NÕUSTAMISPROBLEEMID
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmeenlane
Õppematerjali autor
Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist  parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull". Kui ta ütleb, et ta ei taha minna või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: "See ongi alguses natuke raske, aga emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat
Selline võimu tajumine sai lapsele puuduva suunas. tähelepanu. Talle tundus juba väiksest peale, et karjumine, armastuse aseaineks. tõrelemine ja mühaklik kehaline kon-taktongi inimeste normaalne suhtlemisviis. Melanie väärkäitumine süvenes päev-päevalt. Vanemad Probleemid lasteaias kostitasid teda pidevalt sõimu ja löökidega, kuid Melanie ei Kolmeaastaselt viidi Melanie lasteaeda. Juba esimesel lasteaia- olnud võimeline oma käitumist muutma. Vanemate äge rea- päeval märkas kasvataja, et Melanie erineb teistest lastest. Jäi geerimine ei tähendanud talle mitte ebameeldivat karistust, mulje, et Melanie ei märkagi täiskasvanuid ega kaaslasi.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..............................................
last rahustab, kui ta saab midagi käte vahel mudida või rebida. Ära pööra sellisele tegevusele liigset tähelepanu; näita lapsele, et sa teda armastad. Kuna hüperaktiivsel lapsel on palju ebaõnnestumisi ja pahandusi, siis vajab ta vanema toetust. Hüperkineetilise häirega laste õpetajad/kasvatajad Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tulevikus ise toime tulla. 12 Vanematel on soovitatav hüperaktiivse häirega last alati julgustada ja tunnustada edusammude puhul. Tegevusi ja situatsioone, kus lastel on olnud raskusi, tuleks järjekindlalt ja korduvalt uuesti harjutada, läbi mängida. Soovitusi vanematele lasteaia ajaks
2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade sotsiaalpedagoogika mõiste sisust ja valdkonnast mida see hõlmab. Lisaks kirjeldatakse ja analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid probleeme, mis tuleb ette laste ja noorte asutuses. Lisaks koolis ette tulevatele probleemidele, kirjeldatakse ka lasteaias ning noorte- ja huvikeskustes ette tulevaid sotsiaalseid probleeme. Referaat sisaldab autori arusaamasid rollidest mida täidab sotsiaalpedagoog laste ja noorte asutustes toetudes oma senisele töökogemusele ja kasutatud materjalile. Referaadi autor omab 4-aastast töökogemust noorsootöötajana ja kirjeldab pedagoogilisi meetodeid, tuues näiteks erinevad juhtumid, mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides. 3
Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid) Koolikohustus võeti vastu 1910/ kuid jõustus alles 1921 Põhikooli sünd 1966. Üleminek põhikoolidele jõudis lõpule 1970 aastatel.(koolikohustus piirdus põhikooliga. Aastal 1974 võti vastu kutsekoolituse põhimõtteline otsus. Kliima minu töökohas (essee) Töötasin Ülenurme lasteaias, kus minu kolleegideks olid tosin lasteõpetajat. Kuigi uuringutega pole seda tõestatud või kasvatajatelt rahulolu kohta päritud, siis ise selles ringis viibinuna tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates
maakooli võimalusi tugisüsteemide võimalustest. HEV-õpilase toetamise ja õppe korraldamise põhimõtted tuleb koolidel kirjeldada oma kooli õppekavas ning see eeldab teadlikkust, süsteemset lähenemist, tugimeetmete korralduse läbimõtlemist ja koostööd erinevate tasandite vahel. Alustada tuleks tegelikult juba lasteaiast. Meie kohalikus omavalitsuses on võimalus kõigil lastel saada vähemalt aasta enne kooli astumist käia lasteaias, st, et kui peaks tekkima olukord, et lasteaia kohti napib, siis eelistatud on need (ja tavaliselt ,,kohustuslik", kui nad ei ole eelnevalt lasteaias käinud), kes asuvad järgmisel aastal õppima kooli. Koostöö lasteaiaga on hea, kooli eripedagoog viib lasteaias läbi logopeedi-kõneravi tunde, kus ta tegeleb juba tekkinud ja ilmnenud probleemidega. Lapsed, kes sellist teenust vajavad on välja selgitanud
tagantjärele- elluviiatena (Rogge 2002: 32-33). 6 2. Piiridest ja vastastikusest austusest Mitmed raskused laste kasvatamisel põhinevad puudulikul piiride määramisel. Jutuajamisel eriti just vanemate lastega tuleb ilmsiks, et nad tunnevad endid täiskasvanute poolt hooletusse jäetuina. Nii peituvad väljakutsuva käitumise ning ärritavate tegude taga ( kas siis lasteaias, koolis või kodus)laste püüdlused tulla toime nende jaoks üha ähmasemaks muutuvas maailmas, milles puuduvad kindlad orientiirid. Aeg ajalt on märgata kuidas lapsed teevad meeleheitlikke katseid, et ennast tundma õppida ja tummalt appi karjuda. Kuueaastane Pia mängib pidevalt kääridega. Kuigi ta oskab neid korralikult käsitleda, lõikab ta endale ühtelugu kätte- nii ägedasti ja kaua, kuni verd jookma hakkab. Kõnelustest perekonnaga selgub, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid