Kunstiliigid (0)

Paikuse Põhikool
Kunstiliigid
Janely Tilk
7 a
2009
Arhitektuur e ehituskunst
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist.
Arhitektuuri liigitatakse:

• sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik , kabel )
  
• profaanarhitektuuriks (loss, kindlus , elamu, avalikud hooned)
  
• maastikuarhitektuuriks (aed, park)
  

Kujutav kunst
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst.
Graafika
Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike.
Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika.
Skulptuur
Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval.
Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks.
Otstarbe järgi eristatakse:

• monumentaalskulptuuri
  
• monumentaal-dekoratiivskulptuuri
  
• vabaplastikat
  
• pisiplastikat
  

Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos .
Maalikunst

Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.

Maalikunsti liigid

Tehnikate järgi

• akvarell
  
• fresko
  
• pastell
  
• seko
  
• tempera
  
• õli
  
• jne
  

Ainestiku järgi

• abstraktne maal
  
• maastikumaal
  
• meremaal
  
• natüürmort
  
• portree
  
• sõjamaal
  
• jne
  
• 
  

Loomemeetodi järgi

• ateljeemaal
  
• vabaõhumaal
  
• jne
  

Pinna järgi

• laemaal
  
• seinamaal
  
• tahvelmaal
  
• jne
  

Funktsiooni, suuruse vmt järgi

• dekoratiivmaal
  
• diptühhon
  
• miniatuurmaal
  
• monumentaalmaal
  
• triptühhon
  
• jne
  

Tarbekunst
Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega.
Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid:

• Klaasikunst
  
• Nahkehistöö
  
• Tekstiilikunst
  
• Vaibakunst
  
• Metallehistöö
  
• Sepis
  
• Keraamika
  
• Puitehistöö
  

Puitehistöö
Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad.
Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon.
Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri , rasplit ja saagi.
Nahkehistöö
Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse , sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Kunstnik valmistab disain, kingi , kotte, karpe ning köiteid.
Keraamika
Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.
Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks:

• Valamine
  
• Vormimine
  
• Pressimine ehk stantsimine
  

Metallehistöö
Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks.