Rooma kunst (0)

Sissejuhatus
Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne. Peaaegu kõik on üle võetud kreeklastelt ja etruskidelt. Samas roomlased olid ise väga targad ja tänu neile on meil praegu olemas mitmed tehnilised avastused, milleta tänapäeva kunsti ja arhitektuuri eriti ette ei kujutaks.
Rooma arhitektuur
Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Mõlemate arhitektuuris oli kasutusel lihtne templitüüp, mis osadelt sarnanes Kreeka templiga, aga selle proportsioon oli teistsugune. Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel. Hoone ees oli koda, mille katus toetus sammastele.
Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Roomlased leiutasid ka lubjamördi, mida sai segades omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama mitmekesisema plaaniga ja suuremaid ehitisi .
Roomlased hakkasid ka kasutama kreeklaste sambaid. Roomas aga kaotasid sambad oma algupärase ülesande – hoida üleval mingit ehitisosa. Sambad muutusid vaid kaunistusteks.
Võidukate väejuhtide auks püstitati triumpfikaari. Triumfikaartel otsene ülesanne puudus. Nende dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, skulptuure.
Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid põletatud tellis ja betoon.
Hakati ehitama ka inimeste lõbustamiseks mõeldud teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum . Colosseum on 50 meetrit kõrge ja 527 meetrise ümbermõõduga. Selle ehitamist alustati 70. aastal pKr ja lõpetati 12 aastat hiljem. Kuigi üle poole Colosseumist on hävinenud on ta siiamaani Antiik-Rooma tähtsaim mälestusmärk.
Ühiskondlikest ehitistest olid kõige tähtsamad saunad . Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Tänapäeval nimetatakse selliseid ehitisi spaadeks.
Keisrite ajal hakati lammutama vanu ehitisi ja ehitati uusi range planeeringuga foorumeid. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread.Foorumil oli üks sissepääs. Väljaku tagaküljel asus basiilika . Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut , tehti äritehinguid ja korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks.
Sõjaväe liigutamiseks oli vaja korralikke teid. Teed ehitati hästi kapitaalsed ja võimalikult otse, üle soode ,orgude ja mägede.  Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega ja vahed täideti tsemenditaolise seguga . Vihmavee äravooluks kaevati teede kõrvale kraavid .
Rooma skulptuur
Roomas ehitati peamiselt portreid ja vabafiguure, aga ka reljeefe ja skulptuure. Roomlased kujutasid iseend , erinevalt kreeklastest, kes kujutasid jumalaid ja olümpiavõitjaid. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlaste omapära oli selles, et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema kohaloleku. Tõenäoliselt kasutati sarnasuse saamiseks vahast surimaske.
Kui esivanemate austamine oli tagaplaanile jäänud, hakati kujutama riigle teeneid osutanud inimesi.
Rooma maalikunst
Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud.
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid.
Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud , seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.
Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed.
Maalide temaatika on mitmekesine . Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid.
Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili:

• Marmori jäljendamine
  
• Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr)
  
• Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr)
  
• Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr)
  

Rooma kunstkäsitöö
Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat,  kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarberiistades ja –nõudes, mustas ja punases keraamikas .
Kasutatud kirjandus
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/maalikunst.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.ht m
EE 8. köide
Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu"