Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Šindoism (0)

1 Hindamata
Punktid

Šintoism
Anna-Maria ja Astrit
 
 
Sisukord
 Ajalugu
 Õpetus 
 Pühamud
 Šintoism igapäevaelus
 
 
„Šintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille 
tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui 
oled jaapanlane, sünnid šintoistina.“

Torii – tähistab sissepääsu püha ruumi
 
 
Ajalugu
- Šintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle 
juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. 
- Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste 
suguharude  jumalad. 
Üks nende tütardest oligi päikesejumalanna  Amaterasu , kes on 
šintoismi  peajumal
- Et  keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid 
tennodeks - taevavalitsejateks. Amaterasu järeltulijad (Yamato 
dünastia) ühendasid Jaapani riigi.
 Kogu inimkond on  kami  lapsed.  Inimelu  on püha.
 
 
 
 
Õpetus
- Šintoismis puuduvad normid või  käsud .
- Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma 
põhiolemuselt head.
Kurjus  tuleb väljaspool asuvast pimedusest. 
- Inimene teeb kurja siis, kui  pimeduse  vaimud on  võtnud  temalt 
võime tegutseda normaalsel ja õigel viisil. 
- Heaks peetakse sõbralikku ja viisakat  suhtumist  perekonda ja 
kaaskodanikesse.
- Halb on  isekus , viha ja riid, mis rikuvad perekonna ja ühiskonna 
korda ning põhjustavad ebaõnne.
 
 
Kodune šintoistlik  altar
 
 
Neli kinnitust
1. Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks 
lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on 
seotud sünni ja abiellumisega. 
2. Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes 
loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte 
austatakse, sest nendes on  kamid
3. Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, 
pesevad sageli käsi ja loputavad sageli  suud
4. Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. 
Neid korraldatakse sageli. 
 
 
Patt ja ebapuhtus
- Šintoism ei pea midagi iseenesest  patuks . Teatud teod 
tekitavad rituaalse ebapuhtuse, millest tuleb vabaneda  
meelerahu ja hea  käekäigu huvides, mitte sellepärast, et 
ebapuhtus oleks iseenesest väär. 
- Elusolendite tapmisel omaenda elu jätkamiseks tuleb olla 
tänulik ja tunda aukartust. 
- Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, 
toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus 
on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. 
 
 
Kamid ja nende peajumal
- Šintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, 
vaimude) kultuses. 
- Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri 
loodusnähtusi ja mõned suguharusid. 
- Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. 
- Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. 
- Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei 
kutsuta ka  hädas  appi.  
 
 
Templid ja pühamud
- Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes 
jinja'des, kuigi  tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, 
mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse 
esemega. 
-Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on 
enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis 
hoonetega. 
-Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb 
kahest püstpostist ja kahest ristlatist. 
 
 
 
 
- Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest 
igaühe juurde kuuluvad preestrid .
- Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute 
populaarne  sihtpunkt.
- Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja.
- Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on 
ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas.
 
 
 
 
Teeäärne tempel Nikkos
 
 
Šintoism igapäevaelus 
- Kamide poole pöördumine  pulmades ja ülikooli astumisel. 
- Kamidelt palutakse last, edutamist või õnnelikumat elu. 
- Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, 
sest šintoismis rõhutatakse  maist  elu, mitte hauatagust elu. 
- Kuna inimeste ja jumalate maailm pole lahus, siis šinto puhul 
ei püüta saavutada lunastust teispoolsuses, vaid juba 
maapealses elus.
 
 
Festival
 Jaapanis Tokyos leiab aset iga-aastane Šintoismi 
festival Kanchu Misogi, milles osalejad puhastavad 
oma keha ja hinge külmas vees jääblokkide 
kallistamisega. 
 
 
 
 
 Täname kuulamast!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
Vasakule Paremale
Šindoism #1 Šindoism #2 Šindoism #3 Šindoism #4 Šindoism #5 Šindoism #6 Šindoism #7 Šindoism #8 Šindoism #9 Šindoism #10 Šindoism #11 Šindoism #12 Šindoism #13 Šindoism #14 Šindoism #15 Šindoism #16 Šindoism #17 Šindoism #18 Šindoism #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fluxy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Šintoism
11
ppt

Šintoism

Sintoism ( ?? ) Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud. Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus. Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning elufilosoofia laiemas mõttes. 3 Õpetus Sintoismis puuduvad normid või käsud. Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuse

Religioon
Šintoism
5
wps

Šintoism

Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaap

Usundiõpetus
Šintoism-shintoism-Jaapani religioon-Usundiõpetus
4
docx

Šintoism, shintoism. Jaapani religioon. Usundiõpetus.

Sintoism ja Jaapan. Religioon on seotud Jaapaniga (Nihon või Nippon), kus nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. ,,Hinomaru" (,,päikeseketas") Rahvarv Jaapanis ­ rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu ­ Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid ani

Usundiõpetus
Referaat - Jaapan
42
doc

Referaat - Jaapan

GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõ

Geograafia
šintoism Jaapanis
5
doc

šintoism Jaapanis

Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlan

Kultuurilugu
Usundite konspekt
14
doc

Usundite konspekt

Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a ­ 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ­ ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarn

Üldine usundilugu
Jaapani kunst
5
odt

Jaapani kunst

Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel

Kunstiajalugu
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peava

Religioon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun