mõisteliselt ja seda rohkem konkreetselt ehk esemeliselt, laps peab saama näha, kompida vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2
Mis on järjestamine? Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava objekte tähistavate sõnade omandamise võime Piaget' näitas, et mõtlemisoperatsioonide kujunemine algab lapse: tunnuse alusel. 2.-3. eluaastal Mis on rühmitamine? Käelis-sõnaline tegevus, kus objektidele osutades öeldakse Piaget' on öelnud, et üldjuhul muutuvad tegevused mõtteliseks: nende ühine tunnus ning selle tunnusega objektid eraldatakse teistest 11.-12. eluaastal Kuidas moodustatakse samaväärseid hulki? Hulga samaväärsuse säilitamine on Mõõtmise aluseks on:
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused: kontsentrilisus, õpitegevuse erinevused sõltuvalt kooliastmest (I-V ja VI-IX) ning etappidest (1-П, Ш-V, VI-УШ, V1I1-IX), raskusastmele täpne reguleerimine ja iga teema etapiviisiline käsitlemine (sh. materialiseeritud tegevuse kasutamine), õpetamine osaoskuste kaupa ning algoritmide rakendamine põhitoimingu kujundamisel, pedagoogi osalemine praktilise tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused: Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30
Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Mõtlemisoperatsioonidest on väikelapsele jõukohased võrdlemine, rühmitamine, üldistamine ning isegi lihtsamate põhjus-tagajärg seoste mõistmine. Eakohaseks mõtlemisvormiks on kaemuslik tegevuslik (praktiline) mõtlemine, mis kujuneb ja areneb ainult praktilises tegevuses. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda.
Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid: · alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti keele kui teise keele õpetamise jaoks; · põhikoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes"; · täienduskoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses lasteasutuses"; · eesti keele kui teise keele õppimist ja õpetamist soodustava keskkonna kirjeldus ning selle loomist toetavate materjalide kirjeldused; · piirkondliku keeleõppekeskuse mudeli kirjeldus; · õppematerjalid (töölehed) koolieelses vanuses lastele eesti keele kui teise keele õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat;
mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui
Kõik kommentaarid