Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plek...
Art Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel (1925 -1939). Kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30- ndatesse aastatesse. Nimetus võeti kasutusele näituse puhul, mis korraldati 1966 Pariisis, et meenutada seal aastal 1925 peetud 20. saj. suurimat rahvusvahelist kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitust. Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi ...
Kunstiliigid ja kunsti liigitamine Mis on kunst? Eetika käitumis ja moraalinormid. Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud, kunstlik, tehis; tegevus. Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekuju...
JUUGEND Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt: · arhitektuuris, · sisekujunduses, · raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse...
lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised, ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Kunst võrdlemisi elukauge ja stiliseeritud, samas dekoratiivne. Merovingide ehted
eelduseks pidada roomlaste austust esivanemate vastu. 6 Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majad Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid Väga tuntud on nn. "Poetessi portree"(mis on ka pildil). ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev
Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. 6 Rooma skulptuur Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. 7 Rooma maalikunst
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. ...
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · ...
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperio...
Vene rahvariided Vene rahvariiete keskseks elemendiks on sarafan ehk pikk vene pihikseelik. See on unikaalne ja väga kaval riideese, kuna sobib selga igasuguse kehakujuga naisterahvale. Näiteks ei õmmeldud pulmariideid igale neiule eraldi, kuna see oli küllaltki kulukas. Pulmariided anti edasi põlvest põlve ja need sobisid nii pikale kui ka lühikesele, peenikesele või korpulentsemale pikkust sai kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha ebatäiused. Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata...
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes ...
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja...
olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: · Marmori jäljendamine · Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr) · Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) · Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr) Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat, kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarberiistades ja nõudes, mustas ja punases keraamikas. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/maalikunst.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm EE 8. köide Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu"
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus · Kristus kala · Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenist...
Kohtla Põhikool Karin Teedla IX klass AUSTRIA Referaat Juhendaja:Marje Kaljumäe 2 Kohtla-Nõmme 2007 3 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 3 1.ÜLDANDMED.............................................................................................................................4 2.ASEND......................................................................................................................................... 5 3.LOODUS...................................................................................................................................... 6 4.RAHVASTIK..............................................................................................................................
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tä...
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta v...
Audentese Spordikool JUUGENDSTIIL Referaat Koostas: Jan Õiglane 12d 1. november 2010. a. Sisukord 1. Juugendstiil..................................3 2. Maalikunst...................................4 3. Arhitektuur..................................5 4. Graafika......................................6 5. Skulptuur....................................7 6. Kasutatud Kirjandus........................8 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide ...
JUUGENDSTIIL Referaat Juugend on 19. sajandi lõppkümnendi ja 20. sajandi alguse Euroopa ja Ameerika kunstistiil. Juugendi kujunemist mõjutas oluliselt positivistlik filosoofia ja seda kahel tasandil intellektuaalsel ja visuaalsel. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Selle loomise eesmärgid: välditi vanasid stiile ja teemade lõputut kordust ning loodi stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendi...
sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis).Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. Rooma kunstis on ka veel mustafiguuriline vaas ja punasefiguuriline vaas.
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide toot...
OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijooni...
on tingitud kuplist, millel on absoluutselt domineeriv tähtsus ja mis seetõttu tingimusteta mõjule pääseb. Arhitektuur on viimase võimaluseni lihtne ja range, ainult kupliosa detailides on märgata baroki vastukaja. Hardouin-Mansart. Invaliidide kuppelkirik ● Charles Le Brun (1619-1690) Louis XIV stiili sisearhitektuuri ja dekoori väljakujundamisel juhtiv meister. Oli maalija, kuid andis joonistusi ka sisekujunduse, skulptuuri, mööbli ja üldse kõigi kunstkäsitööalade jaoks. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, Pietro da Cortonalt. Kuid Le Brun käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. Selle stiili paremaid näiteid on Versailles`lossi siseruumid eesotsas Peegligaleriiga ja kuulus Apolloni galerii Louvre`i muuseumis. Louis XIV sisedekoratsiooni stiil on äärmiselt pompöösne ja tore. Charles Le Brun. Apolloni galerii ● Andrè Le Notre (1613-1700)
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel...
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaim...
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis es...
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
Mööbli polstrikateteks olid trükimustriline puuvillane ja kretong, mustriline samet nig šabloontrükis linane. Mööbli puitmaterjaliks mahagon, tamm, pöök. Arts and Crafts Movement (ingl.), 19. saj. II poolel levinud nn. kunsti ja käsitöö liikumine, mõjukaim arenenud tööstusriikides. Keskuseks Inglismaa, kus liikumise juhtideks olid William Morris (1834-96) ja John Ruskin (1819-1900). 1880. a-tel loodi mitmeid kunstkäsitööliste gilde (Art Workers' Guild, Arts and Crafts Exhibition Society jt.). Eesmärgiks oli taaselustada traditsioonilise käsitöö, ehitustehnika ja -materjalide (puit, tellis) kasutamine, luua keskkonnast eri kunstiliike sünteesiv tervikteos. Keskaega romantiseeriv ideoloogia oma masintootmise eituses oponeeris tööstusliku masstootmise buumile. W. Morrisele projekteeritud telliselamu The Red House (arh. P. Webb, 1859) sai liikumise arhitektuursete tõekspidamiste etaloniks
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
annaabi.ee 
