kipub segama vahele, vaidlema. 9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob häiringuid ise. Lobiseb kõrvalistu-jaga, segades nii ka teisi
b. Uurija kogub teooriat eesmärgil luua uurimusele raamistik, teooria on uurimuse aluseks, uuring kontrollib teooria paikapidavust praktikas. 35. Loetle diskursusanalüüsi sammud. Diskursusanalüüsi sammud: 1 Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid! 2 Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3 Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4 Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5 Küsi: “Mida tekst teeb?” 6 “Kuidas ta seda teeb?” - mis vahendid on kasutusel? 7 Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik; vaata üle oma uurimisküsimusi vastavalt nendele mudelitele/mustritele, mis tekivad tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8 Formuleeri võimalikud hüpoteesid.
8.3 Klienditeenindaja- tagasiside saaja, küsija ja andjana Hea tagasisidesüsteem koos vastavate juhiste ning lisamaterjaidega annab klienditeenindajatele tuge ning julgustab neid klientidelt tagasisidet küsima ning klientidelt saadud tagasisidet õigesti kasutama. Igal klienditeenindajal on igapäevaselt rohkesti mitmesuguseid võimalusi nii tagasiside kuulamiseks, küsimiseks kui ka edastamiseks. Paljud tublid klienditeenindajad saavad väga hästi hakkama kliendi kuulamisega (tagasiside saamisega) ja küsimisega (Kuidas toit maitses? Ei maitsenud eriti? Väga kahju! Külastage meid jälle!). See aga paraku mida nad kuuluga peale hakkavad, on hoopis iseküsimus. Sageli enam muud ei järgnegi. Sel juhul on tagasiside väheväätuslik ja ei võimalda ettevõttel paremaks saada. Tagasiside saamisele peaks kindlasti järgnema selle edastamine (kohene edasiütlemine, registeerimine, koosolekul teavitamine jne.), tagasiside analüüs, vastavate
Miks seda tuleb arvestada? Osad õppijad on kuulajad, teised nägijad ja kolmandad tegutsejad. Õpetaja peab kasutama õppetegevuses kõiki kolme varianti. Jutustama, näitama ette, kasutama pildimaterjale, tegema tegevusi läbi mängude ja kunstitsegevuse. 7. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? VASTUS: 1. Vaatlemine koos kuulamisega- Uute teadmiste VASTUVÕTMINE (kujuneb oskus märgata ja kirjeldada) 2.Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms)- Uue SUHESTAMINE oma seniste teadmistega. Võrdlemine aitab kõike seda, mida me teame, korrastada (teadmised maailmast mõeldakse omaks) 3.Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine, jutustamine, musitseerimine, mängimine jms)- teadmiste KASUTAMINE (oma mudeli loomine, kus seniste teadmistega ühendatult kasutatakse ära uus teadmine). 8
Samuti polnud keegi neist varem üheski muusikaringis käinud. Selgus, et lapsed, kes osalesid interaktiivses muusikaringis, kus lauldi ja tegeleti musitseerimisega, näitasid varem üles suuremat tundlikkust muusikas kõlavate helikõrguste muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisd ühes helistikus. Seevastu lastel, kes tegelesid lihtsalt muusika taustaks kuulamisega, niisuguseid eelistusi ei tekkinud. Ka nende aju reageeris muusikale erinevalt. Interaktiivsetes tundides osalejate aju näitas muusika suhtes üles tugevamaid ja varasemaid reaktsioone. Iseäranis üllatasid teadlasi aga muusikasse otseselt mitte puutuvad erisused, mis kahe grupi laste vahel ilmnesid. Interaktiivsetes tundides osalejate suhtlusoskused olid võrdlusgrupi omadest oluliselt paremad. Näiteks osutasid nad ihaldusväärsetele asjadele, mis olid nende
subjektiivne seksuaalne faktor. Svingimine pole võistlus, kus üks püüab teisest enam skoorida. Ebakindel suhe on kindel tee armukadetsemiseni. Kui inimesed enam omavahel südamest südamesse ei räägi ja teineteise sõnade mõttest aru ei saa, siis võiks ka monogaamses püsisuhtes mõelda, et midagi on valesti. Abikaasad peaks püüdma välja selgitada, mis on tegelik probleem ja otsima seejärel lahendust. Seda saab teha ainult arutlusega ja teineteise kuulamisega. Kui suhe on juba peast mäda, ei päästa seda ka avatud suhtumine ja svingimise katsetamine. Selleks et svingida, peab olema eelkõige enda armastuses kindel. Veel paar aastat tagasi svingimisest ei räägitud ning seda enam, sellest ei kirjutatud. Praegu aga on ajakirjades ja naiste veebilehtedele hakanud ilmuma erinevad svingimise kohta käivad artiklid, millele on lugejatelt palju vastukaja tulnud. Kõige sagedamini on need kommentaarid
haigetel leida mälufunksiooni mitmesuguseid muutusi. Osal juhtudest on mäluhäired ainult üks kaasnev haigusnäht, teistel psüühilise tegevuse keskmine häire. (1, lk 95). 3.1 Ülimälu Üksikutel indiviididel on mälu nii omandamisvõime kui ka reprodutseerimisvõime osas tunduvalt üle tavalise keskpärase mälu taseme tegemist on ülimäluga inimestega. Harilikult on ülimälu spetsialiseerunud ärritajate ühes valdkonnas. näiteks muusikas (on isikuid, kes ühekordse kuulamisega omandavad terve heliteose), arvutades (arvutusfenomenid), sõnalises tekstis jne. Ülimälu ei pruugi segada inimese üldist psüühilist funktsioneerimist ega häirida tema psüühika struktuurset tasakaalu, ta ei kuulu seega haiguslike nähtuste valdkonda. (3, lk 129) 4 3.2 Liigmälu ehk hüpermneesia. Selle puhul on tegemist mälu haigusliku ülefunktsiooniga. Toimub mälumaterjali
Aktiivne kuulamine suurendab lapse valmisolekut võtta vastu oma vanemate mõtteid ja tundeid. Kui inimene kuulab ära teise seisukoha, on rääkijal hiljem lihtsam ka kuulajaga arvestada. Lapsed on altimad oma vanemate sõnumitele, kui vanemaid on neid eelnevalt kuulanud. Kui vanemad kurdavad, et lapsed ei kuula neid, võib kihla vedada, et nad ise pole kuigi head kuulajad. Aktiivne kuulamine hoiab ohjad lapse käes. Kui vanemad vastavad lapse probleemidele aktiivse kuulamisega, võivad näha, kuidas laps hakkab ise mõtlema. Aktiivne kuulamine julgustab last mõtlema, oma probleeme analüüsima ja lahendusi otsima. Aktiivne kuulamine tähendab usaldust, samal ajal kui nõu andmine, veenmine, juhendamine ja muud taolised sõnumid väljendavad usaldamatust, võttes lapselt vastutuse probleemi lahendamise eest. Seepärast on aktiivne kuulamine üks tõhusamaid viise, kuidas aidata lapsel ennast paremini suunata, saada vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks inimeseks. 3
psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda ma kuulan. Aktiivse kuulamisega on selline asi, et me peame olema võimelised kuulama ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline.
ei mõista üksteist, toimuvad möödarääkimised, kas varjatud või avalik sabotaaz jne. See avaldab mõju reeglina kogu kollektiivile ja töötulemustele, rääkimata inimeste ja organisatsiooni emotsionaalsest tervisest. Kuidas siis reageerida näiteks kolleegile, kes tuleb ja soovib keset kõige kiiremat tööaega südant puistata ja oma muresid jagada? 3.1 Mitte liiga lähedale Ühenduse "retseptina" võiks siinkohal soovitada alustada empaatilise kuulamisega ja seejärel minna ausa eneseväljendamise juurde. Kui mu tähelepanu on keskendatud töisele tegevusele, on soovitav aimata, mida teine võib tunda ja vajada. Inimesed on reeglina vastuvõtlikumad kuulama ja mõistma, kui nad on ise kogenud mõistmist ja tunnevad, et neid on kuuldud. Samas on soovitav töises keskkonnas aidata inimestel ühendust saada mitte enam kui 1-2 tunnete- ja vajadustekihiga, et oleks taas võimalik keskenduda tööprotsessile. Töökohas pole
Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib. Tõelise ärakuulamise eesmärgid võivad olla kavatsus mõista kedagi, nautida kellegi seltskonda, saada midagi teada või pakkuda kellegile abi või lohutust. Tihtipeale on tegemist hoopis pseudokuulamisega, mis pealtnäha võib huvitatud kuulamisega segi minna. Sisuliselt on pseudokuulamisel aga teised eesmärgid: · Jätta teisele mulje, et olen tema jutust huvitatud, nii võin talle meeldima hakata · Ootan jutust vaid üht inforaasu ning kõik muu jätan tähelepanuta · Võidan aega oma märkuse ettevalmistamiseks · Kuulan poole kõrvaga, et pärast mind kuulataks
· sõelumine, valikuline kuulamine · siltide kleepimine · unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine · teema vahetamine · oma õiguse tagaajamine · takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik
Testid enne kehtestamist: 1) Kas ma hoidun teise inimee ruumi tungimast? 2) Kas ma kehtestan end millegi suhtes, mis on saanud pidevaks mureks? 3) Kas olen loonud enese ja teise inimese vahele usaldusaluse? 4) Kas ma saan kehtestamise abil oma vajadused rahuldatud? Kui kehtestamine on lõppenud, siis võib tegelda teemadega, mis purskusid teise inimese suust välja tema kõige tugevama kaitsereaktsiooni ajal. Kehtestamise ajal ärge astage küsimustele, vaid reageerige hoopis peegeldava kuulamisega. Kaitsereaktsioonidega toimetulemise üldine strateegia on alati sama: peegeldavalt kuulata (eriti tundeid) ja uuesti kehtestada. - Afekt - hääletooni ja kehakeele poolt edasiandav emotsiooni tugevus. - «Suudlusega väljaviskamine» - situatsioon, milles väljapakutud lahendus on lihtsalt kaval kaitsereaktsioon, et inimesest lahti saada. 15 Kehtestamisvõimaluste laiendamine Kehtestuste tüüpid:
sõelumine, valikuline kuulamine siltide kleepimine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine teema vahetamine oma õiguse tagaajamine takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik
Tabel 2. Kui palju kulub aega, et unustada õppitud. Möödunud aeg Unustatakse 20 minutit 30-45% 1 päev 50-65% 1 nädal 70-75% 1 kuu 80% (Kleinschrot h 2000: 46-48, 57, 64). 3.3. Kuulamine,Lugemine,Rääkimine Õppides võõrkeelt, kõik me saame kokku kuulamisega,lugemisega ja rääkimisega keeles.Kõik need oskused on väga tähtsad keeleõppes,sest just nende kaudu saame me keelt selgeks õppida. Paljutele keeleõppijatele on kõige raskem keeleõppes, kuulata hoolikalt ja mõista, mida nad on kuulnud. Kuulamisoskus on midagi, mis tekitab meis hirmu, eriti siis, kui öeldakse, et peame kuulama teksti või vestlust võõrkeeles (mida sageli esitavad inimesed, kes räägivad oma keelt) ning jutustama ümber selle sisu või
aspektidele: 1) Teate allikale - kust või kellelt teade tuleb. 2) Teate olemusele - kuidas see võib mõjutada veenmise tõhusust. 3) Teate omadusele - kas meie valmisolek mõjutatud saada on seotud intelligentsuse või eelnevate hoiakutega. - Magaja efekt infol - niipea, kui infoallikas unustatakse, võib madala usaldusväärsusega allikast pärinev info muutuda aja jooksul sama tõhusaks kui kõrge usaldusväärsusega allikast pärinev info. End teate ebameeldiva allika kuulamisega sidumine tekitab meil tunnetusliku ebakõla ja tulemaks toime sellega, veename me end tõenäolisemalt, et teade oli tõesti kuulamist väärt. Teateallika aspektid: 1) Edastaja usaldusväärsus. 2) Kuidas infot struktureeritakse ja milline on selle mõju. 3) Emotsionaalne mõju. 4) Haridustase. Esmamõjud veenmise puhul pole tugevad, nad ilnesid ainult olukordades (Hovland): 1) Kui katsealused ei teadnud, et lisaks esitatule tuuakse välja teinegi seisukoht.
Ja kui Sa mingil põhjusel ei olegi vähemalt kaks korda parem müüja kui teised müüjad kokku, siis on Sul veel palju õppida. Keskendu siis sellele, et püüad viia oma teadmised praktikasse. 4. ,,Läbiloetud tekst andis palju kasulikke tehnikaid, mida hakkan juba kohe oma töös ka kasutama." Sellise suhtumisega on sellest sulle kõige rohkem kasu. Kasuta oma töös vajalikke müügireegleid ja soovitusi. Sa mõistad, et ainult lugemisega ja kuulamisega müüma ei õpi. Saadud teadmisi on vaja kohe praktikas proovida. See nõuab palju tööd ja keskendumist, kuid sellega on kindlustatud paremad müügitulemused tulevikus. Sinul on parimad eeldused areneda tippmüüjaks. 20
Mõlemad eeldavad in der Welt Sein`i, avatust. Mõistmisel on visandiiseloom (Entwurfcharakter). Et hakkama saada väljakutsetega, mida elu inimestele esitab, teostab meie mõistmine üha visandeid, mis piiritlevad meie endi võimalikkusi ja koos meie olemisvõimelisust. selline mõistmine määratleb end hoole (Sorge) kaudu, mis on viis, kuidas inimlikule olemasolule tema olemine tema asjaks saab. S. t. - hool on olemasolemise põhistruktuuriks. 3. Kõne seostub Mitsein`i ja kuulamisega. (artikkel "Olemasolemine ja kõne"). Kuulamine on olemasolemine kui teiste jaoks koosolemise avatus. Kõnelema väljenduma (spricht aus). Sich aus sprechen ennast välja kõnelema. Väljaöeldu on olemise väljasolemine, mis puudutab sees-olemise kogu avatust. Olemasolemine kuulab, kuna ta mõistab. Kuulama (gehören) on koosolemisse kuuluma. Kuulav olemine (hörig). Kuuluv (zugehörig). Heli kuuldes me ei kuule helivõnkeid, vaid
õpetajakutse, selles võib esile tuua tosin eeldusi ja võimeid: · Oskus huvi äratada · Huumoritaju · Suur lugemus · Leidlikkus jne Võimete kompenseerimise üheks mooduseks on tegevusstiili ümberkujundamine (juhtimisel võib edukalt toimida nii diktaatorliku kui ka demokraatliku stiili harrastades). Loomepsühholoogias on tehtud edukaid katseid, kuidas kompenseerida üht, juhtivaks peetavat võimete komponenti teisega (absoluutne kuulamine kompenseerida suhtelise kuulamisega). Enamik võimeid teiseneb elu jooksul vastavalt sellele, kuidas me realiseerime teisi võimeid, omandame uusi oskusi ja teadmisi. ARUKUS JA LOOVUS 1. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Intelligentsuse ühefaktoriteooria arukuse ühefaktoriteooriad defineerivad intelligentsust põhiliselt kolmel järgneval viisil: · Arukus on õpivõime · Arukus on abstraktsete mõistetega oponeerimise võime
Näiteks õpetajakutse, selles võib esile tuua tosin eeldusi ja võimeid: Oskus huvi äratada Huumoritaju Suur lugemus Leidlikkus jne Võimete kompenseerimise üheks mooduseks on tegevusstiili ümberkujundamine (juhtimisel võib edukalt toimida nii diktaatorliku kui ka demokraatliku stiili harrastades). Loomepsühholoogias on tehtud edukaid katseid, kuidas kompenseerida üht, juhtivaks peetavat võimete komponenti teisega (absoluutne kuulamine kompenseerida suhtelise kuulamisega). Enamik võimeid teiseneb elu jooksul vastavalt sellele, kuidas me realiseerime teisi võimeid, omandame uusi oskusi ja teadmisi. ARUKUS JA LOOVUS 1. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Intelligentsuse ühefaktoriteooria- arukuse ühefaktoriteooriad defineerivad intelligentsust põhiliselt kolmel järgneval viisil: Arukus on õpivõime Arukus on abstraktsete mõistetega oponeerimise võime
Selle küsimuse puhul oli üks vastusevariantidest „vahepeal või harva“, ning selle vastusevariandi puhul pidi vastanu selgitama, millest tema osaline muusika kuulamine sportimisel sõltub või millistel treeningutel ta muusikat kuulab. Seda infot oli vaja teada, et tuua välja, millistest faktoritest noorte muusika kuulamine treeningu ajal sõltub. Seitsmes küsimus oli samuti üks olulisemaid antud küsitluses. Küsitud oli, kas vastanu tunneb, et muusika kuulamisega tõuseb tema treeningu efektiivsus. Siinkohal oli üheks vastusevariandiks „mõnikord“ ning selle vastusevariandi puhul pidi vastanu jällegi selgitama, millest efektiivsuse tõus oleneb. Viimaseks oli õpilase käest küsitud, millist muusikat ta treenimisel kuulab. See küsimus andis hea ülevaate nii klasside kaupa kui ka üldiselt, milline muusika oli enim Rapla Ühisgümnaasiumi noorte seas sportimisel kuulatav.
Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999 Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele. Küsi otse võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. Tõsta vajaduse korral esile sinu arvates olulisi teemasid. Esita otse küsimusi diagnoosimiseks vajalike spetsiifiliste sümptomite kohta. Pööra tähelepanu kliendi jõuvarudele. Klient peab saama aega rahunemiseks enne kui kohtumine lõpeb. Ole sundimatult viisakas. Ei lase ennast mõjutada isegi kui provotseeritakse ebaprofessionaalselt tegutsema.
tunduvalt suurejoonelisemalt kui mõni teine tema kaasaegne kunstnik. Esimese kuulsuse Amsterdamis tõi Rembrandtile suur grupiportree «Doktor Tulpi anatoomialoeng» (1632, Haag, Mauritshuis). Samal ajal kui Frans Hals Haarlemis Püha Georgi laskuriteroodu liik- meid maalides püüdis murda Madalmaade grupiportree tardunud traditsioone, oli Rembrandt sellest probleemist haaratud Amsterdamis. Püüdes ühendada kujutatavaid inimesi omavahel kindla tegevusega — antud juhul dr. Tulpi seletuste kuulamisega laiba juures — läks Rem- brandt oma taotlustes Halsist veelgi kaugemale. Tema maali kompositsioon on Halsi grupiportreedega võrreldes veelgi vabam ja julgem ning tegevus seob inimesi juba sedavõrd aktiivselt, et antud töö puhul polegi enam tegu nagu portreega tavalises mõttes. Selline teose ülesehitus võimaldas kunstnikul psühholoogiliselt veenvalt ja ilmekalt edasi anda erinevaid karaktereid ja nende reageerimisviisi. Inimene avanes sel moel vaataja ees nagu
saarest, kus nad elasid, randus sellel saarel ega pöördunudki enam tagasi. Ent mitte Joonis 5 Odyseus ja Sireenid alistuda sireenide võlule, toppis Odysseus nende saarele lähenedes kõigil oma kaaslasil kõrvad vahaga kinni. Enda käskis ta siduda masti külge. Kui Odysseus kuulis sireenide häält, hakkas ta kippuma kaldale, kuid ta kaaslased sidusid ta veel tugevamini kinni. Nõnda sai Odysseus hakkama sireenide hääle kuulamisega ja jäi ise terveks. Ühes kohas asus Odysseuse tee kahe hirmsa koletise - Skylla ja Charybdise vahel. Skylla röövis temast mööduvailt laevadelt parimad meresõitjad. Charybdisest aga ei suutnud keegi pääseda: ta neelas tavaliselt kogu laeva koos kõigi sõitjatega. Et neid koletisi polnud kuidagi võimalik vältida, valis Odysseus kahest pahast vähema - Skylla. Kuigi see õgis kuus inimest ta kaaslasteist, pääsesid teised tervelt. Charybdis oleks hukutanud aga kõik.
annaabi.ee 
