Šintoism (5)

Sintoism ( ?? )
Sintoism on usk, mida ei saa ära
õppida, mille tunnistajaks ei saa
ärgata ja mida ei saa kaotada: kui
oled jaapanlane, sünnid sintoistina.
Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool"
Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest,
et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud.
Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund
Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega
niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus.
Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik
jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid
uskumusi.
Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning
elufilosoofia laiemas mõttes.
3
Õpetus
Sintoismis puuduvad normid või käsud.
Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad
oma põhiolemuselt head.
Kurjus tuleb väljaspool asuvast pimedusest.
Inimene teeb kurja siis, kui pimeduse vaimud on võtnud
temalt võime tegutseda normaalsel ja õigel viisil.
Heaks peetakse sõbralikku ja viisakat suhtumist perekonda
ja kaaskodanikesse.
Halb on isekus, viha ja riid, mis rikuvad perekonna ja
ühiskonna korda ning põhjustavad ebaõnne.
4
Ajalugu
Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad
Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi.
Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste
suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi päikesejumalanna
Amaterasu, kes on sintoismi peajumal.
Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks (tenn) -
taevavalitsejateks. Amaterasu järeltulijad (Y amato dünastia) ühendasid
Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha.
5
Neli kinnitust
Sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske
peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias
oleva elu". Öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli
kinnitust":
Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks
lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Põhilised pidustused
on seotud sünni ja abiellumisega.
Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes
loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte
austatakse, sest nendes on kamid.
Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli,
pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud.
Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele.
Neid korraldatakse sageli.
6
Patt ja ebapuhtus
Sintoism ei pea midagi iseenesest patuks. Teatud teod tekitavad rituaalse
ebapuhtuse, millest tuleb vabaneda meelerahu ja hea käekäigu huvides, mitte
sellepärast, et ebapuhtus oleks iseenesest väär.
Elusolendite tapmisel omaenda elu jätkamiseks tuleb olla tänulik ja tunda
aukartust. Enne söömist ütlevad jaapanlased: itadakimasu - võtan alandlikult
vastu, et näidata üles tänulikkust toidu valmistajale ja kõikidele elusatele
asjadele, mis on söögi valmistamisel elu kaotanud. Kui seda ei tehta, võidakse
selles näha märki uhkusest ja hoolimatusest teiste suhtes. Sellist hoiakut
pannakse pahaks, sest usutakse, et see põhjustab kõikidele probleeme.
Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele
hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma
kasuks või lõbuks. Nendel, kes on tapetud, ilma et oleks üles näidatud
tänulikkust nende ohvri eest, tekib urami (vimm) ning nendest saavad
aragami'd - võimsad ja kurjad kamid, kes maksavad kätte.
7
Kamid ja nende peajumal
Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude)
kultuses.
Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja
mõned suguharusid.
Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud.
Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat.
Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka
hädas appi.
Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka
tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et
kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide
kehastus.
8
Templid ja pühamud
Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes
jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid
erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest
riiulist mõne rituaalse esemega.
Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on
enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis
hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii),
mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need
väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame,
ja kamide maailma. Sageli on kummalegi poole väravat
pandud sissepääsu valvav vahiloom.
9
Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde
kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo-
e).
Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute
populaarne sihtpunkt.
Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja.
Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud
üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas.
Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid ja varjulised aiad.
Neis aedades kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele
riputatakse paberiribasid, millele on kirjutatud palved. Usutakse, et
tuul viib palved jumalate juurde.
10
Sintoism igapäevaelus
Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades
ja ülikooli astumisel.
Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist
või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat
võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab
oma elu ohverdada.
Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest
sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu.
Kuna inimeste ja jumalate maailm pole lahus, siis sinto puhul ei püüta
saavutada lunastust teispoolsuses, vaid juba maapealses elus.
11