Süsinik, lämmastik, hapnik - Keemia (0)

1) Selgita m�isteid: orgaaniline keemia, orgaaniline aine, vitalism , valents , oks�deerija, redutseerija , oks�deerumine, redutseerumine, p�rol��s, utmine org.keemia - Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis k�sitleb orgaanilisi � hendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja reaktsoonide uurimisega. org.aine - seotud elusorganismidega vitalism - vitalismi ehk eluj �u teooria. Tol ajal arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole v� imalik , sest need saavad moodustuda ainult elusorganismides salap�rase eluj�u (vis vitalis) toimel. Esimese l��gi vitalismi teooriale andis saksa keemik Friedrich W�hler, kes 1828. aastal sai endalegi ootamatult ammooniumts�anaadi kuumutamisel karbamiidi ehk uurea ehk kusiaine . valents - Valents on aatomi omadus moodustada aatomite vahele �hiseid elektronpaare, mille tulemusel saab v� imalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk � histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada. oks�deerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oks�deerumine - elektronide loovutamisprotsess nt p�lemine redutseerimine - elektronide liitmisprotsess p�rol��s - lagundamine utmine - Puidu, turba, kivis�e ja p�levkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma �hu juurdep��suta nimetatakse utmiseks . 2) Orgaanilise keemia l�tted ja teaduseks kujunemine (kogu 1.peat�kk): n�iteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid seotud algul orgaanilise keemia arenguga, orgaanilise keemia t�htsus jne. K�ik org. elemendid sisaldavad alati s�sinikku. Peale selle veel ka vesiniku, hapnikku, l�mmastiku, fosforit , v�� vlit halogeene. Vanasti oldi tuttavad m�ningate ainete saamisviiside ja kasutusaladega: toiduvalmistamine , nahkade parkimine , marjadest veini tootmine, veinist ��dika k��ritamine, seemnetest eeterlik�lide tootmine, aimedest v�rvainete saamine ja nendega riiete v�rvimine Miks vajadus oli luua eraldi haru-- Organiilisti ainete arvu oli 19saj. alguseks kasvanud v�ga suureks, mist�ttu 1808 aastal tegi Rootsi keemik J.J.Bezzelius ettepaneku timetada taimsete ja loomsete ainete keemia � mber org. keemiaks.Vitalismi teooria kohaselt ei ole v� imalik inimesel ise valmistada org. aineid kuna need tekkivad organismis ise salap�rase eluj�u vitalis toimel 1828. Saksa keemik Friedrich W�hler. S�nteesis esimese org. aine, milleks oli karbamiid ehk uurea ehk kusihape 3) S�siniku erilisuse kirjeldus (ahela erinevad kujud, nelja kovalentse sideme teke, miks r�ni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) ts�kliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning s�sinik on p�siv. r�ni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei j�tku ja nt hapnikuga v�ib ta moodustada p�siva sideme. 4) S�siniku, l�mmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride n�ited s�sinik - neli valentsolekut 1.) neli �ksiksidet, nt metaan 2.) kaks � ksik , �ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) �ks kolmik ja �ks �ksik nt et��n l�mmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 �ksiksidet 2.) �ks kaksik, �ks �ksik 3.) �ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks �ksikut 2.) �ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk l�hendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete v�rdlus. org - * peamiselt kovalentne side * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid *halb elektrijuhtivus *vees halvasti lahustuvad * mittepolaarsetes �hendites h�sti lahustuvad anorg. *iooniline side *k� rged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus * vees h�sti lahustuvad *mittepolaarsetes �hendites halvasti lahustuvad 7) S�siniku redoksomadused. S�siniku aatomi o-a v�i olla vahemikus -4 kuni +4. V�iksemates astmetes k�itub oks�deerijana. Ning suurima s�siniku o-a puhul k�itub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis v�ib k�ituda nii kui oks�deerija kui redutseerija. S�sisiniku o-a v��rtused v�ivad olla peale t�isarvude ka murdarvulised v�i isegi null. 8) Orgaanilise ainete oks�deerumine: s�siniku oks�datsiooniastme seos energia eraldumisega, erinevatel kiirustel kulgevad reaktsioonid, t�ieliku ja mittet�ieliku p�lemise v�rdlus, plahvatus ja selle toimumiseks vajalikud tingimused, �lemised ja alumised usalduspiirid , tahkete ainete p�lemine, s��tamise, l�hnastamise vajalikkus? Kiireteks oks�datsiooniprotsessideks on p�lemine ja plahvatus. T� ielik p�lemine, toimub keskonnas kus on piisavalt hapnikku ning selle saadus on s�sinikdioksiid ja vesi. Mittet�ielik p�levad ained siis kui hapnikku on v�he ja saadusteks on S�sinidioksiid, vesi ja muud ained (Vingugaas CO, tahm C jt) Alam ja �lempiire. Piirist allpool ja �levalpool plahvatust ei toimu. ja plahvatuseks vajalik protsess on s��tamine ja see aine peab olema gaasiline, siis s�ttib paremini