Ennetamine: Tagamaks D-vitamiini saamist, vajavad lapsed alates 5. elupäevast lisaks D-vitamiini vähemalt esimese eluaasta jooksul. Sügisel sündinud lastele soovitatakse D-vitamiini isegi 1,5 aasta vanuseni, kuna talveperioodil on vähe päikest. Vanematele lastele on D-vitamiini allikateks kalatooted, sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted on kindlalt tähtsaimaks kaltsiumiallikaks toidus. Luustiku tugevust mõjutavad ka liikumine, perekondlikud eripärad ehk geneetilised faktorid. Eelistama peaks ka magedamat toitu ja vältima kohvi, sest nii sool kui kofeiin viivad kaltsiumi organismist välja. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20. eluaastani, on oluline piisavalt kaltsiumi-ja D-vitamiinirikast toitu tarbida kogu lapsepõlve vältel. Osteoartroos: Osteoartroos (artroos, lad k. osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid
3.1 Lihased, luukude ja liigesed Üle 70 aasta vanustest inimestest umbes pooled kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Juba viiekümnendale eluaastele lähenedes hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks, liigesepilu kitseneb ja liigese funktsioon halveneb. Lihasrakkude arv on inimesel sündides suurim ja see ei suurene elu käigus. Alates kolmekümnendast eluaastast hakkab nende arv vähenema, umbes 1% aastas. Lihaskiudude paksus sõltub eelkõige kehalisest aktiivsusest, lihaste treenitusest. Treeningut võib ka alustada vanemas eas. Ka luude tihedus hakkab vähenema kolmekümnendast eluaastast
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sa
See on südamele lisakoormus, kahjustab veresooni ja kiirendab lubjastumist. Südant verega varustavate veresoonte ummistus viib insuldini. Kõrge vererõhk võib tekitada südamelihase infarkti, kroonilist südame puudulikkust, aju veresoonte kahjustust, dementsust, silmakahjustusi. Kõrget vererõhku tekitavad valed toitumisharjumused (rasvumine, liigne kehakaal), rohke keedusoola ja alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene liikumine, psüühiline stress, pärilikud tegurid, insuliini nõrgenenud toime kudedele, neeruhaigused, hormonaalsed häired. Kõige suuremad ohutegurid on stress ja liigne soola tarbimine. Suureks riskiteguriks on normaalse töö- ja puhkerežiimi eiramine. Haiguse algperioodil võib esineda peavalu, peapööritus, kohin kõrvus. Paraku jäetakse need sümptomid tähelepanuta või seostatakse muude haigustega. Üldine enesetunne võib püsida aastaid normaalsena, kuid samal ajal südame ja veresoonte
lõõgastumisvõimet. Samuti ülajäsemete jõudu. Taastusravi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse lülisamba liikuvuse, seljalihaste jõu ja vastupidavuse ning keha staatilise tasakaalu näitajaid. Seoses elektromüograafiaga. *Isokineetiline dünam: lihasjõu määramisel isokineetilist kontraktsiooni režiimi, mille käigus varieerub väline koormus selliselt, et lihases tekkiva pinge muutumusega kas suuremaks või vähemaks, toimub lihase lühenemine ja luukangide liikumine konstantse nurkkiirusega, mille tagab vastav dünamomeeter. Isokineetilise dünamomeetriga fikseeritakse dünamogramm. Isokineetilise dünamomeetri abil registreerit peamiselt jõumoment M vastavalt etteantavatele nurkkiirustele ja liikumise iseloomusle, hinnatakse registreeritud jõumomentide alusel vaadeldavate lihasrühmade seisundit. Kombineerimine teiste uurimismeetoditega: goniomeetria- liigeste liikuvuse määramiseks
Kaasneb valu, ebamugavus, võõrkeha tnne, vereeritus (väljaheites hele veri päineb jäme või pärasoolest tume veri maost 12.s.s. Haigus pikaajaline ja kulgeb perioodidena. Ravi: soolalahusesse tampoon 0.9 või 2 ne ( haava sisse). Kui külmad käed jalad, kõndida meresoola karbisees hommikul ja õhtul. Tekib: üldine veresoone puudulikkus, pärilik sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)?
täielik insuliinipuudus. Kaasasündinud! Noortel inimestel. Ravi: insuliini süstimine. II tüübi diabeet - krooniline haigus, mille põhjusteks võivad olla nii insuliini resistentsus (organismi võimetus kasutada insuliini), kui ka insuliini tootmise vähenemine pankreases. Insuliini eritumine väheneb peale söömist, mille tõttu tõuseb veresuhkru tase. Ravi: veresuhkru taseme pidevas jälgimises, eesmärgiga hoida normis veresuhkur. Liikumine, tablettravi, kõige viimane variant süstimine. Diabeedi hilistüsistused - veresoonte kahjustused, südame isheemiatõbi, koos infarkti tekkega, isheemiline ajuinfarkt. ! Diabeetiline retinopaatia. Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi.
eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab vajadus vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad
Kõik kommentaarid