Vana-Kreeka muusika (0)

Vana-Kreeka muusika

• Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika ülestähenduste kaudu.
  
• „muusika“ tuleneb kreekakeelsest sõnast musiké ja tähendab muusikate kunsti.
  
• Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse.
  
• Lahutamatu seis poeesiaga määrab Kreeka muusika omapära.
  
• Rütm on Kreeklaste jaoks muusika põhialus.
  
• Muusika on seotud tantsuga
  
• Pajaan- (apolloniauks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi nii eraüritustel(lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel(festivalid või lahingud)
  
• Ditüramb-Vana-kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks
  
• kõrgelennuline
  
• oodiga sarnanev luuleteos
  
• kombineeritud instrumentaalmuusika, koorilaul ja tants
  
• 6. saj. eKr. muutus jumalakummardamiseks
  
• Apollon
  
• Zeusi ja Leto poeg
  
• Jahijumal
  
• Sümboliteks vibu ja nool, lüüra 
  
• Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja
  
• 
  
• Dionysos
  
• veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal
  
• Zeusi ja Semele poeg
  
• Pilliks Aulos 
  
• Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat
  

• Keelpill , mida sõrmitseti
  
• Lüürast suurem ja tugevam
  
• Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks
  
• Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11
  
• Forminks: lüürataoline keelpill
  

• Kümbal: Vana-kreeka ja vana- Rooma löökpill (vasktaldrikud)
  

• Muusika oli läbi sotsiaalsete sfääride täiesti läbi imbunud, kehastades kultuuriväärtusi.
  
• Muusika oli olemuslik ja seda õpiti õppeainena koos kõigi teiste ainetega
  
• Laulmist kasutati „illiase“ ja „odüsseia“ meelde jätmiseks
  
• Tähtis osa relligioosses kultuses
  
• Figureeris teatris