Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa
loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit
· sooritati rüüsteretki Saksi, Baieri, Prantsusmaa ja Itaalia linnadesse · ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a. · pärast lüüasaamist jäädi paiksemaks · vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku c) Ungari riigi algus: · esimeseks tõeliselt kristlikuks valitsejaks sai Geza poeg Istvan Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi alguseks 10. Suurbritannia rahvaste kujunemine a) Keldid Alkoduks oli tänapäeva Prantsusmaa, sveits ja Saksa alad. Laienemine alates 10 saj ekr - Suurele alale Kesk- ja Lõuna Euroopasse, üle Alpide Itaaliasse, Musta mereni, kreekasse, pürenee poolsaarele. Briti saartele ja Iirimaale liiguti omavaheliste hõimutülide ja germaanlaste survel (prantsusmaa ja belgia aladelt) majandusedu aluseks rauatootmine ja sepapde osavus. Relvad ja tööriistad olid hinantu dkaubad ka Roomas. Rauaadraga sai harida ka raskemaid muldi
riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid. Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Neil kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Ülerahvastatuse tõttu tungisid keldid Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7
tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted
mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool, tegelesid siis põhiliselt
1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon.
kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks. Roger II kroonimise mantel. § 25. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. Rändrahvaid on mitmeid. 7.sajandist eKr kuni 3. saj pKr elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal iraani keeli kõnelnud sküüdi hõimud. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
42 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid