Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeleökoloogia ja eesti keele areng (0)

1 Hindamata
Punktid
Jätkusuutlikus praegu
Tänapäeva eesti keel on igati jätkusuutlik ja otsest ohtu põlvkondliku ülekande katkemiseks või kõnejaskonna kiireks kahanemiseks ei ole. Tuleb lihtsalt arvestada, et eesti keele- ja kultuurikeskkond on üsna väike, mistõttu on see kergesti haavatav mitmesuguste tugevate välismõjude poolt – sõjategevus , loodus- või majanduskatastroofid. Selle kaugem tagajärg on põlvkondliku ülekande katkemine. Tänapäeva dünaamilises maailmas ei saa selliseid äärmuslikke arenguid välistada ja seetõttu ei saa täie kindlusega väita, et eesti keel on täiesti väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada paarikümne aastaga. Eesti keel ning keele- ja kultuurikeskkond vajavad arendamist, et eesti keel pääseks ligi tipptasemel haridusele, töökohtadele ja rikkale kultuurielule.
Arendamise valdkonnad
Keele arendamise valdkonnad:
  • Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikeelse arvuti- ja mobiilitarkvara: eesti keele kõnelejad kasutaksid eestikeelseid programme ja, et arvutites ja kodutehnikas saaks kasutada hääljuhtimist
  • Masintõlge – eesti keelt mitte kõnelev inimene saaks aru eesti keelsest tekstist
  • Teadus- ja hariduskell – kõigis teadusvaldkondades oleks olemas eestikeelne terminoloogia ja õpikud
  • Maailma kultuuripärandi vahendamine – kirjanduse tõlkekeel
  • Keelekasutuse õiguslik reguleerimine – et tagada eestikeelse info kättesaadavus avalikus ruumis ja eesti keele kasutamise võimalused kõikjal Eestis
  • Eesti keele kui teise keele õpetamine – suhtluskeel, kui siin elevad rahvad seda suhtluseks piisavad määral oskavad ning, et eesti keel oleks kättesaadav kõigile, kes Eestis elavad, soovi korral isegi välismaal.
    Jätkusuutlikus tulevikus
    Kui maailma ja Eesti areng jätkuvad sama stabiilselt kui viimase paarikümne aasta jookusul, siis pole kahtlust, et eesti keel püsib jätkusuutlikuna ja areneb üha tugevamaks. Seda, kui suur võib eesti keele kõnelejaskond olla näiteks viiesaja aasta pärast on peaaegu võimatu ennustada. Eesti keel on viimased tuhat aastat arenenud suhteliselt ebasoodsates tingimustes, kuid on siiski vastu pidanud ning viimase saja aasta jooksul on areng olnud väga kiire ja võimas. Kui see samamoodi jätkub, siis ei ole vaja eesti keele jätkusuutlikkuses kahelda ka tulevikus.
  • Keeleökoloogia ja eesti keele areng #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jupsmusi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Keeleökoloogia ja eesti keele areng
    15
    ppt

    Keeleökoloogia ja eesti keele areng

    Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga ­ lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul ­ väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka ­ osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA ­ teadus, mis uurib keelte

    Eesti keel
    Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus
    2
    docx

    Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus

    Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi

    Eesti keel
    Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
    34
    doc

    Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

    tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi

    Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    544
    pdf

    Mitmekeelne oskussuhtlus

    . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.6 Keele tekkimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . 21 3

    Inimeseõpetus
    03Sisu481 560
    80
    pdf

    03Sisu481 560

    Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,

    Kategoriseerimata
    Õiguse üldteooria
    190
    pdf

    Õiguse üldteooria

    Annab ülevaate õigusloome allikmaterjalist, pilt õigusteaduse töömaast. 4) Mõistmine; 3 tasand – mõistmise põhitasand: miks on õiguslik institutsioon just selliseks välja kujunenud, miks on lahendus just selline? Mõistmiseks vaja tunda alusaineid, uurimisviise jms. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis NB! ÕF on lihtne, sest õiguse filosoofia räägib korraga vaid ühe inimese arusaamisest, kuid keeruliseks teeb selle filosoofide paljusus ja filosoofia keele keerukus. Õigusfilosoofia on filosoofia osa, mis küsib õiguse küsimusi. Tegemist on praktilise filosoofia hulka kuuluva distsipliiniga. Õiguse filosoofia tegeleb laias tähenduses õiguse mõttega. Filosoofia on orienteeritud „mina“ tunnetuse saavutamisele übrisevast maailmast, tegelikkusest, et oleks võimalik tõmmata paralleele eesmärgipärase käitumise ja tegelikkuse vahel. Ta küsib põhimõtteliste küsimsute kohta ning püüab neile küsimustele

    Õigus
    Eesti ajalugu - konspekt
    51
    doc

    Eesti ajalugu - konspekt

    Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks

    Ajalugu
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    Milline on teadvuse, psüühika ja kehaliste nähtuste suhe? Milline on suhe teadvuse, ümbritseva maailma, inimkonna ja meie enese vahel? Milleks on teadvust vaja? Millised on teadvuse erinevad seisundid? Kuidas erinevad teadvuse seisundid tekivad? Kuidas neid teadlikult esile kutsuda? Millised teadvuse seisundi muutused võivad meile saatuslikuks saada? 11. Kuidas inimpsüühika areneb? Mis mõttes erineb imiku psüühika koolilapse või täiskasvanu psüühikast? Kas meie psühholoogiline areng lõpeb teismelises eas? Kuidas targemini ja tõhusamalt areneda ja end arendada? 12. Mis on "mina"? Millised on "mina" analüüsi erinevad strateegiad ja erinevad tasandid? Kuidas oma ja teiste "minast" rohkem teada saada? 13. Kes vastutab minu tervise eest? Kuidas psühholoogia aitab terve olla? Kuidas targalt võidelda eluraskustega? Kuidas olla hea haige? Millised psüühikahäired meid tabada võivad? Kuidas psüühikahäireid ära hoida, leevendada ja ravida

    Psühholoogia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun