Etruskid (0)

Põlva Ühisgümnaasium
Egle Hani
10b klass
ETRUSKID
ettekanne
2008
Etruskid.
TERRITOORIUM:
Itaalia territooriumil, sellel maa - alal mida piirab põhjast Arno - ja lõunast Tiberi jõgi, puhkes esimesel aastatuhandel enne meie ajaarvamist õitsele antiikmaailma üks kõige huvitavamaid tsivilisatsioone.
Etruskid - Kesk- Itaaliat asustanud rahvas. Ala, kus etruskid elasid, nimetatakse Etuuriaks. Tegelikult, ei teata tänaseni, kas nad on Euroopa päritoluga või on nad pärit hoopis kuskilt mujalt. Etruskide etniline päritolu, keel, sotsiaalne kord, nende ilmumise aeg ja osa Itaalia varajasemas ajaloos jne. — need küsimused kuuluvad kõige keerulisemate ning vassitumate hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga.
(Etruskid asustasid kaardil siniselt märgitud ala.)
PÄRITOLU:
Suurim küsimus, mis ajaloolasi painab ongi etruskide päritolu. Selle kohta on olemas kolm teooriat:

• nad tulid Itaaliasse Alpide tagant
  
• kõige usutavam teooria - etruskid jõudsid Itaaliasse idast, täpsemalt — Väike-Aasiast või nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed
  
• etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid
  

KEEL:
Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub.
Teada on, et nende keelt kõneldi tänu etruskidest meremeestele ka Vahemere lääneosa sadamalinnades. Ning kuna etruskid sajandite jooksul puutusid kokku ka kreekalaste ja kartaagolastega, siis on üsnagi võimalik, et antiikajal oskasid ka teised rahvad peale nende endi etruski keelt.
Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on “Agrami muumia lõuendsidemed”, mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast.
ÜHISKOND:
Etruskide majanduslik ja sotsiaalne areng olid kõrgel tasemel, aga tegu ei olnud ühtse riigiga. Samuti elas Etuurias ka mitmeid teisi hõime. Enamik etruske elas aga linnades.
Linnad olid enam-vähem sõltumatud, kuid mingi majanduslik side omavahel siiski oli. Linnades valitsesid algselt kuningad, hiljem aristokraatlikud sugukonnad.
Etruskid olid osavad meremehed ja tegelesid ka piraatlusega. Nad transportisid nii tarbekaupu kui kõrgelt hinnatud käsitööd Aafrikasse kui ka Kesk-Euroopa aladele . Enda retkedelt tõid nad kaasa orje, kuid olenemata orjade olemasolust polnud nende osakaal suur. Etuuria ei olnud orjanduslik ühiskond.
Etruskide ühiskonnas oli naiste roll üsna aktiivne, olenemata antiikmaailma tavadest. Naised võisid pealt vaadata mitmeid ühiskondlike mänge, osaleda pidusöömingutel, neil oli rohkem sõnaõigust.
Etruskid tundsid ka mitmeid ravimeetodeid. Nad leiutasid ravimeid ja olid antiikajal päris tuntud ravijad. Etruskid olid teadlikud ravimtaimede mõjust ja arendasid enda teadmisi anatoomia vallas. Nad oskasid valmistada tugevaid hambaproteese, eelkõige enda metallitöötlusoskusele.
RELIGIOON:
Etruskid uskusid, et inimese elu otsustavad erinevate jumaluste tujud. Spetsiaalsed preestrid , haruspeksid , üritasid lugeda nende tahet looduslikest nähtustest, näiteks lindude lennuteest ja välgust. Ka ennustati loomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid olid jaotatud eri piirkondadeks, neid piirkondi oli 16 vastavalt jumalusele. Etruskide kultuses säilis ürgaegsete kommete jooni kuni inimohvrite toomiseni samuti oli oluline esivanemate kultus .
Mitmed jumalad on etruskid kreeklastelt üle võtnud.
Etruskide jumalad on:

• peajumal - Tin
  
• armastusejumalanna - Turan
  
• merejumal - Nethuns
  
• sõjajumal - Maris
  
• veinijumal - Fuvluns
  
• kultusejumalanna - Voltumna
  

Jumalatele pühendati pühapaiku ja templeid, kahjuks pole eriti neid säilinud, sest need ehitati mitte väga vastupidavast materjalist.
Ka etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Nad matsid enda surnuid nii, et nad saaksid teises elus elada samamoodi, nagu nad olid elanud maa peal. Hauakambrid olid majakujulised ja kaunistatud. Surnuid maeti koos tarbeesemete, väärisesemete ja riietega. Korraldati ka põletusmatuseid.
KUNST JA ARHITEKTUUR :
Paljud uurijad leiavad, et on olemas iseseisev etruski kunst, kuigi ka seal on mõjutusi Kreekast. Etruskid kujutasid enda töödes jumalaid, müütilisi kangelasi ja deemoneid ning pidusööminguid ja igapäevaelu.
Arhitektuuri poolest on etruskid tuntud linnaehitajad ja nad said hakkama ka tehniliselt väga keeruliste rajatistega. Etruskid on eelkõige tuntust kogunud enda nekropolide ja haudade poolest, mis on säilinud tänapäevani. Nekropolid olid võrreldes kerge konstruktsiooniliste elumajadega suured ja massiivsed.
Etruskid ajasid skulptuuris realismi joont. Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse. Ka paigutati sarkofaagidele skulptuurportreed, mis olid kadunukese moodi.
(õpik lk. 143 on pilt) Võrreldes Kreekaga, kus püüeldi täiuslikkuse poole tõid etruskid esile vigu ja isikupäraseid jooni.
Skulptuuride valmistamisel kasutati pehmemat materjali, mida oli kergem kujundada, näiteks lubjakivi.
Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi.
Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145)
Kokkuvõtlikult: Olgugi, et teadmised etruskide kohta on puudulikud on meil siiski mingisugunegi ettekujutus antiikaja kõrgtsivilisatsiooni kohta.
Etruskidel on suur osa maailma kultuuripärandis ja tänu neile on ajaloolastel veel palju mõistatamist, sest tore oleks teada saada veel nii mõndagi sellest antiikaja suurrahvast.
Kasutatud allikad :
Burian, Jan, Mouchova, Bohuvila 1973. Etruskide kuulsus ja langus. Tallinn: Valgus
http://www.mysteriousetruscans.com/
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid