Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plekkidega. Rohelised nõud pragudega.
Art Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel (1925 -1939). Kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30- ndatesse aastatesse. Nimetus võeti kasutusele näituse puhul, mis korraldati 1966 Pariisis, et meenutada seal aastal 1925 peetud 20. saj. suurimat rahvusvahelist kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitust. Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika
Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud
· raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis;
Merovingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle
KÄINA GÜMNAASIUM Maria Paat 10. klass Rooma kunst Referaat Juhendaja: Ingrid Rüütelmaa Käina, 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ROOMA KUNST........................................................................................................ 4 ARHITEKTUUR.........................................................................................................5 ROOMA MAALIKUNST...........................................................................................6 ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ.......................................................................................7 ROOMA SKULPTUUR.............................
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. ...
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad
· Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise põhimõtet, seinal jälle ruumi piirav tähendus, seina keskel maal, kõik ornamendid pinnamustrid, tõsised värvid. 4
plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis;
Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused. Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol, Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad. Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine,
saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest. Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast, fajansist ilu- ja tarbeesemed). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni väimees!).
Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes ...
mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Kotka kujutisega sõlg Krutsifiks Iirimaalt Kiriku uksepiita kaunistav paelornament Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli
olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: · Marmori jäljendamine · Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr) · Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) · Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr) Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat, kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarberiistades ja nõudes, mustas ja punases keraamikas. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/maalikunst.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm EE 8. köide Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu"
lahutamatu terviku Trieri e Reichenau koolkond · Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus o Evangelistid kujutatud noortena, veidrates rahututes poosides, jõulised ja toored 4 · Karolingide skulptuur ja kunstkäsitöö o Plastika tähtsusetu Erandiks Karl Suure ratsakuju o Elevandiluu nikerduskunsti alased uuendused Käsikirjakaante näol Varakristlik ja bütsantsi mõju; loom- ja põimornamentika puudub o Kullassepakunst võib samuti tundma õppida raamatukaante näol 5. Romaani arhitektuur Prantsusmaal. · Kunst seisis peamiselt usu teenistuses
Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt. Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole autoteedest on kõva kattega; heal tasemel on ka õhu- ja veetransport. Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki.
eesmärgid. Sageli kiriku tornid andsid varjupaika. Romaani kirkud olid massiivsed, paksude kiviseintega ja lööve katsid ristvõlvid. Olid vajalikud ka tugevad sambad. Kiriku idaosas tekitati erladi kooriruum. Tol ajal oli kombeks saanud austada pühakuid need olid inimesed kes olid usu nimel kannatanud või suuri tegusi teinud. Iga kiriku jaoks oli suur uhkus, kui nad said säilitada pühakute säilmeid reliikviaid. Reliikvia kastikesed olid tolle aegse kunstkäsitöö tipud. Enamus tolle aegseid inimesi olid kirjaoskamatud. Reljeefkunsti plaadid, mis olid kirikute seintel, seal kujutati piiblisündmusi, pühakute lugusi. Neid on ka nim. vaeste piibel. Kaunistati kirikute esikülge ehk fassaade ja sissekäike ehk portaale. Kirikute akentele kujutati vitraazid. Kirikud mõjusid võimsalt ja majesteetlikult keskaegsete asulate, madalate majakeste kohal. Silmapaistvamad ehitused olid Prantsusmaal Cluny kirik
määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid
plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendit on jagatud kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Selle loomise eesmärgid: välditi vanasid stiile ja teemade lõputut kordust ning loodi stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid
pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis).Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. Rooma kunstis on ka veel mustafiguuriline vaas ja punasefiguuriline vaas.
Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini välja, kaasa arvatud muidugi tarkvara), millede ekspordi osatähtsus järjest suureneb. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus, avalik teenistus, kaubandus, transport, turism) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad
Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini välja, kaasa arvatud muidugi tarkvara), millede ekspordi osatähtsus järjest suureneb. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus, avalik teenistus, kaubandus, transport, turism) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad.
Ovaalsaal, Hôtel de Soubise, Pariis ● Juste Aurèle Meissonnier (1693- 1750). Esindab äärmuslikku suunda rokokoostiilis. Tema teostatud on Hòtel Brèthous` sisekujundus Pariisis. Veel suurem tähtsus on tema joonistustel mitmesuguste kunstkäsitööesemete jaoks. Neis valitsevad kapriisne fantaasiaküllus, täielik naturalism, asümmeetria, sirge joone vältimine. Juste-Aurele Meissonnier engraved design for a side table, c 1730, engraving ● Rokokoo on peamiselt sisekujunduse ja kunstkäsitöö stiil. Välisarhitektuuris võib rokokoost rääkida vaid tingimisi. 18.saj esimesel poolel hakati osade elumajade fassaadidel aknaid ja uksi lillornamentidega ümbritsema, kuid need olid erandlikud juhused. Välisarhitektuuris jäi valitsema siiski klassitsism. ● Rokokoo valitsemisaeg oli hiilgav, kuid lühike. Juba 18.saj keskel tekib püüd mehisema ja tõsisema kunstilaadi poole. 1760.a saab klassitsism valisevaks ka sisekujunduses.
Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis
Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I "raius akna Euroopasse". Merovingide ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud.
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab
Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine. Maaliti laudadest alusele munatemperaga. Alusmaal oli yleni kuldne ja kumas läbi kujutise andes ikoonile salapära ja ebamaise ilu. Kunstkäsitöö · Suurimat kuulsust tõi Büts'le käsitöömeistrite looming. Kasutati Ag, Au, emaili (kalleid materjale.) · L-Eur. Hinnati kõrgelt büts. Riiet (kuldniidiga läbipõim. Siid) Kontant. Siidikudumise keskus. V-Vene kunst · Ajalugu võib alustada 9-10 saj. Kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu büts. Õigeusk. · Büts. Kutsuti Venem. Eri aladenstimeistreid ning esimesed vene kunstiteosed nii arhitektuuri kui ka kujutatavas kunstis osutuvad täiel määral jäljenduslikuks.
realistlikku, looduslähedast laadi. Tolle aja kunsti tippsaavutused on mõned ümarplastika teosed: kuninga enese, tema ema ja naise portreed, milles loomulikkus ja elulisus ühineb võrratu rafineeritusega. Pärast ehnatoni surma pöörduti tagasi vana stiili juurde. Kunsti iseloomustab nüüd püüd rafineerituse, toreduse, pidulikkuse ja kolossaalsuse poole. Saiidide ajastul püütakse immiteerida vana riigi teoseid. Väga kõrgel kohal oli kunstkäsitöö. 4. Mesopotaamia: ARHITEKTUUR: Mesopotaamias oli vähe looduslikku ehitusmaterjali kivi seepärast oldi siin sunnitud ehitamisel tarvitama õhu käes kuivanud telliskive, toortelliste valmistamine. Puitu äärmiselt vähe. Umbes aastal 1800 eKr ühendas suur valitseja Hammurapi Babülooniast Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia üheks suureks Babüloonia riigiks. Vana-Babüloonia tähtsamad ehitised olid templid ja valitsejate lossid
et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Skulptuur Skulptuure tehti tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Välja arvatud väikeseformaadilised kunstkäsitöö esemed, on jaapani plastika eranditult sakraalse iseloomuga. Skulptuur on arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. saj valitses nn. Põhja- Wei stiil: hiinlaste eeskujul matkisid jaapanlased puidus ja pronksis kivitehnikaid. Mõjutusi saadi ka Koreast, sealt pärines hulk meistreid. Tuntumad teosed on Avalokitesvara ehk Kannon (591) ja kujur Kuratsukuribe no Tori ,,Buddha Sakyamuni ja bodhisatvad" (623). 7. ja 8
röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk. 31 I lõik) Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku
kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk
Kirikud olid väga säravad, palju põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi kasutati kulda ja tehti mosaiike. esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Heaks näiteks on Book of Kells. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest
· Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). · Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
Turgudel rahaga ei kaubeldud. Kaupu vahetati üksteisega: näiteks kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud juurviljade vastu. Kuidas maksid inimesed muistses Egiptuses? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on kokku 30 dünastiat: 1.-3. dünastia valitses arhailist perioodi (ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine.) 4.-8. dünastia valitses Vana Riiki (seda aega tuntakse ka kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstkäsitöö. Hakati kasutama hieroglüüfe) 9.-10. dünastia tõi esimese vaheperioodi (võimule tuli rida nõrku valitsejaid. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda.) 11.-14. dünastia valitses Keskmist Riiki, (tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks.) 15.-17. dünastia tõi teise vaheperioodi (vaaraod on kaotanud kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast on asunud elama delta piirkonda.) 18
2 draama tõi kirjaoskamatu rahvani Hiina mineviku õppetunde ja rahvusliki kirjanduse väärtusi. Edusamme tegi tarbekunst. Portselani tootmine saavutas kõrge taseme Songi perioodil (960-1279). Selle aja portselanmõudel on kasutatud palju hallikashelesinist või hallikasrohelist glasuuri, mida ilustab peen pragudevõrk. Suurt tähelepanu pöörati portselanesemete vormi elegantsile ja maalingute kvaliteedile. Teised kunstkäsitöö harud: · Kangatikkimine (valmistati kuldtikandiga siidriiet) · Puu- ja luunikerdus · Bambusest majatarvete tootmine · Pisiplastika (mägikristallist, kaltsedonist, ahhaadist, nefriidist jm materjalist esemed) Skulptuur oli peamiselt kultuseaineline. Hiina kunstnikke ja meistrite loomingut hinnati kõrgelt ka väljaspool kodumaad. Songi ajajärgul kujunes Hiinas välja uus mõtteteaduse suund neokonfutsianism -, millest
ehitusplastikat, mis on mõeldud mingi kindla hoone kaunistamiseks. Omaette valdkond on monumendid, mis on tavaliselt ka seotud kindla keskkonnaga, nn. ansambliga. 1.4 Mis on tarbekunst ja disain? Peale arhitektuuriteoste võib leida ka teisi kunstiharusid, mille toodanguks on praktiliselt kasutatavad esemed. Väga ammusest ajast on inimene loonud tööriistu ja igapäevases elus vajalikke tarbeesemeid - ehteid, relvi, mitmesuguseid anumaid, tekstiili jms. Kunstkäsitöö on küll tarbeesemete tööstusliku tootmise tõttu oma otsese vajalikkuse kaotanud, kuid paljud kunstnikud eelistavad oma ideed valada mõne tarbeeseme vormi. Tarbekunsti alla kuuluvad keraamika (savist esemete valmistamine), metallehistöö (juveliirikunst, ka kunstipärane sepatöö), mööblikunst, nahakunst, tekstiilikunst ja samuti massilisim - moekunst. Tööstuslik tootmine on 20. sajandi jooksul tõstnud esile uue kunstiliigi - disaini (inglise keeles "design"- kujundus)
loominguline ühendus, mille rajajaiks olid H. Muthesius, P. Behrens, H. Tessenow jt. D. W-i novaatorlus seisnes kunstilise kujundamise ja kaasaegse tööstusliku tootmise ühendamise idees, vastandudes seega inglaste Arts and Crafts Movementile. Ideoloogiline vastuolu standardiseerimise (Typisierung) ja individuaalse loomevabaduse pooldajate vahel kestis läbi D. W-i ajaloo. Moodsa tööstusdisaini sünni kulminatsiooniks oli D. W-i näitus Kölnis 1914, sellele järgnes lahknemine elitaarseiks kunstkäsitöö pooldajaiks ja pragmaatilisteks industrialiseerimismeelseiks. Viimaste eestvõttel moodsa elamukultuuri propageerimiseks rajatud näidisasumeist tähistas modernismi läbimurret Euroopas Weißenhof Frankfurdi lähedal (üldplaneering Mies van der Rohe, 1927). Hiljem rajati näidisasumid Breslaus (Wroclaw, 1929) ja Viinis (1932). D. W-i ideid arendas Bauhausis paljus edasi W. Gropius. D. W-i tegevus hääbus 1934, taasrajati Lääne-Saksamaal 1950. Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“ (1888), „Kollane Kristus“ (1889), „Kaks tahiitilannat“, „Naine viljadega“.
kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk
Suur hulk püha pilte hävitati. Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel. Suur harmooniline terviklikus varakristlusest, hellenismist ja ida-kultuurist. Õitseaeg oli Justinianuse valitsesajal ja 9 saj pärast pilditüli tippu. Kodusõda ikonolistide ja ikonoduutide vahel. Kujutav kunst: mosaiik, hagia Sophia katedraal, tehti ka freskosid. Rõhutati ehituse sisemust. Kuldne taust maalil. Ikoonmaal- puu plaadile maalitud püha pilt 9 saj levis. Kunstkäsitöö tõi suuremat kuulsust Bütsantsisle. Kallihinnalised matejralid olid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet- kuldniitidega. Konstantinoopol kui Euroopa olulisem haridukeskus. Mõju slaavi maadele: õigeusk ja riiklus elemendid, slaavi tähestik(kreeka misjonärid Kyrillos ja methodis). Kiriklik kunst - üks ikon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A.Rubljov). Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofia traditsioone
Viikingite linnused on ääretult korrapärased, geomeetrilised. Võrreldes teiste linnustega samal ajal leiti frykati linnuses vaid 1 odaots, mida on ääretult vähe , sest relvad olid olulised. Kuninglikud kääpad olid võrdlemisi silmatorkavad.nt Vana-Uppsalas Rootsi kuningate kääpad. Kõige vingemad norra kuningate kääpad, sest need sisaldavad väga hästi säilinud esemeid. Sh hästi säilinud ka puuesemed. Osebergi kääpa leidudes oli nii laev kui ka saan, kus oli skandinaavia kunstkäsitöö ilmekalt peal. Kunst seot ka ruunikividega. Osadel ruunidel kuj mitmesuguseid legende, kogu sõnum on piltides edasi antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga, milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see püstitatud. Ruunikivid pole hauakivid vaid on pühendatud tähtsate oluliste viikingite mälestuseks, kuid nad on tihti langenud võõrsil ja kodukanti on nende mälestuseks püstitatud ruunikivisid. Viikigiajal
Esindatud ka kiviskulptuurid (Kesk- ja Põhja-Etruurias leitud hauaaltarid ja – steelid), mis on kaunistatud madalate reljeefidega. III ja II sajandisse kuuluvad kastid surnute põletatud jäänustega. Valmistatud alabastrist enamasti ja värvitud ning kullatud. Kaanel surnu lamav figuur moonutatud proportsioonidega. Külgedel reljeefid kujutistega surnutekultusest, mütoloogiast või argielust. Kunstkäsitöö (metallnõude kaunistamine sissekraabitud joonistustega), leitud ka hulganisti metallpeegleid ja ümmargusi tualettkarpe. Mustad reljeefidega kaunistatud bucchero-vaasid. Põletavad savi, raiuvad kivi, valavad pronksi, transpordivad pronksi - „Romulus ja Remulus“, emahunt toidab kahte väikest hüljatud poisslast. Rooma vabariigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma kunst ei olnud rahvakunst, vaid aristokraatne ja ametlik kunst, oli ka
Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“ (1888), „Kollane Kristus“ (1889), „Kaks tahiitilannat“, „Naine viljadega“.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
