Ajaloo Kontrolltööks valmistumine nr. 2 9.klass (0)

Sufražettid
Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat ) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist.
Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng
Suurbritannia
Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti.

• Toimis põhiseaduslik monarhia .
  
• Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki.
  
• Seadusi võttis vastu parlament , ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga.
  
• Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks.
  
• Kuigi enamus ajast valitsesid riiki konservatiivid , juhtis ka Tööerakond valitsust.
  
• Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.
  

Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi (ehk Briti Rahvaste Ühenduse). Dominioonid olid Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus ). Neid ühendas Suurbritanniaga see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat (esindas kohapeal kindralkuberner ).
Iirlased võitlesid välja dominiooni staatuse ja hiljem kuulutati suurem osa sellest iseseisvaks riigiks. India saavutas iseseisvuse peale II maailmasõda.
Prantsusmaa
Prantsusmaa majandus arenes paremini kui Suurbritannia oma. Tänu sõja võidule liideti riigiga uusi maid ja aitasid ka reparatsioonimaksud. Varem olid olnud Prantsusmaa põhialadeks põllundus, aiandus, karjandus ning veini ja suhkru tootmine. Prantsusmaa arenes nüüd aga tööstusriigiks – edenes siidi -, sameti-, parfümeeria-, kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Samuti ka masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Peaaegu kõikides Euroopa riikides tunti Prantsusmaa kalakaupu.
Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev, mida ainult tugevdas võit I maailmasõjas. Tegutses palju parteisid. Keskmiselt oli valitsuse eluiga lühike: 20 aasta jooksul 41 valitsust.
Suutmatus Prantsusmaal majanduskriisi alla suruda, suurenes soov diktatuurile. 1934. aastal toimus meeleavaldus, üritati hõivata parlamendihoone , kuid see suudeti peatada. Prantsuse ühiskonnas tekkis ohutunne.
Loodi Rahvarinne diktatuuriohuga võitlemiseks. Nad võitsid valimised ja hakati ümberkorraldusi tegema. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, vähendati töönädala pikkust palka muutmata, võeti vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel.
USA sisepoliitika
Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president . Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega – mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega)
Keeluseadus ja maffia
1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist , müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone.
Uus kurss
Presidendi Franklin Delano Roosevelti uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste olukorda (nt. Maaviljakuse kavad, pensionikindlustusseadus).
Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur
Autoritaatne

• Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte.
  
• Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi.
  
• Rahval puudub võimalus riigi juhtimises.
  

Totalitaarne

• Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle.
  
• Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või surmalaagritesse saatmine)
  
• Taotleb seda, et ühiskond oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutud.
  

Totalitaarne ühiskond (tunnused)

Kontroll mõttevalduste üle ja väljendamisvõimaluste üle.

Inimõiguste rikkumised.

Pidev hirmu all elamine.

Pisiasjadeni ühtlustatud.
Juhikultus
Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda .