Egiptuse kunst (1)

EGIPTUSE KUNST
Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont:
1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine
2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna
I Arhitektuur
Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid.
Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi :
mastaba → astmikpüramiid → püramiid
Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal.
Näiteid püramiididest:
* Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1)
* Chephreni püramiid (142 m kõrge).
* Mykerinose püramiid (66 m kõrge). Kõige hoolikamalt ehitatud.
Suurte püramiidide kõrval olid väiksemad püramiidid ja mastabad , moodustusid terved surnute linnad. Püramiidid on kõik pärit Vana riigi ajast. Ehitati aastakümneid, tohutu tööjõukulu.
Suur sensatsioon oli 1922. aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide ( mask , troon).
Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk).
Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool.
Väravaehitist nimetati püloon.
Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid.
Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured – Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum.
Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel . Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette.
Egiptuse arhitektuuri üldilme – masendav suurejoonelisus.
II Kujutav kunst
Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst – madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid.
Pinnakunstile on iseloomulik:
* tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena
* perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles
* reljeefide osaks on alati hieroglüüfid
* inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis – nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates
Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene.
Skulptuuri võib jagada kaheks:
1) vaaraode ja ülikute portreed – kindlad poosid , pidulikud ja tardunud ilmed
2) lihtinimeste kujutised – elavamad, vabamad . Näiteks „Kirjutaja“.
Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi : Amon -Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse.
Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik . Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest.
Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast , fajansist ilu- ja tarbeesemed ). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni väimees!).