Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näomassaaž (0)

1 Hindamata
Punktid

SISSEJUHATUS


Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit , vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju – inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi – me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda endale lõõgastavat massaazi nii näopiirkonnas kui üle kogu pea. Järgnevates peatükkides tulebki käsitlusele massaazi mõju ja –võtted, sh mõningad akupressuuri võimalused, täpse- malt orienteeritud just pea piirkonnale selleks, et õppida, kuidas massaazi abil säilitada näonaha head toonust ja säravat jume , parandada pea verevarustust ja hoolitseda ka selle eest, silmad ei väsiks.


1.MASSAAZI MÕJU
Olulisel kohal massaažis on tasakaalu loomine inimese keha ja meele vahel. Keha oskab ennast paljus ise kaitsta: tolm ajab köhima, kuumus higistama, vastuvõtmatu toit oksendama jne. Kuid psüühika on kaitsetu, lastes end kergesti tasakaalust välja viia, mis avaldub enesetunde halvenemise, valuaistingute, ülepingete, südamehäirete või immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon , ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaažiga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007)
Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas, piimhape, kusihape , mis tekitavad lihaspingeid, on võimalik massaazi abil liikuma panna ja organismist seejärel väljutada. Ühtlasi ergutatakse lümfi- ja vereringet, mille tulemusena paraneb naha seisund - paljud nahahaigused on tingitud just stressist ja seega ainevahetushäiretest. Massaaz tekitab tänu autonoomse närvisüsteemi mõjutamisele lõdvestumise tunde. Oluline osa heaolutunde tekkimisel on ka nahas paiknevate tundenärvilõpmete stimuleerimisel ja närviimpulsside edasikandumisel ajju. Aju omakorda reguleerib kogu keha ja vähendab stressi toimet. Närvisüsteem mõjutab ka veresoonkonna tööd. Kui vere juurdevoolon puudulik, siis väheneb ka äravool ja halveneb verevarustus. Lõdvestumine aitab taastada loomulikku kõhuhingamist, mis järel kõhuõõnes paiknevad siseorganid ja kogu keha saavad hapnkuga paremini varustatud ja paraneb jällegi ainevahetus . (S. Mumford 2001: 10)
1.1 Peamassaazi mõju
Peaaju kui organismi juhtpult on küllaltki hästi koljuluude poolt kaitstud, seega aju masseerida ei saa, küll aga mõjutada. Peaajust saavad alguse 12 paari kraniaalnärve, mille lõpmeid saab massaažiga mõjutada. Peamassaaži toime avaldub hästi just vaimse väsimuse korral. Närviülekannete korrastamine, ainevahetuse kiirenemine ja jääkainete väljutamine organismist võimaldavad peal puhata ja taastavad keskendumisvõime.
Peas asub lihaseid, mille pinge võib viia enesetunde halvenemise või peavaluni. Massaažiga saab mõjutada nii lihaseid kui ka nahka ja aktiveerides nahanäärmete tööd, aeglustub ka juuste väljalangemine ja hallinemine.
Idamaade meditsiin tegeleb mööda meridiaane ringleva yin ja yang energia tasakaalusta-misega. Olulised kanalid asuvad ka peas. Puudutustega saab energiablokeeringud kõrval-dada ja kui energia liikumine on taastatud, saab keha end ise tervendada. Shiatsu massaaži ehk jaapani näpusüsti põhimõte on selles, organism suudab ise taastuda . Keha energiakanaleid ja survepunkte stimuleerides tasakaalustab see ühtlasi siseelundite energiaid, sest lümfisüsteemi stimuleerimine tugevdab immuunsüsteemi ja endokriinsüsteemi stimuleerimine hoiab hormoonid tasakaalus. Peamassaaž mõjutab pulseerimisrütme ka pea- ja seljaaju vedelikes, mis kannavad tervenemissõnumeid üle keha laiali ning ergastavad keha isetervenemist. (SL Õhtuleht 15.06.2007)
1.2 Näomassaazi mõju
Näomassaaž vähendab kortsukesi ja turseid - stimuleerides vereringet, see omakorda kiirendab ja parandab naharakkude varustamist hapniku ja toitainetega ning aktiveerib lümfiringet, mis eemaldab liigse vedeliku ja toksiinid. Nahk saab terve jume, tursed vähenevad ja peened jooned taanduvad. Nahk muutub elastsemaks, kuna lihas- ja sidekoepinged vähenevad või kaovad sootuks. Tänu mikrovereringe paranemisele kõikvõimalikud kreemides sisalduvad aktiivained imenduvad tõhusamalt. Samuti mõjutab näomassaaž silmaümbruse lihaseid, vähendades selgi viisil kortsukesi ja turseid. (SL Õhtuleht 15.06.2007)
1.2.1 Massaaži mõju näolihastele:
  • lihased lõõgastuvad;
  • lihaste elastsus ja liikuvus paranevad;
  • lihased saavad rohkem toitaineid ning jääkained eemalduvad paremini;
  • rakkude uuenemine kiireneb .

See annab näole särava jume, heas toonuses naha, lõõgastunud näojooned ning puhanud ja hea enesetunde. (SL Õhtuleht 15.06.2007)
2. KUIDAS TEHA ENDALE NÄOMASSAAZI
Kõige meeldivam ja tõhusam on muidugi lasta end professionaalil masserida, aga samas on väga hea, kui inimene oskab ka ise end aidata ja lõõgastada , nii jääb vabadust otsustada kus ja millal. Järgnevalt tulevad käsitlusele mõningad enesemassaazi võtted, mis võivad leevendada peavalusid, ärevust ja peletada väsimust. Näomassaaž aitab kaasa jume parandamisele ning värskema ilme loomiseks.
Massaažil kasutada võimaluse korral head näoõli, et ei venitaks oma nahka. Kui on rasune nahk,siis nägu pärast massaaži puhtaks pesta.
Tulemuste varieerimiseks võid kasutada kahte varianti : ergutamiseks liiguta kiiremini ja erksamalt, rahustamiseks aeglaselt ja siluvamalt. Korda igat liigutust nii palju, kui soovid.
  • Aseta käed näole, et sõrmed katavad laupa ja käe päkad põski. Hoia neid seal mõne hetke ning hakka väga aeglaselt kõrvade poole tõmbama. Kui neid ära tõmbad, kujuta ette, et käed saadavad laiali kogu pinge näost ja tõmbavad selle magnetina eemale.
  • Kalluta pead ühele poole ja kasuta käeselga paitamiseks rangluult põseni. Korda sama teiselt poolt. Paita kindlalt, et stimuleerida aineringlust, mis aitab hoida nahka kaelal pringina.
  • Näpista nahka mööda lõuajoont kasutades pöialt ja nimetissõrme nukke. Alusta lõua alt ja liigu kõrvade poole. Näpista võimalikult luu ligidalt, et sa ei venitaks nahka.
  • Anna lõua alla õrnalt käeseljadega laksu, vaheta käsi. Treeni oma lõuaaluseid lihaseid (head aega lõualott!) hoides keelt suus rullis , kui seda harjutust teed.
  • Osuta väikest ringikujulist survet põskedele ja suu ümbrusesse keskmise ja nimetissõrmega. Samal ajal, kui seda teed, harjuta lihaseid ümber suu ja moodusta huultest O ning hoia huuled tihedalt hammaste ümber. Harjuta lihaseid öeldes lisaks liialdatult: "aaah", "ooh", "uuu", "eee". See stimuleerib ringlust ja aitab kortsukesi ennetada, mis suu ümbrusesse tavaliselt tekivad. Sa pole kunagi liiga noor, et sellega alustada!
  • Paita nägu suunurkadest kõrvadeni. Aseta käelabad põskedele ja liiguta neid koos. Seejärel kasuta käeselgi suu juurest kõrvadeni paitamiseks.
  • Paita nägu käsi vaheldades ninajuurest juuksepiirini. Vormi käed oma lauba kujuliseks, sule silmad ja naudi seda liigutust.
  • Masseeri kulmude vahel olevaid muskleid. Aseta mõlemad nimetissõrmed ninajuurele ja tee lühidaid, kindlaid silitusi esmalt ülespoole, siis risti ning lõpuks diagonaalselt.
  • Suru ringjalt üle terve lauba, alustades ninajuurelt meelekohtadeni ja liigu edasi juuksepiirini. Suru konkreetselt, kuid ära venita nahka. Pärast stimuleerivat liigutust, paita laupa õrnal sõrmeotstega silumiseks.
  • Paita lauba keskkohast meelekohtadeni ja lõpeta meelekohti õrnalt surudes . Sa võid tugevdada lõualihaseid, kui sa samal ajal meelekohti surudest pigistad hambad õrnalt kinni. Tunneta lihaste tööd sõrmede all.
  • Tee ümber silmade ringe . Vii keskmised sõrmed ninajuurele ja tõmba kindlalt meelekohtadele, vajuta nendele ning vii sõrmed silmade alt tagasi ninajuurele, nahka vaevalt puudutades.
  • Näpista pöidla ja nimetissõrmega kulmusid ja liigu meelekohtadeni. Vajuta seejärel väiksesse lohku kulmude all ninajuure juures.
  • Aseta käepäkad silmakoobastesse ja hoia mõni sekund. Naudi hetke pimedust. Vajuta õrnalt ja libista siis käed õrnalt eemale. Paljud näitlejad räägivad, et kui nad tunnevad tõsist rammestust, kuid peavad ikka lõpp-vaatuseks lavale minema, siis nad asetavad käed niimoodi silmadele. See võtab ainult mõne sekundi, kuid on väga värskendav.
  • Lõpeta nägu kätega kattes ja paita õrnalt külgede poole. See lihtne harjutus paneb su naha särama ja annab energiat.
    3. KUIDAS TEHA PARTNERILE NÄOMASSAAZI
    Näo masseerimine hõlmab paljude selles piirkonnas paiknevate massaazipunktide mõjutamist. Kuna liigutused peavad olema küllaltki täpsed, tuleb sõrmedes arendada tundlikkust, oskust tabada lihase asendit ja selle seisundit. Masseerija peab püüdma sõrmeotstega tunnetada igat mõjutatavat piirkonda , võttes orienteerumisel abiks näo luulised osad. Otsmikupiirkonna masseerimisel on oluline rahulik olek ja keskendatus- see aitab partneril lõdvestuda. Hingerahu ja kindel puudutus mõjutab inimest kõige selgemalt.
    Oluline on jälgida, et liigutused lõppeksid suunaga ülespoole. Kui masseeritava silmad hakkavad suletud laugude all liikuma, on see väga hea märk.
  • Pöialde tõmbamine üle otsmiku . Aseta käed ümber partneri pea, pane pöidlad keset otsmikku kokku ja tõmba neid aeglaselt teineteisest eemale. Liigu sarnaselt üle otsmiku kuni juuksepiirini. Rakenda survet pöidlaga kogu pikkuses. Iga liigituse lõpus anna veidi järele. Korda kaks korda.
  • Silmakoobaste vajutamine. 1. samm. Vajuta nimetissõrmedaega silakoopa servast veidi madalamal suunaga ülspoole. Alusta nina lähedalt kulmu sisemise serva alt. Liigu piki silmakoopa serva väljapoole, vajutades teatud kindla vahemaa tagant. Järgi kulmukaare kulgu kuni silma välisnurgani. Hoidu silma puudutamast. 2. samm. Jätka liikumist piki silmakoopa alumist serva. Alusta silma välisnugast ja vajuta teatud kindla vahemaa tagant. Seekord kasuta vajutamisel pöidlapadjandeid. Liigu tagasi nina poole, hoidudas silma puudutamast. Silma sisenurgani jõudes lõpeta vajutamine
  • Põskede tõmbamine. 1. samm Aseta sõrmed partneri näo külgedele ja pöidlad veidi sarnaluust madalamale. Nüüd tõmba pöidlad teineteisest aeglaselt eemale, jälgides sarnaluu kulgu. Surve olgu suunatud sisse- ja ülespoole. Liikumine toimugu ninast eemale nahka venitamata. Kõrvade läheduses anna survet järele. 2. samm. Aseta pöidlad sarnaluu piirkonda ja tõmba põidlapadjanditega üle põskede kõrvade poole. Surve olgu väga täpne. Seejärel tule tagasi nina juurde ja alusta liikumist veidi kõrgemalt. Nii tööta väikeste sammudega läbi kogu põskede piirkond
  • Lõua näpistamine. Aseta käed partneri lõua keskele nii, et pöidlad oleksid veidi lõuast kõrgemal, ülejäänud sõrmed aga lõua all. Nüüd libista sõrmi lihaseid ja pehmeid kudesid kergelt pigistades piki lõualuu kulgi teineteisest eemale. Pigistamine peaks toimuma teatud kindla vahemaa tagant, järgides lõaluu alumist serva. Jätka liikumist kuni alalõualuu nurgani.
  • Lõua tõmbamine. Mine tagasi lõua keskele. Aseta käed kausikujuliselt umber lõua nii, et sõrmeotsad keskel kokku puutuksid. Tõmba käsi üksteisest eemale, liikudes kõrvade poole. Tõmbamine peaks toimuma nii lõualuu servast all- kui ülalpool. Tegemist on aeglase võttega , mis hajutab hästi pingeid
  • Lõua ringitamine. Aseta mõlema käe sõrmed partneri mälumislihasele sarnaluus veidi allpool. Tööta lihased sõrmede aeglaste ringikujuliste sügavate liigutustega läbi. Kui lihased on pinges, palu partneril lõdvestuda. Suu avamine võib aidata lihaspinget vähendada. See vote maandab stressi ja leevendab peavalusid
  • Lauba pühkimine. Massaazi lõpetuseks aseta üks käsi partneri laubale kulmudest kõrgemale. Silita vaheldumisi mõlema käega üle otsmiku juustepiiri suunas. Lõpetuseks aseta mõlemad käed õrnalt partneri silmadele.
    3. KUIDAS TEHA PEAMASSAAZI
    India peamassaaž ehk champissage võib aidata peavalu, juuste väljalangemise, silmade väsimuse ning unehäirete korral. Ületöötanud inimestel tasub seda India teistmoodi massaaži kahtlemata proovida.
    1. Esmalt vajuta kahe pöidlaga mõlemale poole selgroogu abaluu lähedalt ja masseeri ringjalt mõlema pöidlaga. Tee aeglaselt kolm ringi, siis väike paus ja korda ringe uuesti.
    2. Turja kohalt, kus on tunda lihaspinget, võta mõlemalt poolt kogu peopesaga kinni. Suru peopesa kokku, hoia lihast mõni sekund ja vabasta haare , korda kolm korda.
    3. Võta sõrmenukid appi ja masseeri õlavööd suunaga kaelalt õlgade poole, käsi peab randmest vaba olema, luulisi osi ei tohi vajutada.
    4. Aseta pöial ühele poole kaela ja sõrmed teisele poole, masseeri kaela üles minnes ja alla tulles. Kindlasti peab massaaži suund olema ülevalt alla, mitte alt üles pea poole!
    5. Otsi pöidlaga üles kohe kaela ülemises osas tuntav kuklaluulohk ja vajuta pöidlaga, hoia mõnda aega survet ja seejärel vabasta. Vajutada ei tohi väga tugevalt, seda ei tohi teha ka kõrge vererõhu korral. Võib ka pöidlaga millimeetri kaupa ülespoole liikuda .
    6. Masseeri pead mõlema käe sõrmedega nagu peseks pead. See aitab hästi lõdvestuda ja soodustab vereringet.
    7. Haara mõlema käega juustest ja tutista õrnalt.
    8. Aseta käed mõlemale poole meelekohtadest veidi ülespoole ja liiguta käsi suunaga üles, korda liigutust kolm korda.
    9. Pane üks käsi otsmikule, teine kuklale, vajuta ja hoia mõnda aega survet, seejärel vabasta ja tee seda uuesti.
    10. Masseeri mõlemat kõrva kõrvalestast ülespoole liikudes, kõrva tipus tõmba kõrvu veidi ülespoole.
    11. Masseeri otsmiku juures, vajuta õrnalt sõrmedega, liigutuste suund allapoole.
    12. Vajuta sõrmedega õrnalt lõuale ja liigu kõrvade suunas.
    13. Masseeri nn kolmandat silma, kohta, kus india naistel on täpp. Liiguta sõrme päripäeva kolm korda, tee paus ja korda.
    4. PUNKTMASSAAZ SILMADELE
    Silmade massaazi soovitatakse teha esmajoones silmade väsimuse, valulikkuse ja isegi lühinägelikkuse pröfülaktika eesmärgil. Enne massaazi algust soovitatakse ühe minuti vältel fikseerida vaade kaugusesse, vaadata mõnd rohelis puud või põõsast. Masseerimise ajaks silmad suletakse. Masseerimine vältab umbes 7 minutit. Masseeritakse ru-võttega (sõrmeotste, käeserva või peopesaga tehakse 50-60 korda minutis pöörlevaid liigutusi; toniserivaks loetakse meetodit siis kui surve on kerge) . Punkte 2, 3 ja 4 masseeritakse nimetis- või keskmise sõrmega , ülejäänusd punkte pöidlaga. Protseduur lõpetatakse silma ja silmaümbruse pikimassaaziga, mu-võttega (punkte silitatakse ja hõõrutakse sõrmedega) Konksus sõrmedega või sõrmenukkidega tõmmtakse algul 15 korda mööda silmakoopa ülaserva, kulme, seejärel sama palju kordi silmakoopa alaserva. Massaaz lõpetatakse kerge silitusega piki silmamuna keskjoone poolt külje poole, seda tehakse samuti 15 korda.
    Mõjutatavad punktid :
  • Qing- ming asub kumu ninapoolse otsa all silmanurga kohal
  • Cuan-zhu asub kulmu ninapoolses otsas
  • Tai-yang asub 1 cun välimisest silmanurgast külje pool
  • Si-bai asub silmaava läbival vertikaajoonel sarnaluu all
  • Feng -chi asub kuklal kolmnurgas, mis moodustab rinnaku- rangluu -nibujätke lihase ja trapetslihase kinnituskohtade vahel.
  • He-gu asub käeseljal pöidla ja nimetissõrme vahel nahavoldi otsa kõrgusel, veidi nimetissõrme pool.
  • Vasakule Paremale
    Näomassaaž #1 Näomassaaž #2 Näomassaaž #3 Näomassaaž #4 Näomassaaž #5 Näomassaaž #6 Näomassaaž #7 Näomassaaž #8 Näomassaaž #9 Näomassaaž #10 Näomassaaž #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ave liiviku Õppematerjali autor
    kuidas mõjutab näomassaaž meie näonahka ja üldist tervist

    Sarnased õppematerjalid

    Aroomiteraapia
    16
    doc

    Aroomiteraapia

    Aroomiteraapia Referaat Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Mis on aroomiteraapia? ..................................................................................................................................................2 Aroomiteraapia ajaloost..................................................................................................................................................2 Kuidas aroomiteraapia toimib?...................................................................................................................................... 3 Aroomid stressi vastu.................................................................................................................

    Terviseõpetus
    Rühi harjutused
    10
    odt

    Rühi harjutused

    Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v?

    Kutsealane liikumine
    ESMAABI küsimused - vastustega
    56
    docx

    ESMAABI küsimused - vastustega

    ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgi

    Esmaabi
    Esmaabi
    12
    doc

    Esmaabi

    ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele

    Taastusravi alused
    Esmaabi andmise juhend
    15
    doc

    Esmaabi andmise juhend

    KINNITAN: 01.09.2015 Analiit ­ AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit ­ AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. m

    Esmaabi
    Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend
    9
    doc

    Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend

    Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele v?

    Pedagoogika
    Esmaabi
    23
    doc

    Esmaabi

    SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEADVUSHÄIRED...............................

    Tervis
    Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus
    13
    odt

    Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

    SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1 Ergonoomika....................................................................................................................................3 2 Arvutiklassi ehitus............................................................................................................................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala.......................................................................................................................................4 1.3 Siseviimistlus.............................................................................................................................4 1.4 Arvutiklassi valgustus.................................................................

    Arvuti




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun