Retsensioon Henry Laks (0)

Retsensioon
Kuueteistkümnendal juunil käisin ma ühel väga omanäolisel kontserdil. Kontserdi toimumispaigaks oli mu sugulase maalapike Viljandimaa ühe ilusa järve ääres. Seal peeti sugulase viiekümnendat sünnipäeva. Sünnipäevalapse üllatuseks tuli talle järve äärde esinema kauaaegne sõber Henry Laks . Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks.
Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik , kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom . Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega.
Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja – pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid . Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri .
Enne iga loo esitamist rääkis ta natuke nii endast kui ka oma lugudest. Kõigepealt vabandas ta oma käheda hääle pärast, kuna oli hiljuti haige olnud, kuid ei saanud loobuda ka pakkumisest oma sõbra sünnipäeval esineda. Esimeseks looks oli „Tule kui leebe tuul,” mis oli omal ajal väga populaarne lugu. See on lugu, mida teavad isegi väga paljud praegused noored. Samuti oli lugu tuttav ka kõigi sealviibijate hulgas, kes laulsid lugu vaikselt kaasa.
Teiseks looks, mis esitamisele tuli oli Urmas Alenderi lugu „Hüvasti kollane koer”. Enne loo juurde asumist rääkis ta, et ta võtab kitarri iga päev kätte ja üritab natukene mängida. Oli näha, et artist ei olnud veel haigusest terveks saanud, sest tema silmades oli kummaline ja natukene väsinud pilk. „ Hüvasti kollane koer” ei olnud rahvale nii tuttav nagu seda oli eelmine laul, sest kaasa lauljaid oli palju vähem .
Hoolimata sellest, kas laul oli rahvale tuttav või mitte, oli publik kaasa haaratud igast laulust. Samuti olid inimesed haaratud lugudest, mida Henry Laks enne loo esitamist rääkis. Väga huvitavad olid jutud tema bändiaegadest.
Järgmine esitamisele tulnud lugu oli „ Õpetaja”. Ta rääkis ka, et selle looga seostub talle tema enda õpetaja. Lugu, mis on palju tuntust kogunud eelkõige Mari-Leen Kaselaanu repertuaarist . See oli paljude väiksemate kuulajate kontserdi lemmik laul, mida hoogsalt kaasa lauldi. Inimesed olid Henry Laksi esitustesse väga haaratud.
Peale „Õpetaja” tuli esitusele üks võõrkeelne laul, mis ei ole laiemale rahvahulgale teada. Kahjuks ma ei tea, mis keeles see laul oli ja samuti, mis on selle laulu nimi. Küll oli see aga väga kaasahaarava ja ilusa meloodiaga.
Järgmiseks looks oli „Pärl”, mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor.
Lugu „ Salaja ” oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule.
Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele „Tule kui leebe tuul”. Kahtlemata üks kõige populaarseimaid laule Henry Laksi repertuaarist.
Laulu lõpuks pälvis Henry Laks suure aplausi. Henry Laks on alati tundunud väga sümpaatne inimene ja taaskord sain selles kinnitus. Suurepärane muusik, kes on loonud väga palju ilusat muusikat. Hoolimata mõne laulu vanusest kuulatakse neid ikka ja jälle. See oli kontsert , mis pakkus tõelist elamust.