MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala LÄTI Kodutöö Õppejõud: Karin Kuimet Läti Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36. kohal. Umbes 1 150 000 inimest elab Riia linnas või selle ümbr...
Jätkusuutlikus praegu Tänapäeva eesti keel on igati jätkusuutlik ja otsest ohtu põlvkondliku ülekande katkemiseks või kõnejaskonna kiireks kahanemiseks ei ole. Tuleb lihtsalt arvestada, et eesti keele- ja kultuurikeskkond on üsna väike, mistõttu on see kergesti haavatav mitmesuguste tugevate välismõjude poolt – sõjategevus, loodus- või majanduskatastroofid. Selle kaugem tagajärg on põlvkondliku ülekande katkemine. Tänapäeva dünaamilises maailmas ei saa selliseid äärmuslikke arenguid välistada ja seetõttu ei saa täie kindlusega väita, et eesti keel on täiesti väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada paarikümne aastaga
pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) · pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga · talupoeglik elulaad (sunnismaisus ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet Jätkusuutlikkus praegu · põlvkondlikult jätkusuutlik · otsest ohtu hääbumisele pole · samas, keele- ja kultuurikeskkond väike suuremad katastroofid (sõda, loodus-, maj katastroof) nõrgendavad kui lahkub 20% e. k kõnelejaskonnast kui saabub 20% muukeelseid · äärmuslikud arengud pole välistatud · parim kaitse võimalikult suur kõnelejaskond ei tekita paarikümne aastaga · keele- ja kultuurikeskkond vajab arendamist et pääseks ligi tipptasemel haridusele töökohtadele rikkale kultuurielule Arendamise valdkonnad Keeletehnoloogia
tootmise keskkonnasõbralikkus. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Ökoturism Lätis Ökoturismi traditsioon Lätis on suhteliselt uus ja alles kujunemisjärgus. Kuid Läti ökoturismi sihtkohana on huvitav ja põnev, sest Lätis on suhteliselt puutumatu loodus, multikultuurne ühiskond ja autentne maa kultuurikeskkond. Kuna Läti on hõredalt asustatud, on pool Läti territooriumist kaetud metsadega, kus on näha metsloomi ja looduslikke protsesse. Paljud Läti elanikud kasvatavad toitu oma aiamaal, eelkõige on see iseloomulik maainimestele. Ka paljudes restoranides Riias on võimalik maitsta Lätimaa toodangut. Kurzemes, Läti Ökoturism Eestis Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. Eesti Ökoturismi Ühendus on 7
Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased. Eestis on linn Narva, see asub küll Eesti aladel, kuid üle poole inimestest räägib seal vene keelt. Eelmise aasta veebruaris vallandas Vene päritolu riigikogulase Yana Toomi öeldud
Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased. Eestis on linn Narva, see asub küll Eesti aladel, kuid üle poole inimestest räägib seal vene keelt. Eelmise aasta veebruaris vallandas Vene päritolu riigikogulase Yana Toomi öeldud
aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik. Eesti keel on ajaloos olnud ohustatud just sõdade ja näljahädade tõttu. Eestimaa pinnal on elanud mitmeid rahvaid, kuid ometigi on paljud sulandunud juba paari põlvkonnaga eestlaste hulka. See on aidanud tõsta eesti keele kõnelejate arvu ja tugevdada jätkusuulikkust. Eesti keele väljasuremisest pole hetkel ainsamatki märki, sest kõnelejaskonna kiireks kahanemiseks ei ole ohtu. Siiski eesti keele- ja kultuurikeskkond on üsna väike ja seetõttu ka kergesti haavatav välismõjude poolt. Parim kaitse oleks veelgi suurem kõnelejate arv, kuid seda ei saa kasvatada lühiajaliselt. Alati on võimalus ka keele arendamiseks ja rikastamiseks, et eesti keelega saaks tänapäeva elus ligi tipptasemel haridusele, rikkale kultuurielule ja hästi tasuvatele töökohtadele. Kuigi noorte seas tuleb peale ka inglise keele kasutamine, antakse põlvkonniti edasi pigem eesti keelt ja loodame, et nii see jääb ka tulevikus.
ajaloos, ühtlasi kipub see olema rekordiline kogu Euroopa mastaabis. 4. Rahvastiku haridushõive Eestis algas üldrahvalik haridustee pikenemine suhteliselt varakult, juba eelmise sajandi keskpaiku. Hariduse väärtustamine lubas tekkinud demograafilis-majanduslikud võimalused hästi ära kasutada ning käesoleva sajandi esimesel poolel oli Eesti rahvastiku haridushõive ja -taseme poolest eesrindlik maa. Rahvastiku hea, ka vanimaid sünnikohorte hõlmav üldharitus ja sellele toetuv kultuurikeskkond on üks peamisi tänaseid Eesti trumpkaarte üleminekumajandusega riikide konkurentsis. Rahvastiku hariduslik homogeensus annab Eestile eelised ka "Aasia tiigritega" (Korea, Taivan jt.) võrreldes.
Hollandist on pärit ka kuulus sotsioloog, psühholoog ja kultuuride uurija Gerard Hendrik Hofstede. Tema põhimõtteks on, et kultuuri uurimises on võtmeks see, et ei saa piirduda ühe- kahe- tunnusega, vaid peab uurima tunnuste kombinatsioone. Selle tõttu on ka tema vaatevinklist võrrelda, kuidas näevad meid hollandlasest. Hofstede arvab Eestist seda, et meie kultuur on perekonnakultuur, meil ei toimu siin suuri muutusi, meie kultuuritüüp ei ole mutunud. Oleme stabiilne kultuurikeskkond, kellel on oma väga selge perekeskne kultuuritraditsioon, mida anname edasi põlvest põlve see kultuurimudel pole muutunud. Samuti arvab Hofstede, et totalitaarideoloogias ei saanud me oma kultuuri nii selgelt avada, sest see oli ideoloogiliselt maha surutud, nüüd aga toimib taas normaalselt. Meil on ka lisaks olemas hansamõjutused saksa mõjutused, sest meil on olnud töösuhted sakslastega aastasadu. See kõik on ainult ühe inimese arvamus, aga kuna ta on
Turundus eelistaks erisuguseid tooteid võimalikult lühikese ajaga. Teadus- ja arendusosakond eelistab samuti pikaajalist juhtimisperioodi. Turundusosakonnale meeldiks aga tuua uusi tooteid turule nii ruttu kui võimalik, sest kardetakse, et konkurendid võivad oma tootega turule siseneda varem. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad tegurid, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. · Looduskeskkond ¤ Looduskekkonna moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Turundajad peaksid olema kursis järgmiste looduskeskkonda puudutavate trendidega: 1. Tooraine vähenemine 2. Energiahindade tõus 3. Kasvav saastatus 4. Valitsuse sekkumine loodusvarade ksautamisse · Majanduskeskkond Majanduskeskkonnal, kus ettevõte tegutseb, võib olla kriitiline mõju ettevõtte tegevuse
kogumine, arvete tasumine jms (coca-cola, elcoteq,shell, mcdonalds) 9. Miks hakkasid tekkima rahvusvahelised ettevõtted? Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 10. Millist kasu on saanud Elcoteq, millist kasu(kahju) meie, nimetatud ettevõtte rajamisest Eestisse? Kasu Elcoteqile odav tööjõud, sama kultuurikeskkond, turg lähedal, Eestis polnud tollimakse sel ajal kui elcoteq sinna ettevõtte rajas. Kasu Eestile töökohad juurde, elutase paranes, riigikassasse rohkem raha. Kahju Eestile suureneb sõltuvus välisrahadest. 11. Miks on mõned riigid välisinvesteeringutele palju atraktiivsemad kui teised?kui turul nõudlus juba hakkab tekkima ja samas pole konkurents veel väga äge, turutegurid 12. Iseloomusta kaubavahetust maailma riikide vahel ( arenenud riigid omavahel;
Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest. Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni 1. hiina ehk sinoiline 2. jaapani 3. hindu 4. muhameedlik 5. vene 6. õigeusu 7. Lääne 8. Ladina-Ameerika ja Aafrika Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond. (Huntington, 1999) Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond
vahetuse ja arvelduste häireteta kulgemise (omandiõiguse vahetamise mugavus) 2 Turunõudlus ja turunduse põhiprintsiibid Vajadused: inimese sisemised tungid millegi järele. (Maslow vajaduste hierarhia) Põhivajadusi ei saa turundus otseselt mõjutada, vaid seda, kuidas need vajadused rahuldatakse. Soovid: vajaduste kohandatud väljendused. Tihti kohandajaks kultuurikeskkond. Tihti on aga soovide kujundamise taga turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Nõudlus: sisaldab soovi ja maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda.
eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka tänapäeval. 3. Selgita mõistet "Paiga vaim" algses ja ülekantud tähenduses. 4. Mida ühist on vanadel kreeklastel ja vanadel eestlastel (suhtumises loodusesse. 5
olulise osa oma arendus-ja innovatsioonipoliitika vahenditest. Põhjuseks asjaolu, et paljud KTT harud on tihedalt seotus sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. KTT's on kõige olulisem uurimis-ja arendustöö, seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse (hästi toimiv infrastruktuur, kvaliteetne miljöö, töö-ja elukeskkond, looduslikult kaunis ja rahulik koht, kultuurikeskkond). KTT jääb pidama vaid regiooni, mis pidevalt õpib, edasi areneb ja üha uusi tehnoloogilisi uuendusi tootmisse suudab viia. Paigalseis on igal juhul tagasiminek. Tööstuspargid Silicon Calley, Oulu, Cambridge, Medicon Valley. ELEKTROONIKATÖÖSTUS (ET) ET tekkis külma sõja perioodil USA kaitsetööstuses. Jaapan rajas meretaguseid tootmisüksusi, tootearendust rahastatakse L-Euroopa on kehtestanud miinimumhinnad Jaapani ja L-Korea dumpingu vastu.
Kõrghariduses ja teaduses rõhutatakse järjest rohkem võõrkeelse kommunikatsiooni vajadust. Rahvusvahelise teaduse ja hariduse osaks on raske pääseda eesti keeles. Kui aga tahame säilitada ja arendada eesti keelt täisväärtusliku kultuurkeelena, siis tuleb täies mahus elavana hoida eestikeelne kõrgharidus ja eestikeelne teadus. Head eesti keelt nõuab ka hariduse ja elamise kvaliteet: asjadest saadakse kõige paremini aru ja suudetakse kaasa rääkida emakeeles. Ainult emakeelne kultuurikeskkond hõlmab kõiki rahva liikmeid, võõrkeelne asjaajamine jätab suhtlusest kõrvale need, kes keeli halvasti oskavad.Väikerahvale langeb siin kahekordne koormus. Maailma asjades kaasarääkimiseks vajatakse võõrkeeli, selle kõrval ei tohi aga jätta tähelepanuta ühtki emakeele tasandit. Igasugune muukeelse teksti käsitlus, olgu tegemist võõrkeele õppimisega või teadusteksti kirjutamisega, sujub seda paremini, mida nõtkem on emakeeleoskus.
tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus jne. Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, vibratsioon, tolm, aegunud töövahendid või masinad. Perestress Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad. Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne.), konfliktid (kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvamine ja vimm), truudusetus, koduväliste pingete väljaelamine, lapse
oleksid korrapärased ja ladusad. (M. Danesi & P. Perron 2005) Sageli nähakse kultuuridevahelist õppimist erineva taustaga inimeste rahumeelsest kooselust ja protsessist, mis on vajalik ühiskonna ülesehitamiseks. Kultuuridevahelist õppimist puudutavad ideed põhinevad kaudsel või otsesel arusaamal kultuurist. Kultuur on inimeste poolt loodud ja aitab inimestel igapäevaeluga toime tulla. Kultuuridevaheline õppimine annab meile võimaluse õppida erinevatest kogemustest mida mingi kultuurikeskkond meile edastab. Erinevad inimesed erinevatest kultuuridest näevad ühte ja sama asja erinevalt. Peame oskama näha meid ümbritsevat maailma, läbi selle õpime toime tulema kultuuridevaheliste erinevustega. Kultuuridevaheline õppimine on protsess, mis seab inimesele eelduse, et ta tunneks iseennast ja teaks, kust ta pärit on, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. Siin seatakse küsimärgi alla see, mida me peame iseenesest mõistetavaks küsimärgi alla
ning kommunikatsioon, valitud sihtturgudel. Aluseks on tarbija vajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul peavad kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid. 9. Turunduse mikro- ja makrokeskkond- makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond ( nt. Iive on negatiivne, 18- 24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb) Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe ( nt. Kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide kauplus). 10. Lõpptarbija- tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või peretarbeks, moodustavad tarbijaturu. 11
või tegemata jäetud tegudega. On perekondi, kes on kogenud nii palju valu, et leppimiseks kulub aastaid. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: 1. See haarab vähemalt kahe ühe pere liiget 2. Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitmuse suhtes 3. Puudub ühine optimistlik legend pere koostoimimisest ja elustiilist Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripäred, aga ka hetkeolukorrad mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada. Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta end ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast. On peresid kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, mis on minu arvates täiesti lubamatu. On paare, kes vaikivad ja püüavad põgeneda probleemide eest teistesse
tehtud või tegemata jäetud tegudega. On perekondi, kes on kogenud nii palju valu, et leppimiseks kulub aastaid. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: 1. See haarab vähemalt kahe ühe pere liiget 2. Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitmuse suhtes 3. Puudub ühine optimistlik legend pere koostoimimisest ja elustiilist Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripäred, aga ka hetkeolukorrad mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada. Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta end ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast. On peresid kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, mis on minu arvates täiesti lubamatu. On paare, kes vaikivad ja püüavad põgeneda probleemide eest teistesse
või tegemata jäetud tegudega. On perekondi, kes on kogenud nii palju valu, et leppimiseks kulub aastaid. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: 1. See haarab vähemalt kahe ühe pere liiget 2. Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitmuse suhtes 3. Puudub ühine optimistlik legend pere koostoimimisest ja elustiilist Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripäred, aga ka hetkeolukorrad – mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada. Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta end ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast. On peresid kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, mis on minu arvates täiesti lubamatu. On paare, kes vaikivad ja püüavad põgeneda probleemide eest teistesse
ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas. Turg – Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui
segased rolliootused (töötajale pole selge, mida temalt oodetakse ja nõutakse) ülemuse juhtimisstiil suur vastutus Suurt rolli tööstressi tekke juures mängib ka inimese amet. Vaimsed tööd nagu teadus, majandus, ärikorraldus, on stressirohkemad. · Perestress Perestress on kindlasti üks keerulisemaid stressi vorme. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad - mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada (abielu, lahutus, perekonnaliikmete surm, lapse sünd). · Koolistress Peamisteks teguriteks on õppimisega seonduvad emotsionaalsed pinged (kehv seis mõnes aines, eesolev tähtis kontrolltöö jne.), alaväärsuskompleks (tuntakse, et ollakse teistest kehvem), koolivägivald ning kooli vahetus/lõpetamine/astumine.
Turunduse mikro- ja makrokeskkond * Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. * Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. nt. iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist.. Lõpptarbija- Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbijad moodustavad tarbjaturu. Äritarbija - Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Ostuosalus - näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega setud tegevustesse. Osalus on aja
rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Eriti riigi valitsemisel. (Linnas, 2007) Innovatsioon on alati raske ja sageli paiskab see segi juba väljakujunenud harjumusi, samas suur konkurentsivõitlus sunnib ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest
paindlikus. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: · See haarab vähemalt kaht ühe pere liiget. · Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitumise suhtes. · Puudub ühine optimistlik ,,legend" pere koostoimimisest ja elustiilist. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad. Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne.), konfliktid (kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvamine ja vimm), truudusetus, koduväliste pingete
mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond. Alast lõunapoole jääv Tondi raba muutus1980ndatel jäämäeks. Normaalsetes oludes oleks see varsti kujundatud pargiks, mida Lasnamäe tiheda hoonestusega linnaosa väga vajab. Paraku hakati sinna aga tooma ohtralt ehitusprahti, buldooseritega aeti segi kasvavad puud ja maa pindmine kiht. Seda segadust on ära kasutanud kohalikud poisikesed, kes praegugi teevad sinna lõkkeid. Seega on täiesti tavaline, et suviti Tondi rabalt tuleb suitsu.
Tugevdavad tegurid: väga atraktiivsed tööjõu pakkumisega seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisevõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisutooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub); mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid; linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; maa, kinnisvara, teenuste jms hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; madal kohalik ostuvõime; vähene turustusvõime ja võrgustikud; madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; nõrk kohalik teenindus; taristused (transport, side jne); väike kriitiline mass.
MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks • Teadmispõhisemaks 2. Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid: Tugevdavad teguris: • Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid; • Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; • Kõrge elukvaliteet; • Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: • Madal kohalik ostuvõime; • Vähene turustusvõime ja võrgustikud; • Nõrk kohalik teenindus; • Taristused (transport, side jne); • Väike kriitiline mass. 3. Klastrid ja võrgustikud: Klastrid: Avatud osalus/liikmelisus; Põhineb sotsiaalsetel väärtustel;
vastab. Signaali edasikandmist toimetab hästi toimivad süsteemid. Inimorganismis pinget tekitavaid ärritajaid nimetatakse stressoriteks. Stressoreid on eri tüüpe: o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused) o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit) o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus) o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon) o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus) Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE? Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas
kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub); Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid; Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; Madal kohalik ostuvõime; Vähene turustusvõime ja võrgustikud; Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus;
ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga) Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub) Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe o Piiravad tegurid: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed Madal kohalik ostuvõime Vähene turustusvõime ja võrgustikud
Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Turul tootjate vahel konkurents, mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta. Linnastumine Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi, rahvaarvu suurenemine. Linn oli ka oluline kultuurikeskkond, mis erines küllaltki varasemast maakultuurist. Linnadesse oli koondunud kultuuriasutused (teater, raamatukogu), mis võimaldasid vaba aega sisustada. Elutingimused olid rasked ja antisanitaarsed, sest elamispindasid nappis. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused, millega kaasnes kõrge laste suremus( poole suurem kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad.
Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub); Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid; Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: · Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; · Madal kohalik ostuvõime; · Vähene turustusvõime ja võrgustikud; · Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; · Nõrk kohalik teenindus;
Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri-ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi-ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Mõju 1) Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond 2) Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika 3) Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust) 11. Hariduse mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Haridus – vaimne võimekus otsida ja omandada uut infot Kõrgema haridustasemega inimesed elavad kauem, tervemalt ja harrastavad tervislikumat eluviisi
riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu
teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette tulevate ülesannete lahendamisega). Süsteemsed lähenemised · Eristatakse potentsiaal ning realiseeritud võime · Renzulli-Mönksi andekusemudel (Mönks, 2003) andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning ülesandele pühendumine, motivatsioon andekuse avaldamisele avaldab mõju kasvukeskkond (kool, vanemad, kaaslased) · Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse) · Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine · Lähikeskkonnad · Suhtlemine · Kuulud-nähtu interpreteerimine vastavalt enda arengu tasemele · Isiksuse-keskkonna sobivus Keerukad kattumised · ADHD-raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus
· kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki.
vastutab haiguse tekke eest. Majanduspoliitiline tervisekasitlus nihutab haiguste ravikulude koorma nii tervishoiuteenuse kasutaja kui tooandja kanda, loobudes (too)keskkonda reguleerivatest ja muudest lahendustest. Tervise kultuurilised eripärad Tervis on kultuuriomane kontseptsioon ta pohineb valdavalt väärtushinnangutel ja oleneb suuresti kultuurikeskkonnast. Seda kujundab uhelt poolt indiviid ning teisalt kultuurikeskkond, mis omakorda mõjutab ja vormib indiviidide tervist (Williams, 1983). Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks. Tervise liblika mudel demonstreerib tervise ja keskkonna tihedat seost (Van Leeuwen jt, 1999),
transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond. Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervistomandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika. Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust). Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus),
3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18
.ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja .valitsustegelaste suhteliselt privilegeeritud juurdepääsule meediale Kultuuri seisukohalt meedia kujutab endast sotsiaalse reaalsuse määratlemise esmast allikat ja kollektiivse identiteedi kõige laiemalt levinud väljendust. Meedia on vaba aja veetmise keskpunkt, .ühine kultuurikeskkond Demokraatlik poliitiline juhtimine sõltub nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt järjest enam .meediast .Ühiskonna kõige fundamentaalsemad küsimused sõltuvad kommunikatsioonist Meedia on ühiskonnast sõltuv, kuigi meedial on teatav iseseisva mõju piirkond ning tema autonoomsus võib kasvada vastavalt tema tegevusaktiivsuse, majandusliku tähtsuse ja mitteformaalse .võimu suurenemisele .Meedia ja ühiskonna suhete iseloom sõltub aja ja koha iseärasustest
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata.
(Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad.
6 2.4. Perestress Perestressi kolm peamist tunnust on: see haarab vähemalt kahte ühe pere liiget, seda iseloomustavad konfliktid üksteise käitumise suhtes, puudub ühine optimistlik „vaade“ pere koostoimimisest ja elustiilist. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad – mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või lahku ajada (Elenurm jt 1997: 26). Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta ennast ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi ebaõnnestuvad tänapäeval 2-3 perekonda neljast, on peresid, kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, paare, kes vaikivad või
virtuaalsest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende olulisusest lapse jaoks. 17 1.4 Last ümbritsev keskkond Keskkonda käsitledes tuleb arvesse võtta ajalist dimensiooni, kuna keskkonnas toimuvad protsessid on dünaamilised ja pidevas muutumises. Keskkonda saab käsitleda järgmiselt: füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid; kultuurikeskkond- sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kuuluvus (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Kultuuri keskkond Sisaldab sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi. Kultuur on vastastikune mõistmine ja kokkulepe sootsiumi liikmete vahel, näiteks austus eakate vastu, mis on kultuuriti erinev. See avaldub keeles, peresuhetes, töös, söögikultuuris, ajaloolises kultuuripärandis. Kultuur mõjutab ja vormib keskkonda tervikuna, kuna kultuuri kaudu tõlgendatakse
Mida me mõtleme? Kuidas ma mõjutan psüühikat ja muudan teise inimese Näeme, et see mõte tuleneb kk-st. Kk suhestub vaatepilti? Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata bioloogilise organismiga, kellel on need omadused inimesi. See pole suunatud ainult välise kk muutusele olemas. vaid ka psüühilise muutusele. Mina ikka ongi psüühika. Psüühikas toimuv on otseselt Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest seotud sellega, mis me kehas toimub. St et me võime füüsikalis-bioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. ennast haigeks mõelda. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks. Keskkond on meid ümbritsev väline maailm. See on 6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda füüsikaline keskkond. Mitte kogu maailm pole meie kk. jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida 1
üleminekul hinnati eeskätt materiaalsete kaupade omamist – sellega seotu kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Alates väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine tähendas ka rahva üldist heaolu.Industrialiseerimise laienedes hakati 1980. aastatest on elukvaliteedi mõiste muutunud üha enam poliitiline ja kultuurikeskkond 0Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tähtsustama heaolu maksimeerimist, andes samas sellele subjektiivse, indiviidikeskseks – elukvaliteeti mõistetakse kui tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh indiviidist lähtuva tähenduse
saab kujuneda uutmoodi keskkonnakogemusi. See kujuneb selle muutmisega katsetades ja proovides. 5. Tehiskeskkonnas on vahendid asjade mõjutamiseks ja nende kõrval vahendid teiste psüühika mõjutamiseks. Kuidas ma mõjutan psüühikat ja muudan teise inimese vaatepilti? Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata inimesi. See pole suunatud ainult välise keskkonna muutusele vaid ka psüühilise muutusele. Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest füüsikalisbioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks. 6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed
annaabi.ee 
