Vene
rahvariided Vene
rahvariiete
keskseks elemendiks on sarafan ehk pikk vene pihikseelik.
See on
unikaalne ja väga kaval
riideese , kuna sobib selga igasuguse
kehakujuga naisterahvale. Näiteks ei õmmeldud pulmariideid igale
neiule eraldi, kuna see oli küllaltki
kulukas . Pulmariided anti
edasi põlvest põlve – ja need sobisid nii pikale kui ka
lühikesele, peenikesele või korpulentsemale – pikkust sai
kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha
ebatäiused. Vene
rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka
esimesed Venemaa valitsejate abikaasad.
Rahvarõivad
vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö
iseloomule . XII–XIII
sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa
põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi
erinevusi.
Põhjapoolsed
piirkonnad (Vologda, Arhangelsk,
Novgorod , Vladimir) jäid XIII–XV
sajandil rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes
sealmail edukalt kunstkäsitöö.
XVIII sajandist alates ei tekkinud
sinna
kanti ka suuri tööstuskeskusi,
niisiis säilisid rahvale
omane eluolu ja kultuuri
terviklikkus . Just sellepärast jäi püsima
põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid
välised mõjutused.
Lõunapoolsete
alade (Rjazan, Tuula,
Tambov , Voronež, Penza, Orjol,
Kaluuga)
rahvarõivad seevastu olid oma
olemuselt mitmekesisemad.
Elanike
sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu,
Moskva riigi kujunemine,
naaberrahvaste
mõju – kõik see jättis oma jälje rõivastuse muutumisse ja
mitmekesistumisse. Peale põhja- ja
lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused
veel kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste
vahel. Rahvarõivad
erinesid suunitluselt (igapäevane, pidulik,
pulma-, matuserõivas) ning kandja
vanusest ja perekonnaseisust
tingitult. Kõige pidulikumaks peeti
punasest kangast rõivaid. Rahva
ettekujutuses olid mõisted
krasnõi
(
красный
– punane) ja
krassivõi (
красивый
– ilus)
ühetähenduslikud.
Põhilised
kangad , millest
talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane
riie ja
vill , XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass,
brokaat ,
kumatš
(erepunane
puuvillriie),
sits , satään, värviline kašmiir.
Naisterõivad
erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja
lisandite paigutuse
poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised
kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool
eelistati vaipseelikut.
Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk,
põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste
omaga sarnaselt
avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine,
õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase
tikandiga.
Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli
ornamendiga
kaunistatud
hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige
rikkalikumalt
oli
mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid
särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis
pihtseelikuga. Lõuna pool kanti – nagu öeldud – rohkem
vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud
rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest
vooder . Jalas kanti
nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid.
Rõivastus
on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha
kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab
riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo
eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele
grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja
kohta informatsiooni tänu
rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse
vara
rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid
sellest näiteks seelikute arv naise
seljas ja nahkpüksid mehe
jalas. Need olid silmaga nähtavad
signaalid oma positisooni
näitamiseks ja rõhutamiseks.
Rahvarõivastes
on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille
kohaselt
abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla,
neiu aga jätab
need
katmata.
Naised
armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist
ehteid , ripatseid,
helmeid
ja kõrvarõngaid.
KASUTATUD
KIRJANDUS:
http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.ht m http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html http://gallery.lib.haapsalu.ee/index.php/Loeng-Kesk-Venemaa-rahvariided-4-02-2012
Kõik kommentaarid