võimaldab saada silma võrkkestal välismaailma esemetest selge vähendatud kujutise. Valguskiired läbivad silma valgustmurdvad keskkonnad ja normaalselt lõikuvad üksteisega võrkkestal. Võrkkesta rakud vahendavad nägemisärritused nägemisnärvi, mis jätkub nägemisteena suuraju kuklasagarani. Seal muutuvad nägemisärritused nägemistajuks. Nägemiskahjustuse põhjus võib olla ükskõik kus sarvkesta ja aju kuklasagara vahel. Nägemisaisting tekib siis, kui silmad vahendavad nägemisärritusi aju nägemiskeskusesse. Kui silm on sünnist saadik pime või kui see on pärast sündimist kinni kaetud, nagu mõnedes loomkatsetes on tehtud, jäävad vastavad ajupiirkonnad välja arenemata ja silm jääb praktiliselt pimedaks. Samalaadne olukord võib tekkida ka haiguse tõttu, kui ajus asuv kahjustus takistab nägemissüsteemi saabuvate nägemisärrituste muutumist nägemisaistinguks
nägude mitte eristumisega. Olemas on ka juhtumeid, kus ravitav ei suuda teha vahet nägudel ja teistel objektidel. Prosopagnoosia täpne levik pole teada, kuna tihti ei saa patsiendid aru, et nad põevad antud sündroomi. Uuringute põhjal, mis on sooritatud erinevatel inimgruppidel arvatakse, et see arv võib kõikuda ühe ja kahe protsendi vahel. Arvatakse, et sündroom võib tekkida, kui kahjustada saab oimusagara ja kuklasagara vaheline ala, mis tegeleb nägude tajumise ja mäluga. Haigus võib avalduda peale insulti, peatraumat või mõne häire tulemusel. Vahel on sündroom ka kaasasündinud, sellisel juhul arvatakse, et haigust põhjustab pärilik mutatsioon, kuna sel juhul jookseb see tihti perekonnas. https://www.ninds.nih.gov/Disorders/All-Disorders/Prosopagnosia-Information-Page Prosopagnoosia diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid näotuvastusteste. Viimase aja üks kõige
c) Tsentraalne osa väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne kepikesed ja kolvikesed b) Juhtiv osa II peaajunärv c) Tsentraalne osa kuklasagara koor 7. Haistmisanalüsaator a) Retseptoorne ninaõõne ülemine osa b) Juhtiv osa I peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a
155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Otsmikusagara pretsentraalkääru ülemine ja alumine osa (keha tahteline liikumine) ning paratsentraalsagarik (päraku, kusiti tahteline sulgemine). Otsmikusagaras paiknevad veel mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad. 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Lugemiskeskus asub alumises kiirusagarikus. Kuulamispiirkond asub ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste: Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub
Ajukoore sensoorsed väljad asuvad eelkõige posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Seal paiknevad temperatuuri-, kompimis-, valu-, ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad.Alajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Kui nimetatud sensoorsed piirkonnad on vigastastatud, ei tunne inimene kompimisel esemeid ära. Nägemispiirkond asub kuklasagara piirkonnas. Nägemispiirkonna lähedal paikneb nägemismälu.Juhul.Aalumises kiirusagarikus paikneb lugemiskeskus. Ülemise oimukääru keskosas paikneb kuulmiskeskus. 65.Peaaju närvid, nende iseloom ja ülesanded- 1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud
Neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulsid närviraku kehasse. akson- on närviraku üks pikk jätke. Mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja. Suuraju ajukoore olulisus.Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.(Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.) Millised keskused seal asuvad? kuklasagara nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Seljaaju ülesanded: juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Kuidas tekib sõltuvus narkootilistest ainetest?
KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS , LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES . NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS . MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E
PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS, LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES. NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS. MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE
Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3. Kattetsoon – eri meelte abil hangitud teabe
nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26. Adaptatsioon ärritajaga kohanemine (valguse käest hämarasse tuppa minek: alguses ei näe midagi, hiljem silmad kohanevad)
ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu.
154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras.
töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub
peaaju ja teiste elundite vahel Suuraju poolkera sagarad OTSMIKUSAGARA koor reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar otsmikusagar tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust OIMUSAGARA koor helide identifitseerimine ja tõlgendamine. Tähtis roll mälu kujunemisel (korrastab ja otsib salvestunud infot) KIIRUSAGARA koor töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi KUKLASAGARA koor võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni oimusagar kuklasagar Ülekandeainet sisaldavad Pre- põiekesed sünaptiline membraan Postsünaptiline membraan Sünaptiline pilu ioonkanalid INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE KESKNÄRVISÜSTEEMIS
Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt. AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED Visuaalne agnoosia-suutmatus ära tunda visuaalselt nähtavaid objekte*kuklasagara või kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele VEEL VAATA SLAIDIDELT! AJU PLASTILISUS-aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem
vastavatest peaaju piirkondadest - kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. NÄGEMINE Nägemisorganiks on silm, mille abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv
e) Eksperimentaalne ökoloogia 22. Mida nimetatakse topeltdissotsatsiooniks e. kaksikdissotsatsiooniks? a) Gestaltistide poolt sõnastatud tajulise organisatsiooni põhiprintsiipi, mille kohaselt objekti tajutakse alati tausta ees, sõltumata objektist b) Ajukahjustust, mille korral ei nähta enamikku nägemisillusioone, välja arvatud kuuillusioon c) Psühhkirurgia meetodit otsmikusagara ühenduste katkestamiseks psühhiaatriliste häirete ravis d) Kuklasagara nägemispiirkonna kahjustust, mis viib visuaalse agnoosia tekkeni e) Nähtust, mille puhul ajukahjustusega patsient sooritab hästi ülesande A, kuid ebaõnnestub ülesande B ning teise ajupiirkonna kahjustusega patsient sooritab hästi ülesande B, kuid mitte ülesannet A 23. Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks b) ...seriaalseks c) ...paralleelseks d) ...skemaatiliseks e) ..
SILMANÄRVID Nägemisrist mik Nägemistra kt Külgmine põlvikkeha Nägemiskorte ks http://www.ocutech.com/low-vision-guide/optic-nerve-disorders.aspx NÄGEMISKORTEKS · Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas · Nägemismeele tsentraalse osa kahjustusel tekib kas tsentraalne (täielik) pimedus · või nägemisagnoosia e psüühiline pimedus: inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD · Emmetroopia e normaalnägevus Silma normaalne optiline süsteem · Müoopia e lühinägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk · Hüperoopia e kaugelenägevus
täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab
Poolkerade all asuv aju osa. Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. Lihtsad refleksid. Asub kaelast alaseljani. 18.Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised. (otsmik) Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine (oimukohad) Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi Kuklasagara koor Võtab vastu, töötleb nägemismeele abil kogutud infot (kuklas) 19.Kirjelda aju varustamist verega. Ajju ei tohi sattuda verd ega kahjulikke aineid Ajuvere barjäär aju veresoonte seinte rakud lasevad väga väheseid aineid läbi Süstitud valk jääb aju endoteeli rakkude vahele kinni Peaaju kestad peavad kaitsma aju 20. Iseloomusta aju kesti. Selle all on veel ka pehmekest, mis kaitseb peaaju sisemust kui ka välispinda. 21
Võib esineda puute -ja temperatuuritundlikkuse langust või täielikku puudumist. Kiirusagara sekundaarse välja kahjustus ( kehataju kahjustus ): kinesteetiline apraksia - käsi nagu labidas. Kiirusagara ja oimusagara piiriala tertsiaalne väli ( näiteks liigutuste ja nägemise seostamine, abstraktsed mõisted): ruumiapraksia ehk apraktoagnoosia, raskused liigutuste ja visuaalse ruumi kordineerimisel (nt riietumisel, voodi tegemisel). 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid Funktsioon: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Kuklasagar tegeleb ainult nägemisega, täpsemalt ainult otseses nägemises ja mitte nähtu tuvastamises, seostamises, ruumilise ümbruse kaardistamises ega isegi alati nähtust praktiliseks eluks teadlikuks tegemises. 42. Kuklasagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Kergema vigastuse puhul tekib väiksem pime ala - skotoom. Pimenägijatel on see koht
seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob.
talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast
seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi. 67. nimeta 3 nägemiskeskust Primaarne nägemiskorteks - kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 - 17 peaajus? Brodmanni väli. 2. visuaalne ala V2 18 Brodmanni väli. 68. mida nimetatakse Fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa nägemisväljaks? 69. mida nimetatakse vaateväljaks? Fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa, silm võib sel puhul liikuda 70. kui palju parema silma vaateväljast on nähtav vasakus aju poolkeras? 71. kuhu tekib nähtav kujutis
· Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? · Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.) · Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob)
Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, pindala keskmiselt 2200 cm 2 ), sisaldab umbes 10 – 14 miljardit neuronit Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgi Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide poolest Sensoorsed projektsiooniväljad Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40 Nägemine – kuklasagara keskmine pind – väljad 17, 18, 19, 39, 8 Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad 41 ja 42, 22 Haistmine – väljad 11 Motoorsed keskused Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8) Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste omandamine Motoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia)
(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi) Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. SAGARAD Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi Kuklasagara koor Võtab vastu, töötleb nägemismeele abil kogutud infot AJU VEREVARUSTUS Ajju ei tohi sattuda verd ega kahjulikke aineid Ajuvere barjäär aju veresoonte seinte rakud lasevad väga väheseid aineid läbi Süstitud valk jääb aju endoteeli rakkude vahele kinni Peaaju kestad peavad kaitsma aju 112 JOONIS PÄHE! Palju on tehtud uuringuid varbussi peal ja äädikakärbse peal.
võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas ja u pool temast on võrkkesta-tsentraallohu projektsioonialaks 1. visuaalne ala (V1) saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks 2. visuaalne ala (V2) võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi eristatakse veel liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid
liigutavad 6 lihast (et silmad võrdselt liiguks), pisaranäärmed, kulmud (et higi laubalt silma ei jookseks). 130. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: · Perifeerias paikneb retseptoorne osa võrkkesta kepikesed ja kolvikesed, mis võtavad informatsiooni vastu; · II peaajunärv ehk nägemisnärv, mis on juhtivaks osaks; · Tsentraalne osa suuraju poolkerade kuklasagara koores, kuhu informatsioon kokku tuleb. 131. Haistmisanalüsaator: (Joonis 16) paikneb ninaööne ülemises osas u 4 cm 2`l ja sisaldab u 60 miljonit haistmisrakku. 132. Maitsmisanalüsaator: (Joonis 16) Paikneb keelel ja pehmel suulael. 133. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid: (Joonis 17) nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks
kotikestes ja ampullides esikunärv/tasakaalunärv sild - väikeaju ja seljaaju motoneuronid. Kummasgis kõrvas on 5 elundit/elundiosa, mis registreerivad tasakaalu. 76. Silmamuna ehitus. Joonis 21. 77. Nimeta silma abiseadeldised. 6 silmamuna liigutavat lihast(..); pisaraaparaat; silma rasvapadjand(hoiab silma õiges asendis), silmalaud, kulmud. 78. Nägemisanalüsaatori osad. Silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed nägemisnärv nägemisristmik suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 79. Kirjelda valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni. Sarvkest, eeskamber, pupill, lääts, klaaskeha, kepikesed ja kolvikesed. 80. Selgita, mille abil toimub silma läätse kuju muutmine. Joonis 21. Ripsvöötmeke, mis läätse kuju muutis. 81. Selgita, mille abil toimub pupilli suuruse muutmine. Joonis 21. 82. Haistmisanalüsaatori osad ja see joonis 22. Joonis 169, 240.
4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon.
otsaju suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse
10 (astmes 6) kiudu. Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel 6 nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1.visuaalne ala V. Saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena orientatsiooni silmaominantsed sammased. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo
suhtes tundlikud sensorid. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes.(2.6.4) Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa kesknärvisüsteemis, millega on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine, õpitu unustamine, mälu ning sihipärase tegutsemise kavandamine. Naha puute ja temp.tundlikkus lokaliseerub kiirusagara postsentraalkäärus Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. Motoorsed projektsiooniväljad on koondunud otsmikusagara pretsentralkääru piirkonda. Assotatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamustelt. 11
töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub
Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. II somatoorne piirkond S II asub taga- ja allpool I somatosensoorse ala külgmisest osast ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu nt nägemine ja kuulmine. 1860ndatel avastati ajukoore primaarsed motoorsed väljad. Inimesel tuvastas sarnase ajukoore ülesehituse Wilder Penfield. Tsentraalvaost eespool motoorne ja tagapool sensoorne homonkulus. Kiirusagar asub kuklasagara ja keskvao vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik aistingud erinevate kehapiirkondade puudutusaistingute kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed
- Monokulaarne pimedus - Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku ikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti lateraalse põlvikkeha või v1 ala kahjustus - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Makulaarne piirkond - Kuklasagara kahjustused ei puuduta tavaliselt keskmist või makulaarset (kollatähni) piirkonda kuigi selle põhjus ei ole kindlalt teada - Arvatakse et üheks põhjuseks võib olla mitmete veresoontega varusatus mis muudab selle kahjustustele vastupidavamaks - Keskmise makulaarse piirkonna väljas nägemise säilitamine aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis vi ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi Skotoomid
3) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 158) Nimetage 3 sensoorset välja ajukoores, määratle nende asukoht 1) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 2) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemise ja nägemismälu piirkonnad 3) Oimusagar - haistmispiirkond 159) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Suuraju poolkerade koore osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid. 160) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus 37
assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk „oskab rääkida“). Vaadake ka videosid loenguslaididel olevatelt linkidelt. Kui pilti näeb vasak poolkera, mis suudab rääkida, vastab inimene õigesti. Kui pilti näeb kõnevõimetu parem poolkera, siis inimene ei vasta. Loeng 6 Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Visuaalinfo vastuvõtt ja töötlus Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? • Kannusvagu ehk calcarine sulcus koosneb primaarsest nägemiskoorest ja jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks. • Ventraalsel ehk kõhtmisel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud. • Lingvaalkäärus asuvad visuaalsed alad V2 ja VP. Fusiformkäärus asub visuaalne ala V4. Millised on V1 ala eripärad?
3) Paratsentraalsagarikus päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad 4) Otsmikusagaras neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 74 138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Posttseentraalkäär ----/---- 2) Paratsentraalsagarik valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 3) Kuklasagara kannusvao piirkond nägemis ja nägemismälu 4) Alumine kiirusagar siin asub lugemiskeskus 139) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste, määratle nende asukoht? 75 Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine
3) Paratsentraalsagarikus – päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad 4) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 74 138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Posttseentraalkäär ----/---- 2) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 3) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemis ja nägemismälu 4) Alumine kiirusagar – siin asub lugemiskeskus 139) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste, määratle nende asukoht? Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis
3) Paratsentraalsagarikus päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad 4) Otsmikusagaras neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 73 138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Posttseentraalkäär ----/---- 2) Paratsentraalsagarik valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad 3) Kuklasagara kannusvao piirkond nägemis ja nägemismälu 4) Alumine kiirusagar siin asub lugemiskeskus 139) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste, määratle nende asukoht? Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis
Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab
selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Kuklasagar tegeleb enamasti nägemisinfo töötlusega. Asub kuklaluu all. Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? Parietaal-oktsipitaalvagu – eristab kuklasagarat ja kiirusagarat. Kannusvagu – jagab maailma ülemiseks ja alumiseks. Ülespoole jääb tähelepanu, tööälu, tasuootus. Kogu info saadetakse esmakordselt siia.
dermatoomiks. Erinevate tundlikkuste uurimine naha sermatoomide piirkonnas võimaldab selgitada vastavate juhteteede ja ajukahjustuste asukohta. Projektsiooni, kus inimese kujutis on proportsionaalne vastavate meelte esidustega ajukoores, nim homunkuluseks. Peaajukoores on inimene projitseeritud ,,tagurpidi", jalad üles- ja pea allapoole, kusjuures mõlemad poolkerad saavad impulsse peamiselt keha vastaspoole sensoritelt, kuis osaliselt ka samalt kehapoolelt. Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvoo, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus, sellest tagapool asub akustiline kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.
10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned
liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera.
10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned
tasakaaluprobleemid + inimene liigutab nt keelt liiga palju või liiga vähe 2. (B) Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand: liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus, sujuvus. Ekstrapüramidaalne düsartria kaasliigutused(nt tõstab kätt ja silm tõmbleb vms- tikid). Selle kahjustuse puhul tekib kogelus (tekib kramp, kordus, sujuvuse kahjustus) 3. (C) Ruumitasand: liigutuste sihipärasuse reguleerimine. Haarab oimu-kiiru-kuklasagara äärmised (perifeersed) osad. Et liigutused oleksid suunatud õigesse kohta õigel ajal. Tugevalt seotud ruumitajuga. (peegelkirjaga lastel on selle kahjustused, koos- ja järelkõne tasand) Järelkõne-mina ütlen ees, laps ütleb järgi, mitte ei pea ise mõtlema. 4. (D) Toimingute tasand: eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine). nimetamine nt. 5
Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale,tekste) ja olukordi,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse mitte liiga kõrge,mitte liiga madal Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus,sümmeetrilisus jms. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol,monotoonsed ärritajad,müra puudumine Ajuprotsessid Kuklasagara peamine funktsioon on nägemisinformatsiooni töötlemine Oimusagara oluliseks rolliks on kuulmisimformatsiooni töötlemine,vajalik helida tajumiseks,sõnade,ütluste tajumiseks Kiirusagara roll on puute-ja kehatundlikus Otsmikusagar Talamus on vaheaju,ajukoore süvastruktuuride ja ajukoore vahel asuv keskuste süsteem;ümbersuunamissüsteem,emotsoonide tekitamine ja vahendamine,mälujälgede kinnistamine,liigutuskontrolli reguleerivad osad Hüpotalamus asub talamuse all
annaabi.ee 
