VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST; Rooma kunst (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST

Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur Põhja-Itaalias
Etruskid pärit Toscana maakonnast
Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged
Kunsti poolest seotud väga Kreekaga
Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel- ja haudehitistes)
Etruskide kunst valitses Kesk-Itaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini
Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v
Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel – poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia
Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist – aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks
Etruskide hauad : kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas ; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid
Etruskide maalikunst : peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt heledates toonides, meesfiguurid tumedamad, naised heledad; üldine laad elav, tihti maneerlik, burleskne ; sündmused igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenid, tihti ka mütoloogilised pildid ja kujutised allilmast
Etruskide skulptuur : põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika; saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel ja suur osa oli templite kaunistamisel
Märkimisväärsed on etruski vaasid , ennekõike mustade reljeefidega kaunistatud bucchero-vaasid

ROOMA KUNST

Rooma kunst ei olnud rahvakunst , see oli aristokraatne ja ametlik kunst
Roomlaste saavutused on märkimisväärsed eelkõige ehituskunstis, portrees ja ajaloolises reljeefis
Rooma ehituskunst : olulisim iseärasus on võlviehitus – silindervõlv, ristvõlv; kreeka sambaehituse rakendamine, kasutamine dekoratiivse elemendina; stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus; püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust; foorum – lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, tähtsad ehitised seal olid tempel ja basiilika (kohtu- ja kaubamaja)
Basiilika – pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks
Marcelluse teater, Maison carrée Lõuna-Prantsusmaal mis on näide vanaitaalia ja kreeka elementide ühendamisest, Colosseum (rooma kaarehitis on ühendatud kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose)
Traianuse foorum – üks esimestest suursugustest rooma ehitistest
Pantheon – esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele
Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine
Traianuse samba reljeefid – ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus
Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika (reljeefidega kaunistatud savinõud)
Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiil-imiteerib kivikonstruktsiooni , figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil- pole enam ruumi laiendamise põhimõtet, seinal jälle ruumi piirav tähendus, seina keskel maal, kõik ornamendid pinnamustrid, tõsised värvid. 4.stiil: neljas stiil- heledad, ilusad, rikkalikud, kirjud , karjuvad värvitoonid, püüti jälle ruumi laiendada, kasutati krohvilustusi; mosaiiki kasutati kõikide stiilide puhul, nende kunstiline väärtus on väike

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 9 allalaadimist

VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST; Rooma kunst #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lvain Õppematerjali autor

VANAITAALIA kunst ETRUSKIDE KUNST Rooma kunst foorum Basiilika inkrustatsioonistiil arhitektuurstiil aatrium

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise

Kunstiajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk