Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon Henry Laks (0)

1 Hindamata
Punktid
Retsensioon
Kuueteistkümnendal juunil käisin ma ühel väga omanäolisel kontserdil. Kontserdi toimumispaigaks oli mu sugulase maalapike Viljandimaa ühe ilusa järve ääres. Seal peeti sugulase viiekümnendat sünnipäeva. Sünnipäevalapse üllatuseks tuli talle järve äärde esinema kauaaegne sõber Henry Laks . Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks.
Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik , kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom . Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega.
Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja – pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid . Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri .
Enne iga loo esitamist rääkis ta natuke nii endast kui ka oma lugudest. Kõigepealt vabandas ta oma käheda hääle pärast, kuna oli hiljuti haige olnud, kuid ei saanud loobuda ka pakkumisest oma sõbra sünnipäeval esineda. Esimeseks looks oli „Tule kui leebe tuul,” mis oli omal ajal väga populaarne lugu. See on lugu, mida teavad isegi väga paljud praegused noored. Samuti oli lugu tuttav ka kõigi sealviibijate hulgas, kes laulsid lugu vaikselt kaasa.
Teiseks looks, mis esitamisele tuli oli Urmas Alenderi lugu „Hüvasti kollane koer”. Enne loo juurde asumist rääkis ta, et ta võtab kitarri iga päev kätte ja üritab natukene mängida. Oli näha, et artist ei olnud veel haigusest terveks saanud, sest tema silmades oli kummaline ja natukene väsinud pilk. „ Hüvasti kollane koer” ei olnud rahvale nii tuttav nagu seda oli eelmine laul, sest kaasa lauljaid oli palju vähem .
Hoolimata sellest, kas laul oli rahvale tuttav või mitte, oli publik kaasa haaratud igast laulust. Samuti olid inimesed haaratud lugudest, mida Henry Laks enne loo esitamist rääkis. Väga huvitavad olid jutud tema bändiaegadest.
Järgmine esitamisele tulnud lugu oli „ Õpetaja”. Ta rääkis ka, et selle looga seostub talle tema enda õpetaja. Lugu, mis on palju tuntust kogunud eelkõige Mari-Leen Kaselaanu repertuaarist . See oli paljude väiksemate kuulajate kontserdi lemmik laul, mida hoogsalt kaasa lauldi. Inimesed olid Henry Laksi esitustesse väga haaratud.
Peale „Õpetaja” tuli esitusele üks võõrkeelne laul, mis ei ole laiemale rahvahulgale teada. Kahjuks ma ei tea, mis keeles see laul oli ja samuti, mis on selle laulu nimi. Küll oli see aga väga kaasahaarava ja ilusa meloodiaga.
Järgmiseks looks oli „Pärl”, mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor.
Lugu „ Salaja ” oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule.
Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele „Tule kui leebe tuul”. Kahtlemata üks kõige populaarseimaid laule Henry Laksi repertuaarist.
Laulu lõpuks pälvis Henry Laks suure aplausi. Henry Laks on alati tundunud väga sümpaatne inimene ja taaskord sain selles kinnitus. Suurepärane muusik, kes on loonud väga palju ilusat muusikat. Hoolimata mõne laulu vanusest kuulatakse neid ikka ja jälle. See oli kontsert , mis pakkus tõelist elamust.
Retsensioon Henry Laks #1 Retsensioon Henry Laks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Skitt Õppematerjali autor
sain viie.

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse arvestus-10-klass
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

mõistus, kirik, juhused, erootiline armastus. Loo traagika seisnes tollel ajal valitsenud äärmiselt jäikades ühiskondlikes normides. Esindatud oli kaks stiili, kõrge ja poeetiline ning rahvalik. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Elu lõpu poole ütles Boccaccio lahti kogu oma loomingust ja hakkas fanaatiliseks usklikuks. 12. pilet ­ Thomas More Elas 1478- 1535. Ta sündis Londonis ja lõpetas Oxfordi ülikooli. Henry VIII lasi ta ära tappa. Ta kirjutas ,,Utoopia" (kr. k ou topos ­ koht, mida pole olemas), sellega proovis luua ideaalset ühiskonna mudelit. Utoopia oli saar, kus oli 54 peaaegu sama suurt linna, millest ükski ei olnud liiga suur. Kõik need asusid üksteisest päevatee kaugusel. Igas linnas elas 6000 peret, kõigis 10- 16 täiskasvanut ja lapsed. Kui kõik linnad täis said inimesi, tehti kolooniaid ja paigutati osa inimesi sinna. Kõik perekonnad pidid olema sama suured

Kirjandus
Uurimistöö-Led Zeppelini IV stuudioalbum
38
doc

Uurimistöö: Led Zeppelini IV stuudioalbum

mööda Euroopat ja Ameerikat, et oma albumit esitleda. 2001. aastal alustas ta oma teise sooloalbumi ,,The Thunderthief" loomist. John Paul Jones töötab siiamaani professionaalse muusiku ja sooloartistina, esitades kontserte üle maailma. http://en.wikipedia.org/wiki/John_Paul_Jones_(musician) (14.07.2009) http://www.johnpauljones.com/bio.html (14.07.2009) 12 John Bonham ­ Trummar Trummilööja Bonzo tegelik nimi oli John Henry Bonham. Ta sündis 31. mail 1948. aastal, Redditch'i linnakeses Worcestershire'i krahvkonnas. Tema isa oli puusepp. Armastus trummide vastu tärkas poisis varakult. Oma esimesed trummid tegi ta plekist konservikarpidest. 10-aastaselt nõudis ta emalt kingiks tõelist väikest trummi. 15-aastaselt oli tal isiklik trummikomplekt. 16-aastaselt lahkus ta koolist, et aidata isa puusepatööde tegemisel. Ta armastas tööd teha. Sealt sai ta oma jõu ja tugevuse, samuti käteosavuse. Õhtud

Muusika
Mart Saar
32
rtf

Mart Saar

Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare edasine elu . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kirjandus
Eesti esimene üldlaulupidu
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu................................................

Ühiskond
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

................................................................................................................................ 98 5.2. Liidrid ................................................................................................................................................................. 99 Priit Veebel ....................................................................................................................................................... 100 Henry Ambel .................................................................................................................................................... 101 Hans Speek ....................................................................................................................................................... 103 Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin ................................................................................................... 104 5.3

Muusika ajalugu
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis

Üldine teatriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun