Kunsti Liigid (1)

Arhitektuur ehk ehituskunst
Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne.
Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist.
Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas.
Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt .
Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele .
Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunstilise väärtuse.
Arhitektuuri liigitatakse:
* sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik , kabel)
* profaanarhitektuuriks (loss, kindlus , elamu, avalikud hooned)
* maastikuarhitektuuriks (aed, park)
*Sakraalarhitektuuriks
Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis , väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge ) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust.
.Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Sakraalarhitektuuri ehedaim näide on kloostriarhitektuur, kus igal detailil on oma tähendus.
*Profaanarhitektuur: ilmalikke hooneid ei ole palju jäänud, sest oli keskendutud kiriku teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süžeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud; inimfiguuridki on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised.
* Maastikuarhitektuur
Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis
tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab väliruume ja selle elemente.
Aga milleks üldse maastikku kujundada? Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel on hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt inimestele
meelepäraseid (mugavaid, turvalisi ja huvitavaid)maastikuruume elukeskkonna osana .
TARBEKUNST
Tarbekunst on kunsti ala mis hõlmab tarbe – ja dekoratiivesemete kunstilise kujundamise.
Tarbekunsti objektiks on aga peaaegu alati mingi tarbeese, millele antakse peale tema tarbimisväärtuse veel juurde iluväärtus ehk siis kaunistatakse igasuguste erinevate asjadega et oleks hea vaadata. Sellega ei tõesta eseme praktilist tarbimisväärtust. Näiteks vihik mille kaan on värviline pole parem sellest vihikust mille kaan on valge.
Tarbeese mis pole vajalik, nimetatakse dekoratiiviks
.Tarbekunsti liigitatakse:
* Tekstiil
* Puittehnika
* Klaastehnika
* Keraamika
* Nahakunst
* Metallikunst
*Tekstiil
Tekstiilikunst on kogu maailmas vanimaid tarbekunstialasid.Varane tekstiiliajalugu põhineb suuresti legendidel, kuna kangas hävib kergesti aja ja ilmastikutingimuste mõjul. On ideid, mis saavad alguse minevikust ja sukelduvad tulevikku.
Tekstiilkunst ehk tarbekunstiala: esemete kudumine , heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja kunstikiudaineid. Kaunistus tikitakse, trükitakse, maalitakse või on koekirjaline.
*Puittehnika
Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad.
Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon.
Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri , rasplit ja saagi.
*Klaastehnika
Klaaskunst on tarbekunstiala . Klaasist tehakse vaase , jooginõusid , peegleid jms . Klaasi ilu paikneb läbipaistvuses , säras ja värvitoonide rohkuses . Tehakse ka kahekihilist ehk kahelist klaasi , valget piimklaasi ja paksu kristallklaasi , mille sära tugevdatakse lõigetega .
Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed .
Vormimis – ja viimistlus võtted liigituvad kaheks :
1 . Kuumtöötluseks – Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine .
2 . Külmtöötluseks – Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine .
*Keraamika
Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel.
Keraamikaks niemtatakse ka põletatud savist tooteid - nii ehitusmaterjale ja - osi kui ka nõusid, iluasju ja kujusid . Et selline ese vett peaks, kaetakse ta vaaba ehk glasuuriga. Värvilist keraamiakat tehakse vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka maalingutega. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist.
*Nahakunst
Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst.
Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist, naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist.
*Metallikunst
Metallikunst on tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle ning nende sulameid. Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine. Peamiseks metalli töötlemisviisiks on tagumine. Metallikunsti tooted on tarbe - ja ilunõud, ehted , küünlajalad, orderid ja medalid, arhitektuurne sepis jms.
Esemeid kaunistatakse muuseas pinna täppimise või tembeldamisega, puhandumis
KUJUTAV KUNST
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav kunst on kunstiaru, mis peegeldab tunnetavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemis meelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele – tume, valgus – vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kitsamas mõttes on kujutava kunsti liigid grafika , maalikunst ja skulptuur .
See liigitakse:
* Maalikunst
* Graafika
* Skulptuur
*Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.
Maalikunst: vitraaž, tahvelmaal ( tiib /kappaltarid), fresko , raamatukunst, miniatuurmaal .
Vitraaž oli kõige silmapaistvam osa, aknad jäid peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna.
Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud.
Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika . Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak.
-seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad , liikuvad ja väljendusrikkad figuurid . Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid , kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat.
-miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele.
*Graafika
Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist.
Hiinas hakati graafikat viljendama 2.sajandil. Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist.
Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp - ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiats- või tušijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli või mõnda teise materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend.
*Skulptuur
Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm.
Skulptuur tähendaks sellist tööviisi, kus mingi materjali rahnust hakkatakse tükke ära võtma, maha raiuma või lõikama, kuni saadakse soovitud kuju.
Skuptuur võib olla igast küljest vaadeldav ja töödeldud.
Eri materjale vormitakse erisuguste töötlemisviisidega. Selle põhjal jaguneb skulptuur kaheks. Raidkunstiteosed raiutakse kivist või siis nikerdatakse puidust. Plastikteosed voolitakse savist või plastiliinist või siis valatakse metallist.