Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Podagra
Bioloogia referaat
11a
Tallinn, 2007
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………..2
Tekkepõhjused…………………………………………………………………………….3
Sümptomid………………………………………………………………………………...3
Äratundmine……………………………………………………………………………....4
Ravimine ……………………………………………………………………………….….4
Podagradieet……………………………………………………………………………….5
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………6
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………….7
Lisa………………………………………………………………………………………...8
Sissejuhatus
Podagra on organismi ainevahetuse häirega seotud
äge liigesepõletik. See on uraadikristallide kuhjumisest tingitud
ainevahetushaigushaigus, mis avaldub liigespõletiku
ja liigeselähedaste sõlmedena. Selle haigestumisse toimub
tavaliselt 40 – 50 aasta vanuselt. Podagra on sagedam keskealistel
meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega
või mõne muu haigusega. Mehed haigestuvad 2-7 korda sagedamini kui
naised. Eestis on umbes 8400 podagrapõdejat. Podagra
kulus eristatakse 3 staadiumit: asümptomaatiline,
äge ning
krooniline.
koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks. (Reumatoloogia, 2000) Epidemioloogia. Podagra diagnoos pannakse tavaliselt hilinenult, keskmiselt 4 aastat pärast esimest haigushoogu. Podagra levik on suurenenud seoses puriinirikaste toitude ja alkoholi tarvitamisega. (Reumatoloogia, 2000)
halvatus , ajukelmepõletik ja närvivalud. Võib esineda ka kroonilist nahalöövet, erilisi silmapõletikke ja südamelihase põletikku. Liigesepõletik on üldiselt healoomuline ega põhjusta liigese hävimist. Valud võivad kesta kaua. DGN: lööberattas, hilisjärgus põlve põletik, tuleb välistada teised liigesehaigused ja kinnitada boreelianakkus vereprooviga ( spets. AK-Iga, IgE). Podagra - sümptomid; kuidas ravida podagra sõlmi? PODAGRA: Kreeka keeles püünisesse sattunud jala s.o üks valusaim liigesehaigus. Krooniline eluaegne ravi ja reziim. Sellega seotud kusihappe tõus ja sure varba valu. Etioloogia: raskestilahustuvat kusihappet (uraati) koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikulise reaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihapped sadestuda neerukivides ( eriti meestel)
RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v. toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid