Rooma kunst (0)

Rooma kunst

Referaat
Koostaja : Merlyn Valma
Tallinn 2009
Sisukord:
Sissejuhatus
Roomlaste ehitustehnika
Rooma arhitektuur
Rooma skulptuur , Rooma kunstkäsitöö
Rooma maalikunst
Pildid
Sissejuhatus:
Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt . Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks.
Roomlaste ehitustehnika
Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hüüdnime “Rooma betoon ”. Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi .
Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime “ Igavene linn”. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte.
Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist.
Rooma arhitektuur
Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele.
 Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared , võlvid ja kuplid . Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende ) katmiseks – selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida – tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
Tänu edusammudele ehitustehnikas sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni (kõikidele jumalatele pühendatud tempel) ümara siseruumi läbimõõt oli 43,5 meetrit. Seda kattis hiigelsuur kuppel , mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.
Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid Korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande – kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks..
 Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevadki meie ajaarvamise esimestest sajanditest, kui Rooma polnud enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid . Iga valitseja pidas ma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust .
Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis – monument . See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks.
Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum . Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis tohutu orjadest töövägi tegutseda üheaegselt kogu hoones . Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus , nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs.
   Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk
Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad , nn. termid . Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele.
Rooma skulptuur
Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks.
Rooma kunstkäsitöö
 
Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero , punasefiguurilised vaasid ), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning –riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas .
Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi.
Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst.
Rooma maalikunst
Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Neid oskusi rakendati seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud , seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.
Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis ). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas ); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr ( Santa Costanza kirikus Roomas).
Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili:
Marmori jäljendamine,
Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega,
Mütoloogilise sisuga seinamaalid,
Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised.
Pildid
mustafiguuriline vaas
Colosseum
Pont du Gard
Tituse triumfikaar
10