Süsinik, lämmastik, hapnik - Keemia (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

1) Selgita m�isteid: orgaaniline keemia,
orgaaniline aine, vitalism , valents , oks�deerija, redutseerija ,
oks�deerumine, redutseerumine, p�rol��s, utmine org.keemia - Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse
keemia haru, mis k�sitleb orgaanilisi � hendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja
reaktsoonide uurimisega. org.aine - seotud elusorganismidega vitalism - vitalismi ehk eluj �u teooria. Tol
ajal arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei
ole v� imalik , sest need saavad moodustuda ainult elusorganismides salap�rase eluj�u (vis
vitalis) toimel. Esimese l��gi vitalismi teooriale andis saksa keemik Friedrich W�hler, kes 1828. aastal sai
endalegi ootamatult ammooniumts�anaadi kuumutamisel karbamiidi ehk uurea ehk kusiaine . valents - Valents on aatomi omadus moodustada
aatomite vahele �hiseid elektronpaare, mille tulemusel saab v� imalikuks keemiliste sidemete teke teiste
aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk � histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab
moodustada. oks�deerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oks�deerumine - elektronide loovutamisprotsess

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kittttttty Õppematerjali autor

mõisted-orgaaniline keemia, orgaaniline aine, vitalism, valents, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerumine, redutseerumine, pürolüüs, utmine, süsiniku, lämmastiku ja hapnikuga seotud küsimused ja vastused - kontrolltöö küsimused ja vastused

keemia valents vitalism aatom lahustuvad plahvatus redutseerija keemik struktuurvalem uurea etaan rase elektrijuhtivus molekulvalem

Sarnased õppematerjalid

txt

Alkaanid

KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel on kolmiksidemed. triviaalne nimetus- kibelolevad

Keemia

txt

Konspekt aastast 2005

lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I

Mikrobioloogia