NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tar...
docstxt/1320172641131948.txt
docstxt/1320080964131948.txt
joonistatud puupulga või näpuga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised värvid olid punane, must, valge ja kollane. 7. Mida on teada vanimast skulptuurist? On teada, et see on pärit Austriast, Willendorfist ja see on kivist nausekujuke. Selle nimi on Willendorfi Veenus. Pärit on see umbes 30000 25000 vahemikust eKr. 8. Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiliseks revolutsiooniks nimetatakse põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. Mõju kunstile: mitmekesistus käsitöö 9. Mille tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentide vastu? Uskumine nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse. Küsimused ja vastused 10. Mis on megaliitehitised? Milliseid nende liike tunned? Megaliitehitised on suured usulised monumendid
Katus oli lame ning toetus puidust palkidele. Arvatavasti oli neil majadel ka teine korus, mis oli valmistatud puidust ning mida kasutati töö tegemiseks. Seinad olid seest poolt viimistletud sileda krohvikihiga ning harva esines ka seinamaalinguid. Seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati panipaikade- ja kappidena. Köögid olid teistest ruumidest eraldatud. 3. Hacilari linna mudel. Cayonu Cayonu oli neoliitiline asula Lõuna Türgis, mis asustati umbes 7200 6600 a. eKr. Linn asus tauruse mäe jalamil. Tegemist on vanima seniavastatud asulaga Türgis. Asula moodustas umbes 200 m-se läbimõõduga ala. Arvatakse, et kogu elanikkond koosnes 100 200-st inimesest ning asula 25 50-st ehitisest. Asula üldise paigutuse järgi moodustus linna keskele ruudukujuline väljak, mida ümbritsesid ristkülikukujulised majad. Hooned ja ka üksikud ruumid olid iseloomulikult ümarate nurkadega
suhteid. Kirjutise esimeses osas on ülevaade antiikkultuuri ajastutest ning teises osas käsitlen selle mõjutustesi järgnenud kunsti- ja kultuurivoogudele. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 1. Antiikkultuuri ajastute ülevaade 1.1. Neoliitiline kultuur. Neoliitikumi algust seostatakse VII aastatuhandel Lähis-Idas põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. Usutakse vaime ja loodusnähtusi ning tihtipeale seostatakse end loomadega. Austatakse esivanemaid läbi erinevate riituste ja tseremooniate. Sellest ka kujud ning maskid, mida kasutati rituaalidel. Loodusjõudude seaduspärasustest inspiratsiooni saades sündisid ornamendid (pärit ld.k. ,,ornare"-kaunistama), mida loodusrahvad sidusid maagiaga pigem kui
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur
Esiaja kunst Kunsti tekkimine Inimese areng Inimese areng väga pikk Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised ke...
Tähendab üldse vanemat kiviaega. Kunstiteosed sellest ajast: Willendorfi veenus. Tehti seinamaale. Nt: Lascaux koopamaalid (1500010000 eKr) Prantsusmaal. Koopamaalid kujutasid loomi ja ka inimesi. Joonistati et saada jahiõnne. Ning maaliti looduslikke värvide ja asjadega. Levinud värvidmust, pruun, ookerkollane. Sellest ajast leitud ka pisiskulptuure. 3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk muutus animismi asemele usk teispoolsusesse kunstiobjektiks said sümbolid, "vahendava" taieste loomine. N: ornament kui müstilist või kaitsvat tähendust omav märk. Teispoolsuse vahendajad hõimukultuuris samaanid (kasutasid maske). Esivanemate kultusest tõukus üldistatud esivanemate kujutise loomine
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et
Meseoliitikum · Algas peale jääaja lõppu. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum · Algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga. · Väike paksu naise kujuke ,,Willendorfi Veenus" · Piklik rahn: menhrin. · Dolmenrõhtsed ja püstised kivid, haudehitis. · Neoliitikumi algust seostatatakse põlluharimise ja looduskasvatuse muutumisega peamiseks elatusalaks/inimesed jäid paikseks. · See oli suur murrang inimkonna ajalood nn neoliitiline revolutsioon. Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS · Sakraalsakraalarhidektuur on kultusliku otstarbega arhidektuur, nt. Buddha kujud · Profaanprofaanarhidektuur on ilmaliku funktsiooniga arhidektuur, nt. Lossid,
(25000- 30000 a tagasi elas külmenevas euroopas) ja homo sapiens sapiensiks(200000 a tagasi hakkasid arenema ja 70000 a tagasi rändasid aafrikast välja) , 250000- 30000 a tagasi elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja eneoliitikumiks (ratasveok, toortellised, 5000eKr, niisutussüstemid). Pronksiaeg- 2500 eKr, tulid pronksist tööriistad, kõplapõllundus asendus künnipõllundusega (muutus meeste tegevusalaks), tekkis tööjaotus ja eraomand(kihistumine). Rauaaeg- 1300 eKr hetiidid hakkasid kõigepealt tegelema raua sulatamisega.
Kunstiliigid · Arhitektuur ehk ehituskunst: * Sakraalarhitektuur - usuga seotud hooned nt. kirik * Profaanarhitektuur - kõik muud ehitised nt. kool, elumaja · Skulptuur ehk kujud: * Ümarplastika - saab vaadata igalt küljelt * Reljeef - on tehtud kuskile peale, külge. Saab vaadata ainult eest. · Maalikunst: * Seina - maalitud seinale. Tavaliselt suured. * Tahvel - võivad olla väiksed ja suured. Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud. * Miniatuur - raamatumaal · Graafika: * Tasapinnaline kujund, mis kraabitakse plaadile, täidetakse värviga ja trükitakse paberile. · Tarbekunst: * Nt. vaas, küünlaalused jne. Tehakse ainult üks unikaalne tarbeese. Kiviaja kunst Koopamaalingud tehti selleks, et suurendada jahi õnne. Maailma vanim sku...
- tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene) - asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi 7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos? Inimesed hakkasid rohkem tegelema põlluharimisega ning muutusid paiksemaks. 8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik? SUMERID - Tigrise ja Eufrati äärsed alad - u. 5500 a. tagasi - teadmised astronoomiast, religiooniga seotud müüdid, kiri, leiutasid ratta EGIPTUS - veidi enam 5000a. tagasi - püramiidid, palsameerimine - valitsejad: Ramses II, Menes I
5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11
laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade. 9. Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis?
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
kasutamine e. Hankiva majanduse õitseng · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, jõgede ja järvede ääres, mõned mererannad või väikesaartel · Matmiskombed Asula teriitooriumil või isegi põranda alla, kaasa amuletid merevaigust või luust Nöörkeraamika al 3000 eKr ehk venekirveste kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad Algas üleminek põlluharimisele, toimus neoliitiline revolutsioon. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Algas üleminek rändavalt põlisele eluviisile · Matmiskombed - Pronksiaeg al 1800 eKr ASVA kultuur-kindlustatud asula järgi Saaremaal · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, sarveluu pronksiaja algul · Tegevus-/elatusalad Karjakasvatus, maaviljelus, vanimad põllud Põhja-Eestis, hankiv majandus teise järguline · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Kindlustatud asulad
-Evolutsiooniline haiguste põhjustaja. Olukord, mille korral valdava osa enda eksisteerimise ajast on inimene veetnud teistsuguses keskkonnas ja viljeledes teistsugust eluviisi kui praegu. Kaasaajaga võrreldes inimese kujunemisel valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast. Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. (kasvajad, vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi). 8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole) Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus paikseks ning rahvaarv kasvas. Mõju tervishoiu ajaloole: neoliitiline revolutsioon põhjustas tingimuste
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Euroopas asuvad koopa joonistused Altamiras (Põhja-Hispaanias, Altamira koobas, umbes 15 000 aastat vanad, esimene avastatud koopamaal pärineb sealt (1879 aastal)) ning Lascauxis (Prantsusmaal, vanus umbes 10 000 15 000 aastat, avastati 1490-ndal aastal laste poolt, kes oma koeraga mängides talle järele jooksid. Inimest kujutati väga harva. Esimene teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega. Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr
mida teostati enne jahile minekut. Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada. Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast, nimetatakse totemismiks. Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks. 4. Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid (kiviaeg anastav majandus, neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer
naabruses, samuti Lõuna-Soomes. *Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti,Läti,Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kultuur sai nime Narva jõe järgi. *Kammkeraamika kultuur- neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000
7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline revolutsioon üleminek loomakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjapoolsetes riikides loetakse neoliitikumi alguseks savinõude kasutuselevõttu. Kõige varasem neoliitiline kultuur Eesti aladel kannab nimetust Narva kultuur. Sealt pärinevad savinõude killud. Esimesed oli koonusekujulised, neid polnud võimalik maha panna, toetati kividega, et see püsiks püsti. Savikoostis ei olnud ühtlane. Lisaks savile oli seal ka kivipuru, teokarpe, rohtu jms. Savinõud on olnud ka kaunistatud
13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. 15. MAAGILINE TOIMING Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. 16
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
Toimus poliitiline ja kultuuriline taassünd, kirjutati ümber kirikuisade teoseid ja piiblit, rajati kirikute ja kloostrite juurde koole. Karl Suure keisririik saavuats tema ajal oma suurima ulatuse. Tema poegade ajal oli riik algselt stabiilne, kuid pärast poegade pikki omavahelisi tülisid jagati riik Verduni lepinguga kolmeks. Lääne-Framgi riik, Lõuna-Frangi riik, Ida- Frangi riik. PILET 3 Viljelusmajanduse algus ja metallide kasutuselevõtt Viljaka poolkuu ala ja neoliitiline revolutsioon. Metallide kasutuselevõtt.Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Viljaka poolkuu ala- sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud. Neoliitiline revolutsioon- üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
samuti Lõuna-Soomes. 6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad. Tegevusalad: kalastamine, jaht, korilus, hülgeküttimine. Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga. 8.Mis iseloomustab venekirveste kultuuri ja asukaid? Vastus.Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud
need alad ära vallutanud. See kaartide kasutamise meetod oli täiesti uus tema arendas selle välja ja läks sellega arheol. ajalukku 20 saj alguseks oli persetäis arheolooge, kes kõik tahtsid midagi leida ja uurida hakati aretama erinevaid teooriaid leidude põhjal. Üha enem tekkis ulatuslikke teooriaid ja üks oli toodud välja Child-i poolt kes, tõi euroopa muinaskultuuride uurimisse sisse mõiste NEOLIITILINE revolutsioon. Nägi et inimkonna ajaloos on kõige suurem murrang toiminud neoliitikumi alguses või üleminekul neoliitikumi. siis kui toimus üleminek viljelusmajandusele. oli kõige suurem pööre inimkonna ajaloos üleminek viljelusmajandusele. Siit ka mõiste neoliitiline revolutsioon mis sisuliselt tähendab üleminekut viljelusmajandusele. 20 saj on arheol. arv kasvanud. Üksikuid uuriaid on raske esile tõsta keda välja jätta
· Heureka- ma avsatasin (archimedes karjus, kui avastas) Mõisted: ajalooline aeg-koondnimetus inimkonna ajaloole alates kirjalike allikate tekkest tsivilisatsioon kindlal geograafilisel alal paiknev inimühiskond, koos vaimse ja materjaalse kultuuriga primaarne tsilivisatsioon kõrgkultuurid kujunesid ise, abi ei saadud kellegilt, teistest sõltumatult sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket neoliitiline revolutsioon- tähistab inimkonna üleminekut alastavalt majanduselt (looduse andidest, ei kasvatanud ise midagi) viljevale majandusele (ise istutasid ja kasvatasid) hellen-kreeka keelt kõnelevad rahvad barbar-muukeelsed rahvad akropol- ülalinn, kaljunukil kõrgem linnaosa, kus asusid templid agoraa-allinn, asus tegelik linnasüda (koosoleku ja turuplats) aristokraatia- võim, mis on koondunud piiratud seltskonna aristkoraatide kätte
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh. Hääbumise põhjus James Watt Tehnoloogia areng Heaoluriik · Resursside ümberjagamine · Tulu läheb sotsiaalsfäärikatteks (pensionäärid, haridus, toetused) · püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub maj. ja tulude jaotamisse.
Inimeste arv külas sõltus sellest, palju toitu oli. Kuni 40 inimest moodustasid ühe kogukonna, paras hulk, et hankida ja jagada toitu võrdselt. Eesti aladelt matusepaiku pole leitud, Lätist on leitud, kuna on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega.
1.-2. Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 4 järku: 1 Kosmiline evolutsioon (meie jaoks esimesed 10-11 mlrd a.) a. Maa vanus 4,5-5 mlrd a. 2 Keemiline evolutsioon (eeleluline) "mõned miljonid a. a. "Ürgpuljong" Oparin-Milleri katsed (CH4, NH3, H2O) b. Mikrokerad 3 Bioloogiline 4 mlrd a. 4 Sotsiaalne 1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a) a. Neoliitikum 10-20 tuh a. b. Neoliitiline revolutsioon (Levant, Palestiina, Mesopotaamia) 1, 2 otsene informatsioon 3 geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine 4 sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine Evolutsiooni tõendid 1 Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi 2 Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad) a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid b. Lootelise arengu võrdlus 3 Keemilise koostise võrdlus
Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid.
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad,
Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.. Siis hakati surnuid matma elamute põranda all(seda tehti selleks et surnu headus jääks elamusse), hauapanusteks olid ehted ja tööriistad. Seos soomeugrilastega, sest kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased. Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr. Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid). Lihvitud silmaaukudega paadikujulised kirved. Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga),
Hakkasid kujunema inimrassid. 2) Kesk-Paleoliitikum, mis algas 300 000 aastat tagasi ja lõppes 40 000 aastat tagasi. 4 3) Hilis-Paleoliitikum ehk Ülempaleoliitikum, mis algas 40 000 aastat tagasi ja lõppes 12 000 aastat tagasi. Valdavaks sai Homo sapiens. 3. Milliseid kultuure eristab paleoliitikumis Gabriél Mortillet? Chelles kultuur ja Acheul kultuur. 4. Millal algas ja millal lõppes neoliitikum? Lõppes metallide kasutamiselevõtmisega. 5. Millal toimus neoliitiline revolutsioon ja mida see tähendab? Neoliitikumi tähtsaimaks sündmuseks on neoliitiline revolutsioon, mis märgib küttimise, kalastamise ja koriluse asendamist põllunduse ja loomade kodustamisega. See algas 12000 - 8000- 7000 eKr Ees-Aasias. 6. Millal võis hakata kujunema Homo religiosus? Eeldatavasti toimus paleoliitikumis. 7. Mida tähendab Homo necans? Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni.
hakkas väliste mõjude põhjal pöörama tähelepanu ka sisemistele arengutele. Ei välistanud kumbagi ja püüdis nn sümbioosi. On kolm piirkonda kus põllud on piisavalt viljakad, et tekitada põllumajandust - kus tekiks ülejääk. Mesopotaamia, Egiptus ja Indus. Leidis, et teine suur mõjutegur on mettallurgia ja see nii spetsiifiline värk, et vaevalt see paljudes kohtades tekkis ja pigem levis. Kaks olulist järku inimkonna arengus-põlluharimine ja metalli kasutusele võtmine. Neoliitiline revolutsioon e üleminek karjakasvatusele ja põllumajandamisele, linnarevolutsioon-linnastumine tõi tsivilisatsiooni. Sellised mõtted kujunesid 20-30. Vaadetelt vasakpoolne ja külastas Stalini kutsel NSVL. Kõik polnud roosiline, kuid sai teatud mõjusid ja NSVL arheoloogidelt. Leidis, et marksismis on uba. Sisemiste arengute põhjused olulised ja ka ideoloogia tuletamine sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast oli loogiline. Hakkas ühiskonda kirjeldama suht sotsialistliku nurga alt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
