Töötlev tööstus (1)

TÖÖSTUS
Tööstus on majandustegevus , mis toodab toormest kaupu. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest – tekstiili-ja tarvekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali.
Vanad harud, nagu toiduaine-ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.-19. sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Riikide valitsused toetavad eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist.
Uued harud, nagu auto-ja keemiatööstus tekkisid 20. sajandil ja on jõudsasti kasvanud. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv.
Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud, nt mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms. tekkisid 20. sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond .
Tööstuses hõivatud osatähtsuse muutumine aegade jooksul – tehnika arenedes on kadunud vajadus suure tööjõu vastu. Mida aeg edasi, seda vähem töölisi on seetõttu tööstuses hõivatud.
AUTOTÖÖSTUS
Autoteede alla jäävad suured maa-alad, sh viljakad põllumaad; autode summutitest eraldub tohutustes kogustes heitgaase, mis eelkõige mürgitavad tihedalt asustatud linnakeskkonda, põhjustades seal sudu teket või globaalsel tasandil kasvuhooneefekti; autoõnnestustes hukkub ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides.
Fordism – uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt.
Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas tootlikus oluliselt. Ühe auto hind langes mitu korda, muutes selle paljudele kättesaadavaks. Masstootmise tulemusena jäi sadade autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus.
Toyotism – paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt.
Väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapanlased rakendasid tugitootmise, mis võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendades mass-ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikust. Erinevalt masstootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrve motivatsiooniga töölisi. Sellised töölised teavad lisaks oma tööoperatsiooni tundmisele ka ettevõtte kui terviku eesmärke ja osalevad tootearenduses. Jaapanlased panid auto kokku kolm korda kiiremini, kaks korda väiksemal pinnal ja kaks korda väiksema arvu tööseisakutega kui ameeriklased . Kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Ühtlasi rakendasid Jaapani firmad kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis võimaldas isikustada tööoperatsioonid ja välja selgitada praagi tootjad.
Autotööstus on jagatud 4. tootmisetapiks –

uurimis -ja arendustegevus

detailide ja pooltoodete valmistamine

masinate monteerimine

teenindus ja hooldus
Toote elutsükkel – ajavahemik toote väljamõtlemisest kuni tootmise lõpetamiseni; lühenenud tänu infotehnoloogia arengule.
Maailma autotootmise geograafia – jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Varasemate P-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, L-Korea, Hiina jne…
KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE (KTT)
Esialgu arenes KTT sellistes harudes nagu tuuma-ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi-ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegu laieneb KTT paljudesse majandusharudesse (nt. geenitehnoloogia põllumajanduses). KTT koos selle põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse nn. uueks majanduseks , mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti.
KTT on enamikes maades strateegiline valdkond, mille arengule suunavad riikide valitsused olulise osa oma arendus-ja innovatsioonipoliitika vahenditest. Põhjuseks asjaolu, et paljud KTT harud on tihedalt seotus sõjanduse ja riikide kaitsevõimega.
KTT’s on kõige olulisem uurimis-ja arendustöö, seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse (hästi toimiv infrastruktuur, kvaliteetne miljöö, töö-ja elukeskkond, looduslikult kaunis ja rahulik koht, kultuurikeskkond).
KTT jääb pidama vaid regiooni, mis pidevalt õpib, edasi areneb ja üha uusi tehnoloogilisi uuendusi tootmisse suudab viia. Paigalseis on igal juhul tagasiminek.
Tööstuspargid – Silicon Calley , Oulu, Cambridge , Medicon Valley .
ELEKTROONIKATÖÖSTUS (ET)
ET tekkis külma sõja perioodil USA kaitsetööstuses.
Jaapan rajas meretaguseid tootmisüksusi, tootearendust rahastatakse
L-Euroopa on kehtestanud miinimumhinnad Jaapani ja L-Korea dumpingu vastu.
Koduelektroonikatööstus on ET allharu, kus tehnoloogia viimane sõna ei ole nii oluline, kuid koostööd sõltuvad suuresti käsitsitööst ja kaubamärk on müügitööl kõige tähtsam. KET ettevõtted paiknevad üsna hajusalt, sõltudes peamiselt turust ja odavast ööjõust. KET iseloomustab ülim kontsentreeritus – koondumine väheste väga suurte kontsernide kätte.
METALLURGIA
Metalle saab maakoores leiduvatest maakidest ning vanametallist, sest kasutuks muutunud metalltooteid on võimalik ümber sulatada.
Kõigepealt kaevandatakse metallimaake, seejärel enamik maake rikastatakse, järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid . Lõpuks valatakse sulametall vormidesse ja töödeldakse vastavalt toote liigile.
Metallisulatusettevõtted paigutatakse tavaliselt piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat.
Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse.
Alumiiniumi tootmine on suht kallis, seepärast paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. Varasemal ajal koondus Al tootmine peamiselt mäestikupiirkondadesse, kus oli võimalik kasutada odavat hüdroenergiat. Tänapäeval sulatatakse Al’i ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses.
KERGETÖÖSTUS
Tekstiili-ja rõivatööstus, naha-ja jalatsitööstus. Paiknemist mõjutab odav tööjõud (enamus tööstustest asuvad Kagu-Aasias, kuna seal on odav tööjõud). Kergetööstuse materjal on kergesti transporditav. Rõivatööstust mõjutab mood. Bränditootjad kulutavad reklaamile selleks, et müüa ning eristuda. Tihti kasutatakse reklaamides ka kuulsusi. Suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, India, Lõuna-Korea, USA, Taiwan .
Tehnoloogilised uuendused tekstiili-ja rõivatööstuses on suunatud tootmisprotsessi lühendamisele ja käsitsitöö asendamisele automaatliinidega. Rõivatööstuses midagi enam väga uuendada ei saa.
Tekstiilitööstuse ettevõtteid on peaaegu kõikides maailma riikides.