Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist.
Sintoism Anna-Maria ja Astrit Sisukord Ajalugu Õpetus Pühamud Sintoism igapäevaelus ,,Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina." Torii  tähistab sissepääsu püha ruumi Ajalugu - Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. - Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad.
Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn
TALLINNA MAJANDUSKOOL Õigusteenistus Taoism Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Religioon pole mitte ainult univeraalne, vaid tal on olnud ka tohutu mõju kultuurile. Oma mitmete ühiste elementide kaudu käsitlevad religioonid inimkonna tähtsamaid küsimusi. Need küsimused on olnud kosmilises mõttes, hõlmates maailma loomist, elu motet, kannatuse ja valu tähendust ja üleloomulikku sfääri. Need küsimused on olulised ka selles mõttes, et nad puudutavad iga inimest, käsitledes käitumist ja eetikat. Kõik usundid on ühel või teisel viisil nii individuaalsed kui ka kollektiivsed. usundi järgija võib teenida Jumalat kodus või üksinda mediteeerides. Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad tÃ
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal  nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud  islam, ristiusk, judaism  1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism  jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid  suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid  iseloomulik teatud piirkonnale  nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud  peava
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor  animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken  jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos  religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline  monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline  apologeetika Müüt  lugu,
shintle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur  Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni  neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser jin konfutsiaanlikud õpetlased Ko- reast oma laste õpetajateks. SINTOISM Sintoism ehk sintoism ehk sinto ehk shinto (jaapani keeles ; shint 'kamide tee, jumalate
annaabi.ee 
50 punkti
~ 11 lehte
65 laadimist
5 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid