20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud.
KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse
Vana-Kreeka muusika · Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. · ,,muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musiké ja tähendab muusikate kunsti. · Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse. · Lahutamatu seis poeesiaga määrab Kreeka muusika omapära. · Rütm on Kreeklaste jaoks muusika põhialus. · Muusika on seotud tantsuga · Pajaan- (apolloniauks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi nii eraüritustel(lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel(festivalid või lahingud) · Ditüramb-Vana-kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks · kõrgelennuline · oodiga sarnanev luuleteos · kombineeritud instrumentaalmuusika, koorilaul ja tants ...
ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Enesetapu põhjused Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus Lein, õnnetust, süü-või autunde pärast Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Vigastuse tõttu, eneseohverdus Finantsprobleemide tõttu Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras. Mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb pärast elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond öelnud neile, et surma tuleb karta. Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009
karistada ennast või teisi või tahet põgeneda süütunde eest. Enesetapu põhjused Vaimsed häired Kannatused Stress Lein Õnnetus (näiteks mängides vene ruletti) Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Süü või autunde pärast Vigastuse tõttu Finantsprobleemide tõttu Eneseohverdus Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses Üksindus Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras, mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Kasutatud materjal http://www.intropsych.com/ch10_development/suicide.html http://et.wikipedia.org/wiki/Enesetapp
meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olümposel pidi idamaine jumalanna oma sünnipärasest omadusest sõjakusest loobuma. Selline oli hind, mida ta pidi maksma, et jääda kestma ja tunda rõõmu oma võimust, mis see-eest oli kindel. Aphrodite oli omal alal väga võimas jumalanna, sellele annab kinnitust ka see, et peajumal Zeus ise pidi temalt abi paluma. Aphroditega koos tulevad ka kõik salvid, lõhnavad õlid ja palsamid, mis olid Aphrodite kultuses tavalised. Tema rüü on kaunistatud rooside, hüatsintide, krookuste ja liiliatega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad peale Erise, tüli jumalanna. Eris vihastas. Saabudes kõigest hoolimata pidustustele, viskas ta kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale" külaliste sekka. Jumalannad
Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks.
Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Antiigile orienteeritud trratitsioonist, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel – otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fašistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku
Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks.
viljapead, mis annab alust arvata, et madu sümboliseerib pigem elujõudu kui kurjust.6 Mis puudutab veel tauroktoonia reljeefi, siis on madu, skorpion, koer ja vahel esinevad kaaren või lõvi alati kujutatud kõrvuti või üksteisest eemaldumas, mitte aga vastandlikel positsioonidel, nagu hea-kurja konflikti puhul eeldada võiks. Ostia Mithrase templi seintel on madu kujutatud rõõmsates heledates värvides, mis annab samuti tunnustust, et madu ei saanud Mithrase kultuses olla negatiivse tähendusega. Isegi kui tegemist oleks Mithrase eelsete kujutistega on vähetõenäoline, et need oleks alles jäetud, kui Mithrase kultuses oleks maol tugevalt negatiivne roll olnud.7 Hinnells lisab analüüsi Kreeka-Rooma traditsiooni maokäsitlusest. Kreeka-Rooma 5 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 293;}} 6 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 293-294;}} 7 Ibid.
meelerahu ja hea käekäigu huvides, mitte sellepärast, et ebapuhtus oleks iseenesest väär. - Elusolendite tapmisel omaenda elu jätkamiseks tuleb olla tänulik ja tunda aukartust. - Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Kamid ja nende peajumal - Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses. - Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja mõned suguharusid. - Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. - Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. - Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Templid ja pühamud - Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes,
5) Millesse usuvad Jehoova tunnistajad? Mis eristab neid kristlastest? ei tunnistata mitte ühtegi teist autoriteeti peale Piibli kogu õpetus põhineb ainult sõna-sõnalisel piiblitõlgendamisel. Nad ei tunnista kolmainuõpetust ainult Jehoova on jumal. Nad õpetavad ka, et inimese hing ei ole surematu. Jehoova tunnistajate usk on küll kristliku algupäraga, kaugenenud aga kristlusest nii õpetuses kui kultuses, sarnanedes pigem juutlusega. 6) Millal, kus ja kuidas tekkis rastafarianism? Kes oli Ras Tafari (Haile Selassie)? a) Ajalooliselt on rastafarianism kasvanud välja 19. ja 20. sajandi vahetuse Jamaikast, kus mustanahaliste elu oli väga raske. Enamik olid orjad, paljud lihtsalt puruvaesed. Oodati väljapääsu, unistati imelisest paigast, kus kõik on hea. Räägiti, et see ideaalne imeline koht on Aafrika, kust jamaikalased olid kunagi tulnud, täpsemalt Etioopia.
sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti
Surm oli saanud inimese ja võimu probleemide universaalseks lahenduseks. Veriseid etendusi kasutati päris edukalt, kombati piire terrori ja genotsiidi vahel. Inimesed, kes hääletasid diktatuuri poolt istusid ka ise vangikambris. Terrori hukkamõist ja kangelastele mälestusmärkida püstitamine seda totalitaarse võimu müstikat aga minu arvates ei purusta, analüüs ja arusaamine aga tõstab ansse. Minu arvates seisnebki stalinismi olemus võimu kultuses, mitte konkreetses inimeses. Jääb mulje, et võimukandjaid ei huvitanud nende tegevuse resultaat, vaid nad olid ükskõik mis hinna eest valmis tõestama oma vajalikkust. Üks paljudest totalitarismi paradoksidest seisnes selles, et võimu kandjal oli kõik, aga mitte miski sellest polnud tema enda oma. Uhked majad, autod, suvilad ei kuulunud talle, vaid võimule. Stalinil ei olnud sõpru ega lähedasi inimesi, need on kõrge võimu kandjale ohtlikud ning neist tuleb loobuda
Dante kirjutas: ,,Neitsi meenutab Kristust kõige enam´´. Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda
kultus.Riigi huvide seadmine esikohale. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Võrdlus: Kuna fasism lõppes ühes Natsi-Saksamaa ja Itaalia alistamisega,siis saame fasismi ja liberalismi võrrelda kuni aastani 1945. Fasismi tagajärjeks oli äärmine vägivald.Tänu tugevale riigile ja ühele otsustajale toimetati riigi
kõiksuse- ja taevajumalannat, kultuurihüvede andjat, saatusevalitsejat, aitajat hädas, samastati Demeteriga. Isise templites elavatele naispreestritele omistati erilised võimed nad oskasid unenägusid seletada, kontrollida juukseid punudes ilmaolusi ning olid hinnatud ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne. Valitsevad klassid püüdsid aga Rooma ühiskonnas Isise kultuse levikut tõkestada. Luuletajad kujutasid asja tumedates värvides, mistõttu Isise templeid peeti peaaegu bordellideks, kuigi kultus rõhutas pere ühtekuuluvust ja nõudis oma teenritelt siivsust ja puhtust. Keiser Augustus pidas Isise riitusi ,,pornograafilisteks" ning nägi nendes ohtu Rooma moraali alustaladele.
anatoomia vallas. Nad oskasid valmistada tugevaid hambaproteese, eelkõige enda metallitöötlusoskusele. RELIGIOON: Etruskid uskusid, et inimese elu otsustavad erinevate jumaluste tujud. Spetsiaalsed preestrid, haruspeksid, üritasid lugeda nende tahet looduslikest nähtustest, näiteks lindude lennuteest ja välgust. Ka ennustati loomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid olid jaotatud eri piirkondadeks, neid piirkondi oli 16 vastavalt jumalusele. Etruskide kultuses säilis ürgaegsete kommete jooni kuni inimohvrite toomiseni samuti oli oluline esivanemate kultus. Mitmed jumalad on etruskid kreeklastelt üle võtnud. Etruskide jumalad on: · peajumal - Tin · armastusejumalanna - Turan · merejumal- Nethuns · sõjajumal - Maris · veinijumal - Fuvluns · kultusejumalanna - Voltumna Jumalatele pühendati pühapaiku ja templeid, kahjuks pole eriti neid säilinud, sest need ehitati mitte väga vastupidavast materjalist.
end ka eluajal jumalana austada). . Koduhoidjatena austati penaate, kes hoolitsesid perekonna heaolu ning jõukuse eest. Need head vaimud on maja asukad, kodukoldejumalad. Ülekantult tähendasid penaadid ka maja, kodu, kodukohta. Neist kõneldi ainult mitmuses (penates). Nad oli penus'e, s.o. tagavarade (peamiselt toidu-) jumalad, kes kaitsesid majapidamist (penates minores familiares, privati). Avalikus kultuses austati neid kui rooma rahva kaitsevaime (penates majores ehk penates publici) di penates populi Romani Vesta templis riigikolde ääres. Aeneas olevat penaadid põlevast Troojast päästnud ja Itaaliasse kaasa toonud. Väljaspool maja muretsesid perekonna ja tema varanduse eest laarid (lares domestici: familiares, privati, patrii), põldude (lares rurales) ja ristteede kaitsejumalused lares compitales (nimetus tuleneb ladina sõnast compitum,
hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Nendel, kes on tapetud, ilma et oleks üles näidatud tänulikkust nende ohvri eest, tekib urami (vimm) ning nendest saavad aragami'd - võimsad ja kurjad kamid, kes maksavad kätte. 7 Kamid ja nende peajumal Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses. Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja mõned suguharusid. Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et
Dionysose nimi võib tähendada Zeusi poega, kuid üldiselt on nime tähendus segane. Nime esimene silp ,,Dio-" võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa. Nysa võis tähendada ka mäge, kus nümfid ta enda hoole alla võtsid. Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud. Kreeklastele tähendas ekstaas inimese hinge lahkumist ajutiselt kehast ning jumalaga asendumisest. Keha võttis üle jumal, kes märatses ja inimhing oli justkui vabanenud kehast. Kreeklaste seas oli ta tuntud ka tsivilisatsiooniedendajana, seaduseandjana, teatri ja põllumajanduse kaitsjana. Dionysose austamisega käis kaasas maskide kandmine. Tihti
Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda
pronksiajal aarialastelt täielikult omaks võetud komme surnuid maha matta koos vastavate maa- aluse või taevase teiseilma kujutelmaga. Veel suurem pööre toimus aga koos matmisega ülevõetud suhtumises surnuisse.. Neid hakati järjest enam vaenlasteks ja kurjadeks vaimudeks kujutlema. Nii tekkis endiste positiivsete "hingede"kõrvale aina rohkem negatiivseid "kolle", "kodukäijaid", veidi hiljem "vanapaganaid" ja lõpuks "kuradeid". Meie esivanemad ei lähtunud usulises kultuses sõbra- vaenlase vahekorrast, kuna pidasid kõike ja kõiki maailmas võrdseks. Nüüd, pronksiajal toodi nende teadvusesse kõrgema olendi, kogu maailma looja ja valitseja, inimsaatuste määraja ja kohtuniku idee, mis andis elule hoopis teise eesmärgi ja surmale endisest võrratult suurema tähenduse, sest väljavaated olid kahe äärmuse vahel kas taevasse igavesse õndsusse või süngesse varjuderiiki vaevlema. Koos usuga hauatagusesse ellu tekkis matmiskombestik. Surnule pandi
viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Kõige levinum oli mütoloogilise sisuga eepiline laul jumalatest ja heerostest, mis andsid ainest ja olid aluseks ka suurtele poeemidele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste jumalatele pühendatud kultuslaulude tekkimine, mida nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (näiteks paiaan Apolloni ehk kunstide ja muusika kaitsja kultuses ja ditüramb Dinonysise ehk veini- ja viljakusjumala kultuses) Selliste kultuslaulude kõrval olid üsna laialt levinud ka värsivormis perekonnalood ehk genealoogiad, mida õpiti pähe. Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud
· Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) aastatel 19221943 oli Itaalia peaminister ja diktaator ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa
Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut
värskusest. · Loodus varustab kujutlusvõimet värske materjaliga. Lillede ja lindude eelistustes ilmnes ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja eriti paabulinnuvärvid. · Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele. Sagedased elusolendid juugendornamentikas olid ka ussid,koerad, kalad. Suurimaks eelistuseks oli pikkade juustega naisefiguur. Pikkade juuste kultuses väljendus erootika. Erootika oli üks olulisemaid juugendi tunnusjooni. Juukseid ülistati ni maalis, kirjanduses kui ka muusikas. -femme-fleur (lil -naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu. -femme fatale (saatuslik naine)-erutav, veidi kõhn, mustasilmne ahvatlejanna. Juugendi (Art Nouveau) -aegne graafika Prantsusmaal Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst.
nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (paiaan Apolloni kultuses, ditüramb Dionysose kultuses), või koori koosseisu järgi (parteenion tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe. Samuti esinesid värsivormis mitmesugused kataloogid, eriti jumalate ja heeroste loetelud. Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest
ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu põhjused võivad olla vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast, süü- või autunde pärast, vigastuse tõttu, finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus, sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus. 3.1 ENESETAPU VORMID Normatiivne: · anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). · fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne: · egoistik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist taunivad ettekirjutised), · altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi).
Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse järgi röövis Theseus ta Dionysoselt ning alles hellenismi ajal hakkasid luuletajad ja kunstnikud looma pilti truudusetu Theseuse poolt mahajäetud vaesest tüdrukust. Hüljatud Ariadne saatus ja tema suhted Dionysosega on kunsti meelisteema: maalikunstis Tizianil, muusikas C. Monteverdil, G. F. Händelil, J. Haydnil ja paljudel teistel (. Ariadne lõngaks nimetatakse juhtnööri, mille abil probleemile lahendust leida. Augeiase tallid
peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna
ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulutama teistsugust õpetust. Algõpetuse lahknemine kaheks suureks vooluks toimus 3. saj ekr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) On lähedane Buddha algupärasele õpetusele. Pühakirjaks on paalikeelne kaanon Tipitaka. Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee järgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha. Hinajaana maad on Sri Lanka, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana (suur sõiduk) Selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesed, kuna neile on abiks bodhisattvad. Bodhisattva on nirvaada saavutanud, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. Boddhisattvatest saavad lõpuks budad
kodunt kooli saatja Iterduca, koolist koju saatja Domiduca, ukselävepaku jumal Limentinus, uksehingede jumal Cardea jt. jt. Igal mehel oli oma kaitsejumal genius, igal naisel jumalanna junona, igal paigal oma kaitsejumal genius loci. Lisaks oli ka väga palju abstraktseid jumalusi: Pax=Rahu, Spes=Lootus, Virtus=Voorus, Justitia=Õiglus, Fortuna=Õnn, Concordia=Üksmeel, Libertas=Vabadus, Fides=Usk, Salus=Tervis jne jne. Kultuses oli keskne hierarhiline preesterkond ja ohverdamine. Preesterkond jagunes kolleegiumidesse ja allus otseselt riigivõimule preestrid olid riigiametnikud. Eri preestreid: pontifex=sillaehitaja ja ka kalendripidaja, kroonik ning arhitekt; fetsiaal - sõnumitooja, väljakuulutaja; augur - ennustaja, arvaal - viljakuskultuste läbiviija, flamen - ülempreestri ehk pontifex maximus´e abiline, vestaneitsi - püha tule valvajanna jne. Ohverdajate peapreester oli rex sacrorum.
Jagunenud kaheks :maailma subjektiivne maailm-tunnete maailm ,ja objektiivne maailm- tegelikkus .religioon oma sisulises ja vormilises tähenduses-sild objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Sigmund Freud (1856-1939) Psühhoanalüüsi rajaja. George herbert mead (1863-1931) Organiseeritud religioon Varasemast ajaloost on teada et org. Võivad olla kultuste läbiviijad e. Preestrid.jumalate austajad ei ole organiseeritud.inimesed võisid osaleda mitmes kultuses korraga,kristlus kujunes eksklusiivseks e. Teisi välistavaks.kristlane ei saa olla samal ajal juut ega moslem jne.kristluse domineerimise sajanditel polnudki mingi teine usk mõeldav,valikuvabadust ei olnd.mingi valikuvõimalus tekkis reformatsiooni ajal.tekkisid reformeeritud ja katoliiklikud alad.hiljem võis hakata ka juba valima oma usulist kuuluvust.reformatsioon avab tee ,kujuneb mitu reformeeritud kirikut,hiljem kujunevad mitmed evangeelsed sektid.religioonne kirevus
ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati Peko kuju tare või rehe keskele;kuju peale või ümbes asetati küündlai.Ringis,ümber kuju liikumine ning Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine.Uue Peko-papi valimine vereliisuga.Peko kuju on valmistatud kasepuust ning on 48cm kõrge.Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel
Buddha Maitreya, kes hakkab kuulama igasugust õpetust. Lahknemine kaheks suureks usuvooluks toimus 3. saj eKr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) on lähedane Buddha algupärasele õpetusele. Pühakirjaks on paalikeelne kaanon Tipitaka. Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee jälgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha. Hinajaana maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana (suur sõiduk) selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesd, kuna neile on abiks bodhisattvad. Bodhisattva on nirvaana saavutanu, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. Bodhisattvatest saavad lõpuks budad
Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil.10 Fasismi sümbolid Eelpool mainitud vitsakimp ei olnud ainus Fasistliku Partei sümbol. Mussolini relvajõudude vormirõivastuse järgi on must särk saanud Itaalia fasistide tunnuseks ning viimaseid kutsutigi mustsärklasteks. Nimetatud sümbolid, korraldatud
Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine Uue Peko-papi valimine vereliisuga Kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna ainult jõukamad peremehed Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust hoiatusmuistendid Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"
paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilu ja kunsti, nad uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst) Nagu indiaani müütides, nii kombineerub inimene ka kunstis tihti loomaga- mao, röövlinnu või krokodilliga. Legendaarset esivanemat tähistab vihmametsade suurim kiskja- jaaguar. Vana- Ameerika rahvaste kultuses olid tähtsad vereohvrite rituaalid, samuti kosmoloogia. Nii astmikpüramiidid, kui ka staadionid olid usulise tähendusega. ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867. Tallinn: Koolibri) 2.4.ARENGUTASE: Vana-Ameerika oli enne ,,avastamist" kultuuriliselt heal tasemel- tunti kirja (olmeekide ja maajade hieroglüüf- ja inkade sõlmkiri), ka oli nende kalender täpsem kui Euroopas samal ajal
Ühtlasi veel ka Bonale ja Deale pühendatud pidustused ja sinna mehi ei lubatudki. Naiste ja meeeste kultused andsid võimaluse kiskuda end lahti igapäeva hierarhiast. (Setälä 2001: 107- 108) Kultus ja preestrivõim olid nii avalikus kui ka eraelus eelkõige meeste alad. Kuna preester tegutses kogukonna nimel, siis ei saanud tema ülesandeid usaldada naisele. Seda seetõttu, et naine ei saanud esindada kedagi peale iseenda. See aga ei tähendanud, et naised ei tohtinud kultuses osaleda. On ju siiski teada palju preestriatare nagu Vesta neitsid ja flaminica`d, rääkimata abielunaiste kultuslikest ülesannetest nii avalikus kui ka eraelus. Vesta neitsid allusid pontifex maximus-ele ning tegemist polnud ei noorte neidudega ega ka abielunaistega. Nad asusid n-ö kahe sugupoole vahel. Siiski tuleb tõdeda, et ka kultuslikus rollis allus naine alati mehele, vastaselkorral poleks ühiskond pidanud teda enam tõeliseks naiseks. Flaminca`d
· Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus.
linna tänavaid. Jumalatele toodi ohvreid. EGIPTUSE USUND Vaaraosid jumalikustati, neid peeti jumalaks maa peal ning mitte enam Jumala esindajaks, nagu Mesopotaamias. Vaaraod olid Egiptuse religiooni keskmeks. Kivist püramiidid ehitati surematute jumal-kuningate püsivaks koduks pärast surma (sellepärast on need tohutu suured). Valdav oli usk surematusse, mis väljendus müüdis Isisest ja Osirisest ning neile pühendatud kultuses (Osiris oli allilma valitseja ja mõistis inimeste üle kohut pärast nende surma, Isis oli tema õde ja abikaasa, kes otsis ta pärast surma üles ja äratas ellu). Seda usku tugevdas mumifitseerimise leiutamine. Esialgu usuti vaid vaaraode ja nende teenrite taassündi. ,,Püramiiditekstid" sisaldavad rituaale, hümne, palveid ja loits, millega tagatakse vaarao heaolu pärast surma. See usk laienes kogu elanikkonnale. Surnutele toodud ohvrid pidid
Nii saadi ühtlaselt kore välispind. Savinõusid veeti ka välja, nt Egiptusesse. Paleedes valmistatud ja kasutatud keraamika palju peenem, kui asulates tarvitatu. Kesk-Minose ajal võeti kasutusele potikeder. Sellest perioodist ka savitahvlid kirjaga. Arenenud kivilõikekunst, mitmesugused pitsatid. Tähtis põllumajandus, metallitöötlemine. V oluline merekaubandus (kaubitseti Itaaliaga, Küprosega, Sitsiiliaga, Egiptusega). Kultuses püsis Vara-Minose traditsioon. Koobaspühamud ja pühamud mäetippudel. Kasutati hieroglüüfilaadset kirja, millest arenes lineaarkiri A. Lineaarkiri A oli kasutusel u 18001450 eKr. Kiri oli süllaabiline (tähistati silpe). Ühiskonnas süvenes käsitööde spetsialiseerumine. Jätkus kihistumine. Kreeta lääneosas püsis vana neoliitilise ilmega kultuur. U 1700 eKr eristatakse paleedes ja asulakohtades purustushorisonti, kuid märgatavat vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin
- riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti, on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht sintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. · Sintoismi praktika seisneb kamide (jumaluste, jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. · Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja nendest on tähtsaim päikesejumalanna Amaterasu. · Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto ja Izanami-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. Et keisrid olid
päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes. Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi. Juukseid ülistati nii maalis, kirjanduses kui ka muusikas. Sagedased elusolendid juugendornamentikas on ussid ja hurdad. Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja teised analoogsed värvid, eriti paabulinnuvärvid. Helilooja Richard Wagner (1813 1883) oli see, kes kinkis juugendile ühe selle kõige armastatumatest motiividest lille vormis neitsi
äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna – riitustel osalesid ainult jõukamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Harva 1924: kogukonna küünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mordvalastel ning bessermanidel
Nt Genius meheliku sigitusjõu kehastus, hiljem oli maja, perekonna ja riigi kaitsjavaim, arvati et igal mehel on oma Genius. Naiste kaitsejumalanna oli alati Juno. Olilisim Geniuse püha oli sünnipäeva pidamine. Geniuse kõrval on oluline nimetada jumaluste gruppi: Penaadid kodukolde kaitsejumalused, nende funktsiooniks oli nii maja kui seal asuvate toiduvarude eest hoolitsemine. Väga olulised olid Rooma linna ja rahva Penaadid, keda austati avalikus kultuses, oli seotud jumalanna Vestaga, Penaadide kujud asusid Vesta templis. Rooma usundis oli kultus olulisem kui õpetus, kultuses mängisid olulist rolli preestrid ja ____ . Rooma usundi eripäraks on see, et preestrid olid kogunenud erinevatesse vennaskondadesse, nt üheks selliseks vennaskonnaks olid avraalid. Arvales Strates Nurme vennad. Nad teenisid maajumalat, maikuus nad tantsisid ja laulsid, et põllule saagiõnne saada. Tuleks veel nimetada Marsi preestreid Saliused
See ei tähendanud ,et kõik suguvõsaliikmed olid preestrid, vaid sealt lihtsalt valiti, kes mis ülesannet täidab. Keda ei valitud, see ei olnud. Ei olnud seisus! Oli preestid ja preestrinnad, neid oli suht pooleks. Nende kohta kehtisid ka nõuded. St neil ei tohtinud olla viga küljes. Vigane ei tohtinud olla, sageli nõuti ka kokkupuutumatust surmaga (ehk peres ei olnud keegi surnud). Seksuaalsusest hoidumise nõuded. Mõnel puhul presstrinnadel nõutud neitsilikkus, aga see oli mõnes kultuses, sest samas mõnes teises nõuti abielulisust. Üldjuhul peeti seksuaalsust rüvedaks, sooviti hoiduda mingi aeg seksist. Mõnel puhul olid preestrirollides ka lapsed, laps-preestrid, valiti välja aastaseks teenistuseks pühamu juures. Nad täitsid neile etteantud funtsioone ja osalesid pühamu pidustuses. Preestrid elasid kodus ja tulid pühamusse oma funktsiooni täitma. Rituaalid Kõige olulisemad rituaalid toimusid pidustuste käigus ja neid oli palju. Pidustusele võisid eelneda
Aigyptose, tema venna 50 poega tahtsid neid vägisi naida ning ta põgenes Argosesse. Võitles Aigyptose poegadega, sai lüüa, andis loa naida. Pulmaööl pidid Tütred mehed tapma. Kõik peale Hypermestra täitsid nõuande. Hiljem pidid nad karistuseks kandma sõelaga vett augulise põhjaga tünni. u. Proitos ja tema tütred, v. Melampus, - kuulus selgeltnägija, ravi- ja lepituspreester, oskas loomade ja lindude keeli, Pehmendas uues Dionysose kultuses orgialikke kombeid w. Danae ja Perseus, x. Amphitryon, - Teeba legendaarne kuningas, Alkmene mees. y. Herakles ja Eurystheus, z. Tantalos, - Mõned lood räägivad, et ta reetis saladused, mille Zeus oli talle usaldanud; või varastas jumalate toitu; või üritas jumalaid tüssata , pakkudes neile toiduks oma pojast Pelopsist valmistatud rooga (hea tahte märgiks või arvas, et jumalad ei saa aru. Toitu oli lihtsalt vähe pakkuda.). Kõik jumalad said
sajandi Hiinast, kus sellega peletati eemale kurje vaime. 20. sajandi alguseni kõndisid Hiinas teenrid väljas peremeeste ja perenaiste ees, lüües gongi, löökide arv osutas seisust. Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiina yun lo on väikeste pronksgongide komplekt, mis on riputatud püstja raami sisse kolmes reas 3-kaupa, nende kohal eraldi veel üks gong. Neil on ühesugune läbimõõt, aga üsna erinev paksus. Algul kasutati neid Kong Fuzi ja Buddha kultuses. Tänapäeval piirdub nende kasutamine matuserongkäikudega. Ksülofon Ksülofon arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast. Üks Aasia variante on Jaapani mokkin (13-16 klahvi), mida kasutatakse pigem rütmi- kui meloodiapillina kabuki muusikas. Juba 7. sajandil kasutasid Bali gambangi mängijad 4 pulka, mida hoiti V-kujuliselt. Aasiast levis ksülofon Aafrikasse. Siin on lihtsamaks vormiks maa- või auguksülofon. Nagu nimetus ütleb, on auk maas, mille kohale seatakse puuplokid rohukimpude peale
annaabi.ee 
