Hiina kunst (0)

Hiina kunst
Sisukord:
Kunstkäsitöö
Skulptuur
Maalikunst
Arhitektuur
Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast
3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb
ka spiraalmotiiv.
1100 ­ 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud.
Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest
geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud
fantastilistest loomafiguuridest
Pada, 5000 3000 eKr
Kunstkäsitöö 618 907
Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid).
Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud,
vabas ja voolavas stiilis, looma ja
taimemotiividega.
Esineb vormilikkust ja tehnika peenust.
7. 9. sajandist pärinev
pronksist vaas
Kunstkäsitöö 960 1280
Algab hiina keraamikas õitseaeg.
Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud
glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati
violetsete plekkidega. Rohelised nõud pragudega.
Vahel kraabiti glasuur kohati maha, et tekiksid
mustrid.
Vaaside ja nõude kõrval luuakse värvilise
glasuuriga kaetud keraamilisi figuure.
Tarbekunst
Peamised alad on metallehistöö, nikerdused,
tikandid, email ­ ja lakktööd ning eriti portselan.
Portselani valmistamise suurimaks keskuseks oli
miljonilinn Jingdezhen.
Hiinapärane materjal on jadeviit ­ läbipaistev,
kollakaroheka või pruuni värvusega kivim. Sellest
tehakse ehteid ja pisiplastikat.
Tarbekunsti iseloomustab äärmiselt puhas töötlus ja
fantaasiaküllane vormilikkus.
Hiina portselanist nõu, pärineb
ajavahemikust 16621722.
Skulptuur
Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete
kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat.
Materjaliks oli keraamika, kivi pronks, puu,
elevandiluu ja bambus.
Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas
detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi
vastu ning peen pinnakäsitlus.
1974. aastal leiti Hiina riigi ühendanud ja aastal 210
e.Kr. surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu
elusuuruses savist sõdurifiguure. Kujud on
skemaatilised ja näitavad inimese hingeelu isikupära.
Vibulaskja, keiser Qin Shi
Huangdi hauast. Terrakota
Buddha figuurid
Budismi levimise ajal, alates 3. sajandist, loodi
Buddha figuure.
Üheks tuntuimaks on hiiglaslik, 7. sajandil loodud,
25m kõrgune, kuju Louyangi lähedal.
Draakoni värava koopad
Luoyangi lähedal
206eKr. ­ 220 pKr.
Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii
reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappie ja
tinglike vahenditega kujutada elavalt inimesi ja
loomi.
Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ­ ja
akvarellmaal paberil või siidil.
Ehitus ­ ja maalikunsti teoseid on sellest ajast
säilinud vähe.
206eKr. ­ 220 pKr. Pärinev
maal
maalikunst 4. sajandil
Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene,
loomad, maastik.
Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on
kujutatud õuedaamid. Maalija oli Ku Kaizhi.
Maalitud on see tusiga ja kergete akvarellvärvidega.
Joonte käsitlus on pehme ja voolav.
Õuedaamid
Maalikunst 618 ­ 907
Eriti levinud on maastikumaalid.
Vahet tehakse kahel koolkonnal. Põhjakoolkonda
iseloomustab asjalik ja detailirikas kujutlusviis.
Lõunakoolkonnas võib kohata meeleolu toonitamist
ja vabamat maalitehnikat.
Kuulsad seinamaalid pärinevad Bäzäklikis, Turfani
lähedal.
seinamaal Bäzäklikis
Maalikunst 960 ­ 1279
Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle
saavutamiseks jäetakse esi ­ ja tagaplaani vahele
vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile.
Maalid on tehtud paberi ­ või siidirullile, mis
mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi
kümneid meetreid pikk.
Eelistatuim motiiv oli kujutada inimesi mõtisklemas
looduse rüpes.
Õpetlane
rohumaal.
Hiina maal
11. sajandist.
Ma Yuan.
Tantsimine ja
laulmine.
Liang Kai.
Luuletaja.
Lin Chun. Lind ja küpsed
õunad.
Chani koolkonna mungad
(13.sajandil)
Pearõhk pandi lihtsusele.
Kasutati ühevärvilist tussi ja lihtsaid motiive: Kogu
objekti asemel kujutati üht võimalikult
iseloomulikku ja olulist detaili.
Kujutis tehti ühte nurka, ülejäänud pind jäi tühjaks ­
nii jääti vaatajatele vaba ruumi ettekujutusele.
Maalikunst 1280 1368
Rõhk pannakse piltide jutustavale sisule
Tuntuimad maalijad on Chao Mengfu ja Jien Hui.
Arhitektuur
Põhiline on puuarhitektuur.
Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega
kaunistatud ja värvidega maalitud palk (sambad,
talad).
Iseloomulikuks on veel ehitiste katusevorm ­
mitmekorruselised katused.
Põhivormiks on puusammastele või postidele toetuv
kõrge katusega koda
Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja
puunikerdustega.
3. Sajand ehituskunstis
Levima hakkasid kaljusse raiutud templid ja
pagoodid.
Pagood ­ ehitismonument, sümboolne
austusavaldus Buddhale.
Tavaliselt püstitati pagoodid pühakusäilmete
matmiskohtadele.
Pagoodid on mitmetahulised tornehitised, korruste
vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad.
Raudne
pagood,
Kaifeng,
ehitatud 1049.
aastal.
Shanixi
pagood
Yingxianis.
Ehitatud 1058.
aastal.
Lossid ja templikavatised koosnevad üksikutest
madalatest hoonetest, mis on sümmeetriliselt
paigutatud avara õue ümber.
Rõhk pandi hoonete kooskõlastamisele ümbritseva
loodusega.
Levinud on ka auväravad ehk pailou'd
Pailou Xidis
Pailou Shenyangis
Kivist ehituskunst
Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür.
Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid,
linnajagusid ja linnu.
Tuntuim on Suur Hiina müür.
Suur Hiina müür
Kaitserajatis, mida on ehitatud 3. sajandist eKr kuni
17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid
dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest.
Müüri kogupikkus on 8851,8 km.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai
ning varustatud müüripealse tee, vahitornide,
väravate ja kantsidega, millest vahitorne on kokku
loetud umbes 20 000.
Suur Hiina müür
Kasutatud kirjandus:
Jaak Kanglilaski, Üldine kunstiajalugu (317 ­ 321)
Voldemar Vaga, Üldine kunstiajalugu (855 ­ 860)
http://et.wikipedia.org
http://www.google.ee/