Keeleökoloogia ja eesti keele areng (0)

Keeleökoloogia ja eesti keele 
areng
“Keel ja ühiskond” X klassile 22. ptk
Mare Hal op
21.01.2013
KiNG
30.10.2012
Keeleökoloogia
ÖKOLOOGIA
teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga
– lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste li kidega, kuuluvad 
inimesed etnilistesse rühmadesse
• mõju üksteise elamisele ja olemisele
•  omavahelise  vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul
– väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud 
suuremate hulka
– osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue 
iseseisva etnose
KEELEÖKOLOOGIA – teadus, mis uurib keelte 
omavahelist vastasmõju, selgitamaks
– miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja  kultuuriga
– teised aga hääbuvad
Keele jätkusuutlikkus
• Põlvkondlik ülekanne – keel jääb külge 
oma vanematelt ja ümbritsevatelt 
inimestelt
• Keele staatus – kujuneb keele poolt 
pakutavate hüvede hulga järgi 
•  Paiknemine  – eraldatus (saared, 
mäestikud, poolsaared )
Põlvkondlik ülekanne
• tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt
– keel kandub vanematelt lastele edasi
– kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspekti vis u 
50 aastat jätkusuutlik
• keele hääbumine või kestmine sõltub keele 
jaoks soodsast/ebasoodsast keskkonnast
– n väliseestlastel pole keelekasutuseks häid tingimusi: 
keele hoidmiseks on loodud välismaal  omaette  
väikseid keskkondi
Keele staatuse mõju
• Mida vajalikum on keel hea hariduse 
omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks 
ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema 
staatus
– üks keel hakkab paremini külge kui teine
• Eestis inglise keel (noored)
• aga mitte eesti keel
• Kui keel jääb hüvede vahendamisel alla mõnele 
teisele keelele, langeb  lapsevanemate  
motivatsioon   emakeelt  põlvkondlikultedasi kanda
– justkui paljude kõnelejatega võimsate rahvaste keeled 
poleks ohus
– aga keele säilimist mõjutab ka kõnelejaskonna 
geograafiline paiknemine
Paiknemise mõju
Jätkusuutlikkuse  seisukohast  on kõige  soodsam  
kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa 
mõjutada 
• saartel
– n  Island , kus 320 000 in
– Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel)
• mäestikes
–  Kaukasus  – väiksel alal üle 50 keele( gruusia , armeeneia, 
aserbaidžaani, tšetšeeni(900 000)
–  Andid  Lõuna-Ameerikas – üle 110  indiaani  keele
• ka vihmametsades ja poolsaartel
– Bretooni keel  Bretagne `i poolsaarel Prantsusmaal
• Eestil soodne koht:  kahelt  poolt meri, idas järv ja  sood , 
lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta
Ohustatud keeled
• nii mõneski keelekasutuse valdkonnas 
domineerib  inglise keel
– teadustegevus, doktoriõpe
– ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib 
hakata mõjutama hariduskeelt madalamates 
kooliastmetes
– meelelahutustööstuse keel
• oma riigiga keeled pole otseses ohus 
Ohus
Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest
algab li kuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja 
kultuuriga nõrgem
• ketšua keel (8-12 milj in)Lõuna-Ameerikas Andides Boli via, 
Peruu ja Ecuadori territooriumil
– 600 a tagasi inkade impeeriumi keel
– muutuvad ketšua- hispaania  kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki
• iiri keel – enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas
• keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat – 473 keelt
– itelmeeni keel Kamtšatkal – vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a
– ka omavaheline  suhtlemine  vene keeles
– keeleteadlased püüavad tal etada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, 
sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta
Jätkusuutlikkus minevikus
• eesti keel 
– kandub põlvkondlikult hästi edasi
– on  riigikeel
– Euroopa li du ametlikke keeli
• läänemeresoome keeltest
– on sama hästi läinud vaid soome keelel
–  karjala , võro, vepsa on tõsiselt ohustatud
–  vadja , li vi hääbunud
Eesti keele  minevik
• Ajaloo jooksul mitmeid  kordi  ohustatud
– muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste 
arvukus langenud poole võrra (180 000-lt al a 100 
000)
– pärast li vi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 
00-ni)
– põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 
inimeseni)
• pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade 
elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga
• talupoeglik elulaad ( sunnismaisus  – ei pääsenud 
linna saksastuma) soodustas keele 
põlvkondlikku edasikannet
Jätkusuutlikkus praegu
• põlvkondlikult jätkusuutlik
• otsest ohtu hääbumisele pole
• samas, keele- ja kultuurikeskkond väike
– suuremad katastroofid (sõda, loodus-, maj katastroof) 
nõrgendavad 
– kui  lahkub  20% e. k kõnelejaskonnast
– kui saabub 20% muukeelseid
• äärmuslikud arengud pole välistatud
• parim kaitse – võimalikult suur kõnelejaskond
– ei tekita paarikümne aastaga
• keele- ja kultuurikeskkond vajab  arendamist
– et pääseks ligi tipptasemel haridusele
– töökohtadele
– rikkale kultuurielule
Arendamise valdkonnad
Keeletehnoloogia
eestikeelne 
arvuti- ja mobiili-
Teadus-
tarkvara :programm,
kirjanduse 
hääljuhtimine
Masintõlge
mitteoskaja 
kättesaadavus
saab aru 
tõlge
eesti k tekstist
Keele 
Eesti keele kui 
Teadus- ja 
arendamise 
teise keele
hariduskeel
valdkonnad
Õpetamine
eesti k 
terminoloogia  
suhtluskeeleks
ja õpikud
Keelekasutuse 
Maailma 
õiguslik
kultuuripärandi 
reguleerimine  vahendamine
eesti keele kasut
kirjanduse 
võimal Eestis
tõlkekeel
Arendamise valdkonnad 2
• Euroopa Li du ametlik keel
• ometi igas Eesti pi rkonnas probleemideta asju ajada ei saa
– oluline - eesti keele kui teise keele õpetamine (vajalik ühise 
suhtlusvahendina)
• Ri klik eesti keele arendamise kava eesmärgistatud ja 
efekti vseks tegevuseks
• 1) 2004-2010
• 2) “Eesti keele arengukava 2011- 2017 ” 
http://ekn.hm.ee/system/files/Eesti_keele_arengukava_2011-2017_0.pdf
• Eesti on esimesi riike, kes keele jaoks arengukava välja 
töötanud
Sõnaus
• 2010. a osales  president  Toomas Hendrik 
Ilvese väljakuulutatud sõnavõistlusel 
Sõnaus 593 inimest 2123 
sõnaettepanekuga
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Presidendi_s%C3%B5nav%C3%B5istlus
•  http://portaal.eki.ee/uuedsonad.html
• Sõnavõistlusi on korraldatud ka varem, ka nõukogude ajal
• tulemused: kohuke , helkur, kõlar, parkla ,  linnak , meene , eirama, 
olme, sõõrik, ulme jpt
Jätkusuutlikkus tulevikus
• kui maailma ja Eesti areng jätkuvad sama 
stabiilselt kui  viimased  paarkümmend aastat
– on eesti keel jätkusuutlik ja
– areneb tugevamaks
– 500 aastat ette ennustada ei saa...
• vi mased 1000 aastat on keel arenenud 
ebasoodsates tingimustes
• vi mase 100 a jooksul areng väga kiire
Kui nii jätkub – oleme jätkusuutlikud ka tulevikus

Document Outline

• Keeleökoloogia ja eesti keele areng
• Keeleökoloogia
• Keele jätkusuutlikkus
• Põlvkondlik ülekanne
• Keele staatuse mõju
• Paiknemise mõju
• Ohustatud keeled
• Ohus
• Jätkusuutlikkus minevikus
• Eesti keele minevik
• Jätkusuutlikkus praegu
• Arendamise valdkonnad
• Arendamise valdkonnad 2
• Sõnaus
• Jätkusuutlikkus tulevikus