Arvo Pärt – kas lihtsalt muusik? (0)

Arvo Pärt – kas lihtsalt muusik?
Arvo Pärt on oma pika heliloojakarjääri jooksul tuntuks saanud nii Eestis kui mujal maailmas. Ta ei ole kunagi kõndinud vanade tegijate varjus , vaid järginud omaenda tundeid ja tahet, luues isikupärase kompositsioonistiili, niinimetatud tinntinnabuli-tehnika. Tema teatavat isepäisust ei suutnud alla suruda ka tolleaegne võim ning 1980. aastal emigreerus ta koos naisega Nõukogude Liidust .
Olles elanud mitmetes riikides ja kultuuriruumides, on Arvo Pärt hea näide kosmopoliitsest isiksusest. Ta elab vaheldumisi Saksamaal ja Eestis ning räägib meelsasti eesti, saksa, vene ja inglise keelt. Sageli vahetab Pärt, ehk naljaviluks, ehk enesele märkamatult, kõneldes keelt. Oma laiade teadmiste tõttu saab ta vahetult suhelda pillimeeste ja lauljatega, kes tema näpunäiteid hoolega järgivad. Mõnikord laulab ta isegi kaasa. Pärdi seletused , kui ta näiteks klaveri taga harjutab, on ühtaegu krüptilised, ent samas kõigile ruumisviibivatele muusikutele arusaadavad. Tema arvates peab inimene ennast muusika sisse kirjutama ning „igal rohuliblel peaks olema lille staatus“. Teistel ei jää muud üle kui nõustuda.
Peale selle, et Arvo Pärt on hiilgav helilooja , on ta ka hea huumorimeelega. Tihti vaatab ta tagasi enda noorusaastatele, ajale, mil ta oli alles avastamas oma muusikahuvi. Ta naerab selle üle, kuidas ta pidi vigasel klaveril puuduvaid noote kaasa laulma või sõitma ringiratast ümber telefoniposti, et oma peret sümfoonia kuulamisega mitte häirida. Esimesel esinemisel ühel õpilasõhtul ei olevat ta jalad maani ulatunud ja seetõttu vehkis ta nendega närviliselt. Enim meenutab ta oma kunagist õpetajat, keda ta pidas ingliks ning kelle kingitud noodist ja sellesolevast tsitaadist ta veel aru ei saanud. „ Muusika saladuse “, nagu ta seda nimetas, kaotas ta aga ära.
Märkimisväärne on Arvo Pärdi loomingu maht. Tema enda sõnul on ta tegelenud muusikaga praktiliselt kogu aeg ning seda kinnitab tubakakapp, mis sisaldab üle kolmesaja noodivihiku. Võtnud kätte piibli, viisistas ta psalme aastate viisi. Oma tööde uurimisse on ta kaasanud ka oma abikaasat Norat, kellega Pärt nii mõnigi kord tema teoste üle vaielnud on. Helilooja töö ei ole aga alati kerge olnud: aastatel 1968 kuni 1975 enne tinntinnabuli-tehnika välja töötamist ja teost „Alinale“ oli Arvo Pärdil tõsine loomingukriis. Ta uuris sügavuti gregoriuse laulu, selle lihtsust ja reljeefsust, ent oodatud murret ei saabunud. Tema jaoks oli justkui kõik ammendunud. Tänapäeval on tema stiil saanud positiivset vastukaja üle kogu maailma ning kõik kahtlused ammu seljataga.
Eestis ei ole kuigi palju inimesi, kes on tuntud ülemaailmselt. Arvo Pärti võib aga julgelt lugeda üheks tuntuimaks heliloojaks klassikalise ja vaimuliku muusika vallas, mida varjutavad paljud teised stiilid. Seega, ta on teinud tohutu töö selle žanri säilitamisel ja arendamisel. Tulevikus võib Arvo Pärdi looming ainult rohkem tuntuks saada.