50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lauralumi
Õppematerjali autor
Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. Ökoturism Eestis Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt mobiiltelefoniside kogu maa. Mitmed Lääne-Euroopas kadunud või haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks sinilill, pääsusilm, hunt, toonekurg jpt. on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada
Ökoturism on mõttelaad ja käitumisviis. Pole niivõrd oluline, kuhu sa lähed või milliseid tegevusi reisil harrastad, vaid kuidas käitud ja kuidas mõjutad oma reisiga keskkonda üldiselt ja kohta, kus viibid. Põhilised eesmärgid Ökoturism toetab kohalikku arengut. Ökoturism toetab kultuuripärandi säilimist. Ökoturism toetab looduspärandi säilimist. Ökoturism tähendab reisijate ja ülduse harimist. Enamasti eristatakse mõisteid ökoturism, loodusturism ja säästev turism. Ökoturismi ja loodusturismi oluline vahe on see, et kui ökoturism peab esmatähtsaks sihtkoha igakülgset kaitset ja hoidmist, siis loodusturismi puhul ei pea see nii olema. Säästev turism hõlmab aga kogu jätkusuutlikkusele orienteeritud turismikorralduse, mõned autorid peavad ökoturismi säästva turismi allharuks. Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. Eesti Ökoturismi Ühendus on 7
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Pärnu Kolledz Triin Karp, Agni Liiva, Pire-Mari Perri MITTETRADITSIOONILINE MAJUTUSTOODE JA ELAMUSTOODE EESTIS Referaat Juhendaja: Lektor Tiina Viin Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1. ÖKOTURISM EESTIS................................................................................................ 4 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS................................................................. 10 3
samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus? Hotellimajanduseks nimetatakse erinevate teenuste osutamist majutusettevõttes. Peamised teenused, mida hotellimajandus hõlmab on toitlustus,- majutus,- meelelahutus- ja lisateenuseid.
Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad. Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele
rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja
- looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus - loodusmälestiste kaitse üksikobjektide kaitse - kaitsealade loomine - bitoopide, elupaikade kaitse - looduskaitse väljaspool kaitsealasid Looduskaitse arenguetapid Eestis. ·... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; ·1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; ·1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; ·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu"; ·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu".
rahuldamisele ja toetub selles tegevuses organisatsioonilisele toodete ja teenuste müügile. Jaekaubandusega tegelevad nii tootjad, hulgimüüjad kui jaekaupmehed ise. Enamasti tegeleb jaekaubandusega siiski jaemüüja, selleks on ettevõte, kelle müüginumbrid tulenevad peamiselt jaemüügist. Käesolevas uurimustöös on keskendutud kauplusepõhisele jaekaubandusele. Selleks, et jaekaubandust tervikuna paremini mõista, on oluline alustada selle üksikosade lahkamisest. Käesolevas uurimustöös on jaekaubanduse analüüsimine jagatud neljaks osaks. Kõigepealt on toodud jaekaupluste tüübid, siis kirjeldatud jaekaubanduskeskkonda, edasi liigutud jaekaubanduses tegutsemise strateegiate juurde ning lõpetuseks käsitletud rahvusvahelise jaekaubanduse eripärasid mis käesolevas töös olulist rolli mängivad. 5 1.1. Jaekaupluste tüübid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid