Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene rahvariided (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vene rahvariided
Vene rahvariiete keskseks elemendiks on sarafan ehk pikk vene pihikseelik. See on unikaalne ja väga kaval riideese , kuna sobib selga igasuguse kehakujuga naisterahvale. Näiteks ei õmmeldud pulmariideid igale neiule eraldi, kuna see oli küllaltki kulukas . Pulmariided anti edasi põlvest põlve – ja need sobisid nii pikale kui ka lühikesele, peenikesele või korpulentsemale – pikkust sai kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha ebatäiused. Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad.
Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule . XII–XIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi.
Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod , Vladimir) jäid XIII–XV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus . Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused.
Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov , Voronež, Penza, Orjol,
Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad.
Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine,
naaberrahvaste mõju – kõik see jättis oma jälje rõivastuse muutumisse ja
mitmekesistumisse. Peale põhja- ja lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused veel kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid suunitluselt (igapäevane, pidulik, pulma-, matuserõivas) ning kandja vanusest ja perekonnaseisust tingitult. Kõige pidulikumaks peeti punasest kangast rõivaid. Rahva ettekujutuses olid mõisted krasnõi (красный – punane) ja krassivõi (красивый – ilus) ühetähenduslikud. Põhilised kangad , millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane
riie ja vill , XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat , kumatš
(erepunane puuvillriie), sits , satään, värviline kašmiir.
Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga
kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt
oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti – nagu öeldud – rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder . Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid.
Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks.
Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille
kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab
need katmata.
Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid , ripatseid,
helmeid ja kõrvarõngaid.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.ht m
http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html
http://gallery.lib.haapsalu.ee/index.php/Loeng-Kesk-Venemaa-rahvariided-4-02-2012
Vene rahvariided #1 Vene rahvariided #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor natalyk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Venelased ja hiinlased võrdlus
9
docx

Venelased ja hiinlased võrdlus

VENE KÖÖK Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast

Kultuur
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam

Kultuurid ja tavad



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun